Ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat

Käimasolevate Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) "tervisekontrolli" aruteludega paralleelselt on hakatud mõtteid vahetama ka poliitika kaugema tuleviku teemadel. Lihtsustatult tähendab see arutelude alustamist ÜPP kohta uues kontekstis, mis võtab arvesse viimasel ajal maailmas aset leidnud muutusi ning arenguid – seda nii põllumajandusturgude, põllumajandustoodete hindade, keskkonna ja ühiskonna ootuste osas.

21. sajandi alguses seisab maailma põllumajandus mitmete suurte väljakutsete lävel. Olulisematena võib neist välja tuua alljärgnevad:

kliimamuutused;
ülemaailmne nõudluse kasv toidu järele tingituna elanikkonna kiirest juurdekasvust - erinevate prognooside kohaselt kasvab aastaks 2020 maailma lihatarbimine 32% ja piimatarbimine 35%; ÜRO prognooside kohaselt kasvab aastaks 2050 maailma rahvastik 9,1 miljardi elanikuni^* (septembris 2008 oli see hinnanguliselt 6,7 miljardit inimest)
fossiilsete kütuste süvenev defitsiit;
maailma toidukaubanduse liberaliseerimine;
urbaniseerumine - ÜRO prognoosib, et aastaks 2050 väheneb maapiirkonna elanike arv 600 miljoni inimese võrra^*;
bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja põllumajanduse keskkonnakoormuse suurenemine;
veeressursside piiratus.

Seoses uute väljakutsetega on vaja kohandada ka Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, et see vastaks tuleviku vajadustele ja ühiskonna ootustele.
ÜPP tuleviku teemalised arutelud on toimunud mõnel korral mitteametlike põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogude raames. Sügavamad arutelud on plaanis algatada pärast ÜPP "tervisekontrolli" ettepanekute vastuvõtmist.

Ülevaade toimunud aruteludest ning Eesti seisukohtadest

28. november 2008
Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu