Kalamajandus ja kutseline kalapüük

Põllumajandusministeerium kavandab ja viib ellu Eesti kalanduspoliitikat, mille eesmärk on arendada kalamajandust ja tõsta selle konkurentsivõimet.

Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga reguleerib siinset kalandust Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika (ÜKP), mis hõlmab kalavarude kasutamist ja kaitset, struktuuri- ja turukorralduspoliitikat ning kalandusalast välispoliitikat. Viimase alla kuuluvad ka kalandusalased kokkulepped ELi mittekuuluvate riikidega ning läbirääkimised rahvusvahelistes organisatsioonides.

Eestis jaguneb kalanduse korraldus nelja asutuse vahel – need asutused on  Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon.

Põllumajandusministeeriumi valdkonnad on kalanduse turukorraldussüsteemi arendamine, struktuuritoetuste ja riigiabi andmine, vesiviljelussektori korraldamine, kutseline kalapüük (sh kutselise kalapüügi lubade väljastamine, kalalaevade riikliku registri haldamine ja püügiarvestus).

  • Kalavarude kaitse ja kasutamise poliitika ettevalmistamist ja elluviimist, sh kalavarude taastootmist ning kude- ja elupaikade kaitset ja taastamist korraldab Keskkonnaministeerium (KKM). KKM annab ka lube teaduslikeks uuringuteks ning eriotstarbeliseks kalapüügiks.

    Keskkonnaministeeriumi koduleht »

  • Harrastuspüügi kalastuskaardi annab ja harrastuspüügiandmeid kogub Keskkonnaamet.

    Keskkonnaameti koduleht »

  • Järelevalvet kalapüügi üle teeb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev Keskkonnainspektsioon.

    Keskkonnainspektsiooni koduleht »

Külmutatud kala. Allikas: Põllumajandusministeerium; autor: Tiit Koha

Strateegilised dokumendid

Euroopa Liidu kalanduspoliitikat rakendatakse aastatel 2014–2020 läbi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF). Fondi vahendite kasutamiseks koostab iga liikmesriik oma rakenduskava.

EMKF rakenduskava alusteks on riiklikud strateegiad.

  • Eesti kalanduse strateegia (EKS) 2014–2020 on Eesti kalanduspoliitika elluviimise vahendiks. Selle eesmärk on tõsta Eesti kalurite sissetulekut, viia tasakaalu püügivõimalused ja –võimsused, soosida kala võimalikult suurt väärindamist ning arendada kalakasvatust kui alakasutatud potentsiaali.
  • Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2014–2020 annab ülevaate sektori arengusuundadest. Kava raames pööratakse rõhku uuendusmeelsusele, tootmisele, töötlemisele, inimkapitali ja suhtevõrgustike edendamisele, vesiviljelusalade suurendamisele ning töötlemise ja turustamise edendamisele.
 

Kontakt

Ministeeriumi ja tema valitsemisala tegevust kalanduspoliitika kavandamisel ja elluviimisel koordineerib kalamajandusosakond.

Valdkonna asutused