Euroopa Kalandusfond (EKF) 2007–2013

Euroopa Kalandusfond (EKF) 2007–2013 on programm, mis pakub rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalamajanduspoliitika (ÜKP) rakendamiseks ning jagab mitmeid investeeringutoetusi kalandussektori ettevõtetele ja rannikualade asumitele.

Euroopa Kalandusfondi kaudu jagatavate toetuste eesmärk on aidata sektoril kohaneda muutuvate vajadustega, muutuda majanduslikult paindlikuks ja sotsiaalselt ning ökoloogiliselt jätkusuutlikuks.

EKF rakendamiseks Eestis koostas Põllumajandusministeerium kaks strateegilist programmdokumenti: Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007–2013 ning Eesti kalanduse strateegia 2007–2013.

Fondi rakenduskava rahastamiseks perioodil 2007–2013 on ette nähtud kokku ligi 112,8 miljonit eurot, neist 84,6 miljonit EKF vahenditest ja 28,2 eurot Eesti riigieelarvest.

EKF 2007–2013 rakenduskava meetmest 5.1 (tehnilise abi meede) eraldati Maaeluministeeriumile perioodiks 1.01.–31.12.2015 EKF meetme menetlemisega seotud kuludeks 438 000 eurot. Sellest 328 500 eurot on Euroopa Liidu ja 109 500 eurot Eesti riigi kaasfinantseering. Meetme 5.1. eesmärk on administratsiooni ülesehitamine ja tugevdamine Euroopa Kalandusfondi rakenduskava efektiivseks siseriiklikuks rakendamiseks.

Euroopa Kalandusfondi logo koos Euroopa Liidu embleemiga

 

Fondi prioriteedid

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rahaliste vahendite jagamisel on viis prioriteetset valdkonda. Valdkondi rahastatakse riikliku rakenduskava erinevate toetusmeetmete kaudu.

  • I prioriteet: kalalaevade parandamine, tõhustamine ja kaasajastamine. Toetatud on näiteks selektiivsete püügivahendite soetamist, sidesüsteemi ümberehitamist, navigatsioonitarkvara ostmist ja paigaldamist.
  • II prioriteet: vesiviljeluse ja sisevete kalanduse arendamine ning kalatoodete töötlemine ja turustamine. Toetust on saadud uute kalakasvanduste rajamiseks ja olemasolevate uuendamiseks või laiendamiseks, päästevahendite ostmiseks, käitlemisseadmete soetamiseks jne.
  • III prioriteet: ühist huvi pakkuvad meetmed – ühised investeeringud ja ühistegevused (toetusi on antud käitlemisseadmete soetamiseks, uuringute tegemiseks ja hindamiste läbiviimiseks, messil või näitustel osalemiseks jne).
  • IV prioriteet: kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng. Toetust on saanud näiteks projektid kalasadamate, sealhulgas sadamaehitiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, kalatöötlemisseadete ostmiseks, õppepäevade ja seminaride korraldamiseks jne.
  • V prioriteet: tehniline abi fondi haldamise rahastamiseks.

Euroopa Kalandusfondi eelkäijad

Kalanduse Arendusrahastu 2004‑2006

Kalanduse Arendusrahastu (KAR; inglise keeles FIFG – Financial Instrument for Fisheries Guidance) eesmärk oli tagada kalavarude säästlik kasutamine, tugevdada sektori konkurentsivõimet ning tõsta kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteeti. Eesti sai KAR vahenditest toetusteks 12,5 miljonit eurot (195 miljonit krooni). KAR vahendite kasutamiseks koostatud riikliku arengukava (RAK) III prioriteet sisaldas maaelu, põllumajanduse ja kalanduse meetmeid. Prioriteedi eesmärk oli tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja jätkusuutlik majanduslik ning sotsiaalne areng.

SAPARD 2000‑2006

SAPARD (Special Accession for Agriculture and Rural Development) oli Kesk- ja Ida‑Euroopa maade põllumajandusele ja maaelule antava erakorralise liitumiseelse abi programm, mille rakendamiseks koostati Eestis maaelu arengukava (MAK) 2000-2006. Programmi eesmärk oli tõsta põllumajandusliku tootmise tõhusust, tagada konkurentsivõimelise toiduainetööstuse areng ning tagada maapiirkondade sotsiaalmajanduslik areng. SAPARDi toetused olid investeeringutoetused, millest 75% rahastati Euroopa Liidu (EL) ja 25% Eesti eelarvest. Eesti sai SAPARDi vahenditest toetusteks 68,1 miljonit eurot (1,1 miljardit krooni).

SAPARDi raames toetati kahe meetme kaudu ka kalandust.

  • Meede 2: põllumajandus- ja kalandustoodete tootmise ja turustamise parandamise investeeringutoetus. See oli suunatud kalasaaduste töötlejatele (tööstustele) töötlemistingimuste vastavusse viimiseks EL nõuetega ning toodete kvaliteedi ja turustamistingimuste parandamiseks.
  • Meede 3: maapiirkondades alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise ja mitmekesistamise investeeringutoetus. Muu hulgas oli see suunatud vähi- ja kalakasvatajale, et aidata neil luua uusi töökohti ja parandada üldist ettevõtluskliimat.