Eesti maaelu arengukava 2004-2006 (MAK)

MAK 2004-2006 hõlmas perioodi alates Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga (EL) liitumisest kuni 2006. aasta lõpuni. MAK 2004-2006 üldeesmärk oli toetada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate toetustega maapiirkonna regiooniti tasakaalustatud arengut. Dokumendi kiitis heaks Vabariigi Valitsus ja Euroopa Komisjon. Meetmeid  rahastati Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust ja kaasfinantseeriti Eesti riigi eelarvest. MAK 2004-2006 meetmeid rahastati 80% ulatuses EL eelarvest ning 20% ulatuses Eesti riigieelarvest. 
MAKi ettevalmistamist korraldas Põllumajandusministeerium kaasates kolmanda sektori esindajaid ja valdkondade spetsialiste. MAK toetuste taotlemise detailsed kriteeriumid on ära toodud vastavates põllumajandusministri määrustes.
Eesti maaelu arengukava 2004-2006 I osa , II osa 
Eesti maaelu arengukava 2004-2006 (lühikokkuvõte) 
Estonian Rural Development plan 2004-2006 part I, part II 
Estonian Rural Development plan 2004-2006 (summary) 

Programmi eelhindamine
Eesti maaelu arengukava 2004-2006 eelhindamise aruanne

Keskkonnamõju hindamine
Eesti maaelu arengukava 2004-2006 strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne
Kõiki MAKi strateegilise keskkonnamõju hindamise aruande tekstis viidatud lisasid (töödokumente) pole aruande loetavuse huvides lisatud. Huvi korral palume pöörduda e-posti aadressil: eike dot lepmets at agri dot ee

MAK 2004-2006 toetused
MAK 2004-2006 peamiseks eesmärgiks on muuta põllumajandustootmine keskkonnasõbralikumaks ning aidata kaasa vähemsoodsates piirkondades asuvate tootjate ning väiketootjate jätkusuutlikkusele.
Lisaks põllumajanduslikule keskkonnatoetusele, millega kompenseeriti täiendavate keskkonnahoidlike tegevuste kulusid, oli keskkonnahoiu ühe aspektina olulisel kohal põllumajandustootmise vastavusse viimine EL keskkonnanõuetega. Sellele aitas kaasa nõuetega vastavusse viimise toetus. Ebasoodsamate piirkondade toetus aitas kaasa vähemsoodsamates piirkondades tegutsevate ettevõtjate põllumajandusega jätkamisele, Natura aladel kompenseeris põllumajandustootmisest saamata jäänud tulu keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetus. Ettevõtjate liitumisjärgsete ümberkorraldustega seotud majandusliku olukorra leevendamiseks rakendati elatustalude kohanemise toetust. Maastiku mitmekesistamisele oli suunatud põllumajandusmaa metsastamise toetus. Aastatel 2004-2006 rakendatati Eestis järgmisi EAGGF-i tagatisrahastust finantseeritavaid maaelu arengu meetmeid

Programmi seire:
Maaelu arengukava 2008. a ja 2009.a I poolaasta seirearuanne
Maaelu arengukava 2007. aasta seirearuanne
Maaelu arengukava 2006. aasta seirearuanne  
Maaelu arengukava 2005. aasta seirearuanne 
Maaelu arengukava 2004. aasta seirearuanne 

Seirearuanded kajastavad meetmete rakendamist erinevatel kalendriaastatel. Seirearuanded hõlmavad nii finantsilist kui sisulist informatsiooni arengukava rakendamise kohta. Kõiki lisasid pole aruannetele lisatud. Vajaduse korral saab lisadega tutvuda Põllumajandusministeeriumis.

Programmi järelhindamine
Eesti maaelu arengukava 2004-2006 järelhindamise aruanne
Eesti maaelu arengukava 2004-2006 järelhindamise aruanne annab tagasisidet poliitika rakendamise kohta, hinnates programmi mõju, vahendite kasutamist, maaelu arengukava toetuste tõhusust ning tulemuslikkust. Kuna Eesti liitus Euroopa Liiduga programmperioodi keskel, ei ole Eesti kohta koostatud vahehindamise aruannet, mistõttu on järelhindamise aruanne esimene suurem tagasiside programmi rakendamise mõju kohta.

Arengukava järelhindaja leidmiseks kuulutati 2008. aasta aprillis välja riigihange, mille edukaks pakkujaks osutus Ernst & Young Baltic AS. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse mõju keerulisemast iseloomust tulenevalt teostas selle toetuse hindamist arengukava kohaselt Põllumajandusuuringute Keskus, kaasates erinevaid eksperte üle Eesti. Põllumajandusuuringute Keskuse poolt läbi viidud hindamise tulemused on integreeritud Ernst & Young Baltic Asi poolt koostatud hindamisaruandesse.