„Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013”

Euroopa Komisjoni strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks näitab, et kliimamuutuste ohjeldamine, energiavarustuse kindluse tagamine ja konkurentsivõime tugevdamine käivad käsikäes.

Suurendades energiatõhusust ja arendades taastuvaid energiaallikaid, täidetakse korraga mitut eesmärki: vähendatakse heitmeid, vähendatakse sõltuvust impordist, saadakse stabiilsem turg ning tõuge Euroopa tehnoloogia arenguks.

Bioenergiaallikatel on otsustav roll Euroopa Liidu taastuvate energiaallikate 12%-lise osakaalu saavutamiseks aastaks 2010. Euroopa Komisjon kutsus oma 2005. aasta teatises „Biomassi Tegevuskava” liikmesriike üles koostama siseriiklikke biomassi tegevuskavasid. Eelneva alusel arutati Euroopa Komisjoni teatist Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 2006. a istungil, mille päevakorrapunkti 12 otsusega kohustati Põllumajandusministeeriumi välja töötama biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava.

Teatisega nähakse ette meetmed, et hoogustada puidust, jäätmetest ja põllumajanduskultuuridest saadava energia ja materjalide tootmist. Selleks on kavas luua turupõhiseid stiimuleid ja kõrvaldada kõnealuse turu arengu ees seisvaid tõkkeid. Teatisega nähakse ette meetmed biomassi kasutamise edendamiseks soojusmajanduses, elektrienergeetikas, transpordis ja materjalidetööstuses. Samuti nähakse ette valdkondadevahelised meetmed, mis soodustavad rahastamist, biomassiga varustamist, uurimis- ja teavitustegevust. Teatises toodud tegevuskavaga püütakse vähendada investeerijate ebakindlust, hinnates eri biomassiliikide, sealhulgas puidu ja puidujääkide, samuti jäätmete ja põllumajanduskultuuride füüsilist ja majanduslikku kättesaadavust, määrates kindlaks prioriteedid kasutatavate biomassiliikide ja nende arendamise viiside suhtes ning näidates meetmed, mida võetakse ette selle edendamiseks. Samuti on tegevuskava seotud tarbijateabe kampaaniatega biomassi ja bioenergia kasulikkuse kohta. Selle juurde kuulub üldine mõjuhinnang.

Lisaks biomassi tegevuskavale esitas Euroopa Komisjon käesoleva aasta 8. veebruaril Euroopa Liidu biokütuste strateegia.

Paljudel piirkondadel, mis saavad abi struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidelt, on suur võimalus majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks või stabiliseerimiseks biomassi abil. Seda eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa maapiirkondades. Väikesed tööjõukulud ja ressursside laialdane kättesaadavus võivad anda nendele piirkondadele võrreldes teistega eelise biomassi tootmisel.

Taastuvate ja alternatiivsete energiaallikate, sh biomassi tootmise toetamine on struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide oluline prioriteet, nagu märgitakse Euroopa Komisjoni ettepanekus ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta. Kõnealused fondid võivad toetada põllumajandustootjate ümberõpet, seadmete hankimist biomassi tootjatele, investeeringuid biokütuste ja muude materjalide tootmisrajatistesse ning elektri- ja kaugküttetootjate ümberlülitumist biomassile.

Maaelu arendamise poliitika kaudu saab toetada põllumajandusettevõtetesse või nende lähedale tehtavaid investeeringuid, aga ka kasutamata biomassi kasutuselevõtmist metsaomanike poolt. Euroopa Komisjon on pakkunud välja ühenduse maaelu arendamise strateegilised suunised, milles pööratakse suurt tähelepanu taastuvenergiale üldiselt ja eriti biomassi turustusahelatele. Euroopa Komisjon julgustab liikmesriike kasutama neid võimalusi maapiirkondade majanduse arendamiseks ja mitmekesistamiseks riiklike maaelu arenguprogrammide kaudu.

Biomassi kasutuselevõtt energia ja materjalide tootmises:

• aitab tagada energiaga varustuskindlust;
• vähendab sõltuvust imporditavast energiast ja selle hinnakõikumistest;
• loob põllumajandustoodangule uued turuväljundid võimaldades otsetoetuste vähenemise kompensatsiooniks teenida asendus- või lisasissetulekut;
• aitab vähendada reostussurvet keskkonnale, eriti energeetikasektori keskkonnakoormust;
• aitab tagada sisemajanduse kogutoodangu kasvu või stabiilsust;
• avaldab positiivset mõju kaubandusbilansile;
• võimaldab luua uusi töökohti või säilitada olemasolevaid (eriti maapiirkondades);
• mitmekesistab põllumajandustoodangu ja energiaressursside nomenklatuuri;
• aitab hajutada energia tootmist;
• aitab tagada põllumajandus- ja metsamaa hooldatust.

Paremate alternatiivide puudumisel (võib ka jääda ootama geniaalseid tehnoloogilisi lahendusi), tuleb bioenergiat soodustada ja arendada olenemata selle kõrgemast hinnast. See on keskkonna säästmise ja sõltumatuse hind.

Lahendatavaks küsimuseks jääb, milline viis on selleks kõige säästlikum, et ei kahjustataks riigi üldist arengut. Võimalik on tõsta makse – siis „reguleerib turg ise” – bioenergia muutub tasuvaks. Võib valida toetuste maksmise tee, kehtestada kohustusi ja piiranguid. Käesoleva arengukava esimeses etapis on eesmärgiks eri valikuid analüüside põhjal hinnata. Ettevõtjate seisukohalt on oluline tegutsemiskindlus, mistõttu on soovitav turu reeglid kujundada võimalikult pikaks ajaks. Teavitus- ning teadus- ja arendustegevus koos mõjude analüüsiga on siinjuures turu kujundamist toetavateks tegevusteks.

Käesoleva arengukava eelnõu koostas Riigikantselei ja ministeeriumi ametnikest koosnev komisjon. Eelnõu saadeti avalikuks aruteluks Biomassi ja bioenergia töögrupile, kuhu on koondatud teadaolevad seotud ametnikud, ettevõtjad, teadlased ja kolmanda sektori esindajad.

Avaliku arvamuse tulemusel täiendatud arengukava saadeti enne Vabariigi Valitsusele esitamist kooskõlastamiseks ministeeriumidesse ja Riigikantseleisse. Arengukava kestuseks on planeeritud aastad 2007-2013, mis ühtib Euroopa Liidu finantsperspektiivi perioodiga.

Tagasi...