Loomade tervis, heaolu ja aretus

Eesti on alates 1994. a säilitanud eriti ohtlikest loomataudidest vaba maa staatuse. Senini on Eesti olnud loomade tervise tagamisel edukas. Alates 1994. aastast, kui diagnoositi üks sigade klassikalise katku juhtum, kuni 2007. aastani ei olnud Eestis ühtegi eriti ohtlikku loomataudi puhangut. 2006 a. tuvastati seire käigus Eestis elavatel metstuvidel Newcastle'i haiguse viirus. 2007. a olid samast viirustüvest põhjustatud taudipuhangud AS-s Abja Muna ja AS-s Tallegg. Viiruse jätkuva leviku lõpetamiseks mets- ja põllumajanduslindude vahel otsustati alustada alates 2008. aastast Eestis peetavate põllumajanduslindude ennetavat vaktsineerimist. 2005. a alustati metsamarutaudi tõrjet. Metsloomade marutaudi vastase vaktsineerimisprogrammi rakendamine on andnud väga hea tulemuse. Loomadel diagnoositud marutaudijuhtude arv on vähenenud 266 juhult 2005. a 3 juhtumile 2009. a. Metsloomade vaktsineerimist jätkatakse kuni marutaudi riigist täielikult väljatõrjumiseni ning edaspidi naaberriikidega piirnevates puhvertsoonides seni, kuni ka nendes riikides on saavutatud marutaudivabadus.

Vastavalt iga-aastastele loomade haigustetõrje programmidele on teostatud seiret Eesti loomakarjades ligi 40-le kodu- ja põllumajandusloomi ohustavale haigusele, sh marutaudile, BSE ehk hullulehmatõvele, veiste leukoosile, brutselloosile, tuberkuloosile ning teistele taudidele, millistest paljud võivad kanduda loomadelt inimestele kas vahetu kontakti kaudu loomadega või nendelt loomadelt saadud toidu tarbimisel.

2011 aastast koostab Veterinaar- ja Toiduamet ühe- või mitmeaastased tõrjeprogrammid kõigi riigi vahendeid kasutades seiratavate või tõrjutavate loomataudide kohta. Kavas on alustada veiste tuberkuloosi, brutselloosi ja leukoosi ning lammaste brutselloosi selliste seireskeemide rakendamist, mille alusel on võimalik taotleda Euroopa Komisjonilt nende haiguste suhtes vaba staatust. Vaba staatus võimaldab edaspidi vähendada rutiinseid seiremahte, lihtsustab ühendusesisest veistega kauplemist ning jäävad ära täiendavad diagnostilised uuringud enne kaubeldavate loomapartiide moodustamist. Vaba staatus on planeeritud saavutada vähemalt aastaks 2013.

Seoses ülemaailmse soojenemisega on jõudnud Kesk–Euroopasse ka sellised taudid, mis varem ohustasid vaid Euroopa lõunapoolsemaid piirkondi. Olulisemaks neist tuleb lugeda lammaste katarraalset palavikku (Bluetongue), mille suhtes tuleb lisaks veise-, lamba– ja kitsekarjade seirele teostada ka haigust levitavate vektorputukate seiret. Hädaolukordade väljaselgitamiseks on koostatud Põllumajandusministeeriumis riskianalüüs, kus suurimateks riskideks on hinnatud loomataudi ulatuslikku ja kiiret levikut ning toiduohutuse kriisi, mõlemad võivad kaasa tuua väga raskeid tagajärgi.

Loomakaitse nõuete täitmise kontrollimiseks viiakse Eestis läbi loomakasvatusettevõtete inspekteerimist ning avastatud rikkumise puhul algatatakse väärteomenetlus. Põhilised rikkumised on siiani avastatud veiste pidamise puhul. Suure tähelepanu all on loomade transport.

Aretuse valdkonnas moodustab põhiosa tööst põllumajandusloomade aretuse seaduse ja selle alusel koostatud õigusaktide nõuete ning EL-i õigusaktide täitmise kontroll tunnustatud aretusühingu, jõudluskontrolli läbiviija, ohustatud tõu säilitaja ja loomaomaniku juures, samuti aretus- ja säilitusprogrammide täitmise järelevalve. Järelvalveametnikud viivad järelevalvet läbi 10% ulatuses jõudluskontrolli all olevates karjades. Tunnustatud aretusühingutes viiakse kontroll läbi igal aastal.