Eesti seadusandlus

Alates 1. jaanuarist 2006 jõustub seni kehtinud kahe seaduse - Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse ja „Sordikaitseseaduse” asemel kahe seaduse reguleerimisala ühendav „Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus”.

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse kohaselt reguleerib seadus:

• taime sordi kindlakstegemist ja kasutamist,
• sordi kaitse alla võtmist, kaitsealuse sordi omaniku õigusi,
• seemne ning taimse paljundusmaterjali ja kultiveerimismaterjali turustamisotstarbelist tootmist, sealhulgas pakendamist, turustamist ja Eestisse toimetamist,
• riiklikku järelevalvet ning vastutust.

Võrreldes kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud „Taimse paljundusmaterjali seadusega” lihtsustati tootmisega tegelemiseks vajalikke lubasid. Seemne tootmiseks ja importimiseks ei ole enam tegevusluba ja impordiluba. Alles jääb vaid pakendamisluba. Pakendamisluba hakkab järelevalve tõhustamiseks kehtima senise 5 aasta asemel 3 aastat.

Seaduses on uudsena kehtestatud põllukultuuride soovitatud sordileht, kuna Eestis võib turustada kõiki Euroopa Liidu sordilehte võetud sorte (hetkel EL sordilehes umbes 30 tuhat sorti). Põllukultuuride soovitatud sordilehe eesmärgiks on lihtsustada tootja valikut sobiva sordi leidmisel. Soovitatud põllukultuuride sordileht on loetelu sortidest, mis on Eestis läbinud täiendavad põldkatsed. Täiendavate põldkatsetega tehakse kindlaks sordi majanduslikud omadused Eesti mullastiku- ja kliimatingimustes kasvatamisel.

Põhiline seaduse rakendamisega kaasnev muudatus on, et sertifitseerimine muutub tasuliseks.

Riigilõivud sertifitseerimise eest on alljärgnevad:

• Seemne sertifitseerimise eest tasutakse riigilõivu:

  • teraviljakultuuri ja kaunvilja liikide seemnepõllu põldtunnustamise eest 15 krooni hektari kohta;
  • õlikultuuri, heintaime ja lina liikide seemnepõllu põldtunnustamise eest 18 krooni hektari kohta;
  • avamaa köögiviljakultuuri seemnepõllu põldtunnustamise eest 7 krooni 100 ruutmeetri kohta;
  • katmikala köögiviljakultuuri seemnepõllu põldtunnustamise eest 300 krooni 100 ruutmeetri kohta.

• Sertifitseerimiseks võetava seemne proovi võtmise ja laboratoorsete analüüside eest tasutakse riigilõivu:

  • teraviljakultuuri liikide, õlikultuuri liikide, liblikõieliste heintaimede liikide ja lillede eest 500 krooni;
  • kõrreliste heintaimede liikide eest 200 krooni;
  • metsapuu liikide eest 100 krooni.

• Sertifitseeritud seemne idanevuse laboratoorse kordusanalüüsi määramise eest tasutakse riigilõivu 75 krooni.
• Seemne müügipakendi etiketiga märgistamise eest tasutakse riigilõivu:

  • õlikultuuride ja heintaimede liikide seemne puhul 1,2 krooni pakendi kohta;
  • muude kultuuride seemne puhul 2 krooni pakendi kohta;
  • metsapuude seemne puhul 1 kroon pakendi kohta.

• Seemne pakendamise loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
• Kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.
• Seemne pakendamise loa kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

Riigilõivud sordilehes hoidmise eest on alljärgnevad:

• Teraviljakultuuri, suvirapsi ja kartuli sordi sordilehes hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu:

  • 1.–4. aastal 200 krooni;
  • 5.–10. aastal 250 krooni;
  • alates 11. aastast 300 krooni.

• Muu taimeliigi sordi sordilehes hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu:

  • 1.–4. aastal 150 krooni;
  • 5.–10. aastal 200 krooni;
  • alates 11. aastast 250 krooni.

Sordi sordilehes hoidmise eest tasutakse riigilõiv kaks kuud enne järgmise sordilehes hoidmise aasta algust.

Riigilõivuvabastus

2002. a 1. jaanuarist kuni 2006. a 1. jaanuarini sordilehte võetud sordi sordilehes hoidmine on sordi sordilehte võtmise kuupäevast alates nelja esimese aasta jooksul riigilõivuvaba.

Seni kehtinud sordikaitseseaduse ning seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse alusel antud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist kuni nende kehtetuks tunnistamiseni või käesoleva seaduse alusel uute õigusaktide jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2006. a 1. maini.