Sa oled siin

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 koostamise ja rakendamise eesmärk on toetada maaelu arengut viisil, mis täiendab muid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahendeid (näiteks otsetoetused ja turukorralduse abinõud), ühtekuuluvuspoliitikat ja Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat.

Sellele lisaks soovib Maaeluministeerium arengukava rakendamise kaudu aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalset arengut.

Perioodil 2014–2020 on maaelu arengu poliitika kaasatud Euroopa Liidu tasandil ühisesse strateegilise raamistikku koos Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga. Riiklikul tasandil koostatakse nende fondide rakendamiseks ühise planeerimise osana Euroopa Komisjoniga läbi räägitavad ja kokku lepitavad partnerluslepingud.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 rakendatakse läbi meetmete, mille valik põhineb arengukava koostamise käigus kindlaks tehtud vajadustel ja eesmärkidel. Kokku on arengukava raames kavas rakendada üle 20 (ala)meetme.

Arengukava ettevalmistamiseks loodi valdkonnapõhised töögrupid, kuhu kaasati ettevalmistava juhtkomisjoni liikmed ja sotsiaalpartnerite esindajad.

 

Arengukava prioriteedid ja eesmärgid

Maaelu arengu poliitika rakendusmehhanism perioodiks 2014–2020 näeb ette strateegilise lähenemise tõhustamist läbi Euroopa Liidu tasandil määratletavate ühiste maaelu arengu poliitika prioriteetide. Neid kogu ühenduse jaoks kehtivaid prioriteete on kokku kuus ning need on aluseks maaelu vahendite programmeerimisele.

 

Lapsed ajavad veiseid koju. Allikas: Põllumajandusministeerium; autor: Katrin Rannik

  • Prioriteet 1: Teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades

    Eesmärk: Toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja arendustegevus ning teadmussiire.

  • Prioriteet 2: Põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime parandamine kõigis piirkondades ning uuenduslike põllumajandustehnoloogiate ja metsade säästva majandamise edendamine

    Eesmärk: Elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor on konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga.

  • Prioriteet 3: Toiduahela korraldamise, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses

    Eesmärk: Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel.

  • Prioriteet 4: Põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine

    Eesmärk: Põllumajandusmaa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid arvestav, tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse säilimine.

  • Prioriteet 5: Ressursitõhususe edendamine ning vähese CO2 heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris

    Eesmärk: Põllumajanduses ja toiduainetööstuses on tehtud investeeringuid energiasäästu ja -tõhususse, kasvuhoonegaasi ja ammoniaagi heitkoguseid on vähendatud ning põllumajanduses ja metsanduses on edendatud CO2 säilitamist ja sidumist.

  • Prioriteet 6: Sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku
    arengu edendamine

    Eesmärk: Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad alternatiivseid tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele.

Õigusaktid

Eesti õigusaktid

Euroopa Liidu õigusaktid