Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ajalugu

1958. aastal lepiti Stresa konverentsi raames kokku Euroopa Ühenduse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) põhisuunad ja eesmärgid. Nendeks olid:

• Euroopa riikide toiduga isevarustamine;
• põllumajandusega tegelevate inimeste sissetulekute tagamine.

ÜPP oma algsel kujul oli väga jõuline turuhinnatoetuse poliitika (imporditollid, sekkumiskokkuost, eksporditoetused), millega kaasnesid küllalt suured toetused sõjajärgse Euroopa põllumajandussektori tehniliseks moderniseerimiseks, mille tulemuseks oli põllumajandussaaduste oluliselt kõrgem hind EÜ siseturul võrreldes maailmaturuga.

1970ndateks aastateks oli ÜPP juba oma põhieesmärgi – siseturunõudluse rahuldamine omatoodetud toiduainetega – saavutanud ning hinnataseme tagamiseks olid seetõttu vajalikud üha suuremad kulutused nn ülejääkide kõrvaldamiseks, mis tähendas erinevate tootmispiirangute (kvoodid, sundkesa jne) kehtestamist.

1980ndate aastate lõpul hakati välja töötama järjekordseid muudatusi ÜPP-s. Need muudatused rakendati nn McSherry reformina 1992. aastal. Reformi keskseks ideeks oli turuhinnatoetuse vähendamine, see tähendas nii imporditollide ja interventsioonihindade alandamist ning selle tulemusel ka eksporditoetustele tehtavate kulutuste vähendamist. Samas kompenseeriti siseturuhindade langus põllumajandusettevõtjatele iga-aastaste nn kompensatsioonimaksetena ehk tootjatele hakati maksma tootmisega seotud toetusi.

2003. aastal viidi läbi Fischleri reform, mis on seniajani olnud suurim ÜPP reform ning millega viidi ÜPP-sse sisse olulisi muudatusi. Olulisemad neist olid ühtse otsetoetuste süsteemi ja ühtse pindalateotuste süsteemi loomine. Samuti nõuetele vastavuse süsteemi rakendamine, mille põhimõtteks on see, et põllumajandustootjale makstakse otsetoetusi teatud veterinaaria, toiduohutuse, keskkonna või loomade heaolu reeglite täitmise eest. Järjest rohkem tähelepanu hakati pöörama  keskkonnahoiule, toiduohutusele ja toidu kvaliteedile ning loomade heaolule.

2007-2008. aastal toimus 2003. aasta Fischleri reformi ülevaatamine e "tervisekontroll", mis on aluseks uuele suuremale ÜPP reformile tulevikus, mida on tarvis seoses Euroopa Liidu ees seisvatest uute eesmärkidega. Nimelt on järjest olulisemaks muutunud vajadus ÜPP suurema turuleorienteerituse järele, põllumajandustootjatele toetuste maksmise õigustamise järele ja keerulise seadusandluse lihtsustamise järele. Samuti seisab Euroopa silmitsi uute suurte väljakutsetega, mis tulenevad kliimamuutustest ja maailmaturu arengutest ning vastavalt millele on vaja kohandada ka ühist põllumajanduspoliitikat.