Erametsandus

Eesti on muude Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes üks metsasemaid maid. Riigi üle 4,5 mln ha suurusel territooriumil on metsamaapinda u 2,2 mln ha ehk 49%, kusjuures ligi 40% kogu riigi metsamaast on eraomandis. Statistilise metsainventeerimise (SMI) järgi on Eesti metsade pindala suurenenud 1,27 mln hektarilt 1958. aastal 2,27 hektarini 2003. aastal, moodustades 51,9% Eesti maismaa territooriumist. Erametsad moodustavad sellest 1,43 mln ha ehk 62,9%. Erametsade suhteliselt suur osatähtsus tingib vajaduse nende majandamisel selgete eesmärkide püstitamiseks ja riigi rolli määratlemiseks.

Ligi 70 000 erametsaomaniku omandis olev keskmine metsamaapind on 12 ha. 170 000 erametsamaad sisaldavast katastriüksusest 80% on väiksemad kui 5 ha ning 40% on kuni 2 ha suurused metsamaatükid.

Käesoleval ajal kuulub üle 1100 metsaomaniku ehk ligi 2% metsaomanikest 48 metsaomanike ühendusse (metsaühistu, -ühing, -selts, -liit), kelle liikmete omandis on u 60 000 ha metsamaad. 2004. aastal tehtud metsade inventeerimise tulemus näitas, et 130 000 ha metsa (sh 83 000 ha erametsa) hooldamata jätmine põhjustas ilmse majandusliku kahju. Viimastel aastatel on erametsades olnud palju metsakahjustusi (eelkõige tormide, metsatulekahjude, ulukikahjustuste ja juuremädaniku tõttu), mille heastamine on suurte kulude tõttu raskendatud. 2003. aastal tegeles Eestis puidutöötlemisega veidi üle 700 mikroettevõtte, millest 280 ehk u 40% tegutses maapiirkonnas.

Käesoleval ajal on kõige enam erametsamaid Viljandi-, Pärnu- ja Saaremaal ning kõige vähem Hiiumaal. Põhiliselt on tingitud erinevused nii maakonna suurusest kui ka maakonna üldisest metsasusest, mis on sõltuvuses ka põllumajandusest antud maakonnas. Võttes arvesse eelpool toodut, on Eesti tingimustes oluline, et metsaomanike seas areneks ja toimiks metsanduslik ühistegevus, vastasel juhul pole võimalik erametsade ratsionaalne ja efektiivne majandamine ning oma metsa majandamisest pole võimalik tulu saada.

Kvaliteetse tarbepuidu mehhaaniline töötlemine on Eestis heal tasemel. Samas tekib metsade majandamise käigus lähiaastatel aastas 2 mln tihumeetrit madalakvaliteetset puitu, millele antud hetkel tarbijat ei ole. Raie- ning puidutöötlemisjäätmed hakkavad leidma järjest enam kasutust energeetikas taastuva ja keskkonnasõbraliku kütusena. Oluline oleks luua võimalused madalakvaliteedilise puidu efektiivsemaks kasutamiseks.

Erametsade majandamine

• Erametsi raiutakse intensiivsemalt kui riigimetsi. Aastaraamat Mets 2005 andmetel raiuti 2004. aastal riigimetsas 2,5 mln m3 ja erametsas 5,02 mln m3;
• Raieliigiti moodustas riigimetsas 2004. aastal uuendusraie 67%, hooldusraie 30% ning valikraied ja muud raied 3% raiemahust. Erametsas olid vastavad näitajad uuendusraie 72%, hooldusraie 27% ning valikraied kuni 1%;
• Metsauuendust teevad juriidilised isikud tunduvalt rohkem kui füüsilised isikud, samas raiuvad nad ka enam (raiutakse hektari kohta välja enam), mistõttu 1000 tm raiutud puidu kohta teevad nii füüsilisest kui juriidilisest isikust metsaomanikud ühepalju metsastamistöid;
• Probleemid metsauuendamises on eelkõige seotud viljakamate kasvukohatüüpide uuendamisega, kus suur osa metsa jäetakse looduslikule uuenemisele ning metsakultuuride osa uuendamisel on liiga väike. Looduslikule uuenemisele jäetud lageraielangid pole aga uuenenud või on uuenenud väheväärtuslike puuliikidega;
• Aasta-aastalt väheneb okasmetsade osakaal: pindalaliselt oli 63% raiutud puistutest okaspuistud, okaspuudega uuenenud on aga vaid 24%. Okaspuistute pindala on vähenenud 39% ning kõige suurem probleem on kuusikute osas, seega võib eeldada lehtpuupuistute osakaalu jätkuvat tõusu, eelkõige pehmelehtpuu osakaalu tõusu;
• Erametsadest saadud puidust on raiutud 70% füüsiliste isikute ja 30% juriidiliste isikute metsamaalt;
• Enamus puidust, nimelt 73% saadakse uuendusraietest, ülejäänud osa peamiselt harvendus- ja sanitaarraiest;
• Metsateid on ehitatud ja metsakuivendustöid tehtud väga vähestes majapidamistes, mis on nende tööde maksumust ja erametsaomanike majanduslikku olukorda arvestades mõistetav – riigi abi investeeringute tegemiseks oleks hädavajalik;
• Põhilised metsakahjustused on tingitud inimtegevusest või tegevusetusest ning metsaomanike vähesest teadlikkusest – vajalik on tõhusam koolitamine.

Metsateede ehitamine ja metsakuivendustööd erametsades 5 aasta jooksul

Omanik	Metsateede ehitamine		Metsakuivendustööd
	Majapidamiste arv	km	Majapidamiste arv	ha
Füüsiline isik	984	468	767	3706
Juriidiline isik	10	10	5	72
Kokku	994	478	772	3778

• Mets ja metsast saadav omavad erametsaomaniku jaoks eelkõige majanduslikku tähtsust (puit omatarbeks, müügiks, tagatisena) ning vähest tähtsust pööratakse jahindusele ja rekreatsioonile;
• Läbi viidud analüüside põhjal võib väita, et ühel omanikul on võimalik saada metsa majandamisest aastas keskmiselt netotulu ca 420 krooni metsamaa hektari kohta.

Erametsanduse toetamine

Erametsanduse toetamise põhimõtted on fikseeritud Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 ning Metsaseaduses (2007). Vastavalt õigusaktidele toimub riiklikest vahenditest erametsaomanike toetamine läbi SA Erametsakeskuse (EMK), mis on riigi poolt asutatud sihtasutus. EMK kaudu on võimalik saada toetust erametsanduse ühistegevuseks, nõustamiseks, koolitamiseks, erametsanduse tugisüsteemide arendamiseks. Tegevuste finantseerimise põhimõtted ja toetusmäärad on fikseeritud toetuste taotlemise ja kasutamise korras (www.eramets.ee) ning toetust antakse konkreetsetele kulutustele.

2006. aastal käivitus RAK 2004-2006 “Metsamajanduse” meede ning meetme 3.7 abikõlblikud kulud 2004-2006 (Eesti avalik sektor + EL+ erasektor) on kokku 85 miljonit krooni, avaliku sektori (Eesti + EL) toetus moodustab 58,7 miljonit krooni ehk 70%.

“Metsamajanduse” toetuse taotlusdokumentide vastuvõtt toimus 2006. aastal kahel korral. Kokku laekus kahes voorus 613 taotlust toetussummas 26 miljonit krooni, millega planeeritakse teha investeeringuid 37,6 miljoni krooni ulatuses.

Arvuliselt suurim hulk taotlusi esitati Viljandimaalt – 128 projekti, järgnesid Jõgevamaa 63 ning Võrumaa 61 projektiga.

Heakskiidu said esimeses voorus 255 projekti toetussummas 10 569 081 krooni. Suurimad summad eraldati Viljandi maakonda – 1,9 miljonit krooni, Pärnumaale – 1,3 miljonit ning Tartumaale – 1,1 miljonit krooni.

Alates 2002. aastast on toimunud erametsaomanike toetamine iga-aastaselt nii riigieelarvest kui ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse eraldistest. 2004. aastal maksti kokku ühistegevuseks toetusi 1 809 800 krooni (2003. aastal 1 672 500 krooni).

Metsaomanike ühistegevuse toetamine läbi SA Erametsakeskus

Nimetus	2002		2003		2004
	maht	EEK	maht	EEK	maht	EEK
maapinna ette- valmistamine	588 ha	603 500	626 ha	670 500	924 ha	799 300
noore metsa hooldus	242 ha	192 000	590 ha	559 000	478 ha	563 900
majandusliku koostöö väikeprojektid	3 tk	27 000	20 tk	203 300	11 tk	118 600
metsataime kasvatamine	0	0	4	199 700	8 tk	328 000
erametsade naabrusvalve	0	0	1	40 000	1 tk	11 500
metsaparandus	0	0	0	0	3 tk	103 600
raiesmike uuendamine	0	0	0	0		1 143 036
Kokku		822 500		1 672 500		1 809 800

Teine suurem metsaomanikele suunatud toetustepakett oli koolitamine, nõustamine ja seda abistava tugisüsteemi, nagu õppefilmid, näidisalad, trükised jne arendamine. Nii nagu ühistegevuse puhulgi on ka siin aasta-aastalt kasvanud finantseerimine ning kui 2002. aastal oli see kõigest mahus 933 300 krooni, siis aastal 2004 viidi läbi tegevusi juba summas 2 582 898 krooni.

Metsaomanike nõustamine, koolitamine ja tugisüsteemide arendamine läbi SA Erametsakeskus

Nimetus	2002		2003		2004
	maht	EEK	maht	EEK	maht	EEK
individuaalnõustamine	3226 tundi	615 900	3561 tundi	519 100	2670 tundi	434 400
rühmanõustamine	26 õppep.	145 400	49 õppep.	247 950	52 õppep.	345 800
erametsaomanike koolitus	6 kursust	172 000	15 kursust	360 000	9 kursust	438 000
nõustajate koolitus	0	0	5 kursust	147 800	3 kursust	120 000
näidisalad, õpperajad	0	0	4 rada	83 000	4 rada	50 000
õppefilmid	0	0	3 filmi	74 000	0	0
erametsanduse portaal	0	0		74 800		81 000
trükised	0	0	3 trükist	190 000	4 trükist	79 000
uuringud ja projektid	0	0		60 700		117 500
EL liitumise ettevalmistamine	0	0		96 000
rahvusvaheline koostöö	0	0		53 300		104 000
arendustegevus	0	0		494 000		757 198
piirkondliku tugiisiku rakendamine	0	0		0	9 isikut	187 000
metsaomanike esindamise toetamine	0	0	0	0		160 000
Kokku	933 300		1 906 650		2 582 898

Erametsaomanike probleemid

Metsaomanikel on erinevaid probleeme, mida võib grupeerida 5 suurde valdkonda:

• ebaõiglane maksustamissüsteem, mis seisneb kõrges metsamaa maksus (võrreldes põllumaaga kahekordne) ja maksustamisel metsanduse spetsiifika mittearvestamises. Metsaomanikul ei ole võimalik maha arvestada oma maksustamisele minevast tulust kõiki metsa kasvatamisega seotud kulutusi, sõltumata nende tegemise ajast;
• looduskaitseliste piirangute rohkus ning vastavate kompensatsiooni mehhanismide puudumine, mis motiveeriksid metsaomanikku vabatahtlikult oma metsi keskkonnaaspektidest lähtuvalt säilitama ja hoidma;
• kuigi toimib aktiivne teavitustöö, on siiski näha erametsaomanike seas vähest informeeritust võimalike toetuste, hüvituste ja kompensatsioonide saamise võimalustest;
• raskused erametsade korraldamisel ja majandamisel, mis tulenevad riigi poolt selleks eraldatud raha vähesusest (nt metsamajandamiskavade koostamine; toetused);
• raskused metsamaterjalide turustamisel ja raieõiguse müügil, mis tulenevad müüdavate puidukoguste väiksusest ning müüjate metsanduslikust ja juriidilisest ebakompetentsusest, samuti ebaausate kokkuostjate rohkusest;
• metsamajanduslikud investeeringud on pika tasuvusajaga;
• suur osa metsamajandustehnikast on vananenud, sest omanikele käib metsa majandamiseks vajamineva nüüdisaegse tehnika soetamine sageli majanduslikult üle jõu või on ebaotstarbekas;
• toormaterjalihindade ühtlustumine maailmaturuhindadega, kvaliteetse toormaterjali vähene kättesaadavus, tööjõu madal kvaliteet ja kaadri suur voolavus.