Turukorraldus

Põllumajandustoodete turu ühine korraldus on Euroopa tasandil teatavate põllumajandussektorite reguleerimiseks kehtestatud õiguslik raamistik.

Euroopa Liit (EL) on kehtestanud ühiseeskirjad, millega reguleeritakse põllumajandusturgude juhtimist, põllumajandustoodete turustamise standardeid ning Euroopa Liidu eksporti ja importi.

Euroopa Liidus kohaldatakse Euroopa konkurentsiõigust. Siiski on ette nähtud erandid, mille puhul Euroopa Komisjon võib lubada kokkuleppeid või kooskõlastatud tegevust. Turukorraldusega nähakse sellised erandid ette ka puu- ja köögivilja ning tubakatoodete tootjatele.

Turukorraldus puudutab nii siseturu korraldust (kvoodid, toetused jm) kui ka kaubandust kolmandate riikidega (import, eksport). Turukorraldust reguleerivad õigusaktid.

 

Siseturu korraldus ja turule sekkumine

Euroopa Liidu siseturu korraldamiseks rakendatakse hinnatoetusmehhanisme, kvoodisüsteeme, erimeetmeid ja sektorite toetuskavasid. Lisaks kehtestatakse standardeid, mis kehtivad turustamisel ja tootmisel.

Hinnatoetusmehhanismid

Turgude stabiilsuse ja põllumajandustootjate rahuldava elatustaseme tagamiseks on otsetoetuste kõrval kehtestatud ka hinnatoetusmehhanism. Hinnatoetusmehhanismi puhul võetakse arvesse nii iga põllumajandussektori vajadusi kui ka eri sektorite vahelist seotust.

Hinnatoetusmehhanismi meetmed jagunevad kahte kategooriasse – sekkumiskokkuost ja eraladustamine.

Sekkumiskokkuostu ehk riiklikku sekkumist põllumajandustoodete turgudele rakendatakse järgmiste toodete puhul:

  • nisu (kõva)
  • nisu (pehme)
  • liha (veiseliha, vasikaliha)
  • lõssipulber
  • riis (koorimata)
  • või

Eraladustamise toetusi rakendatakse järgmiste toodete puhul:

  • juust (kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega)
  • kiud (lina)
  • liha (vasika- ja veiseliha, sealiha, kitseliha, lambaliha)
  • lõssipulber
  • oliiviõli ja lauaoliivid
  • suhkur (valge)
  • või

Kvoodisüsteemid

Suhkru ja piima puhul on liikmesriikidele kehtestatud siseriiklikud tootmiskvoodid (piima puhul kehtib kvoot kuni 31. märtsini 2015. a). Liikmesriigid jagavad need kvoodid tootjate vahel.

Euroopa Liidu ühises turukorraldussüsteemis on kindlaks määratud kvootide ühelt ettevõtjalt teisele ülemineku tingimused ja ülejääkide haldamise kord. See hõlmab muu hulgas kvoodiületamise tasu, mida liikmesriigid tootjatelt võtavad.

Sekkumise erimeetmed

Kriisi sattunud turgude toetamiseks võib Euroopa Liit kasutada erakorralisi meetmeid.

Näiteks on selliseid meetmeid vaja rakendada põllumajandusturgudele negatiivset mõju avaldavate loomahaiguste leviku või looduskatastroofide korral.

Toetuskavad

Ette on nähtud toetused järgmistele sektoritele:

Turukorraldustoetuste ning muude toetuste taotlemise tingimuste ja ajakavade kohta saab täpsemat teavet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA).

Turustamine ja tootmine

Euroopa Komisjon võib kehtestada teatavate põllumajandustoodete turustamise standardid. Need võivad olla seotud toodete kvaliteedi, pakendamise, ladustamise või transpordiga.

Lisaks kehtestab Euroopa Komisjon toodete loomulike koostis- ja kvaliteedinõuete kaitsmiseks ning ühese arusaadavuse tagamiseks kaitstud nimetusi ja müüginimetusi.

Tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamist ja toimimist reguleerivad õigusaktidega kehtestatud eeskirjad.

Tootmisharudevahelised organisatsioonid koosnevad peamiselt põllumajandustoodete tootmise, kaubanduse või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest. Nende eesmärk on ennekõike edendada koostööd tootmis- ja tarneahelas optimeerida tootmis- ja töötlemiskulusid.

Tootjaorganisatsioonide üks peamine eesmärk on tootmist ühiselt kavandada ja nõudlusega kohandada ning seeläbi kasvatada põllumajandustootjate läbirääkimisjõudu turul.

 

Kaubandus kolmandate riikidega

Euroopa Liidu päritoluga kaupade eelistamise tagamiseks ning imporditariifide ja eksporditoetuste rakendamiseks kasutatakse impordilitsentside ja ekspordilitsentside, sertifikaatide ja tagatiste süsteemi.

Import

Euroopa Komisjon võib teatud toodete puhul nõuda impordilitsentsi esitamist. Nende toodete suhtes kohaldatakse ühise tollitariifistiku imporditollimaksu määrasid.

Teatavate toodete suhtes kehtivad ka erisätted.

  • Mõnel juhul võidakse imporditollimaks peatada või kohandata täiendavat imporditollimaksu.
  • Erisätteid kohaldatakse näiteks teravilja ja riisi ning nende segude impordi suhtes; imporditollimaks arvutatakse sel juhul olenevalt segu koostisest.
  • Teatavad eritingimused kehtivad ka suhkru ning kanepi ja humala impordil.

Lisaks võib Euroopa Komisjon vastavalt kaubanduslepetele kehtestada impordi tariifikvoote. See tähendab piiranguid vähendatud tollimaksuga imporditavate kaupade kogusele.

Tooted, mille puhul võib olla vajalik impordilitsents

  • Banaanid
  • Elustaimed
  • Etüülalkohol (põllumajanduslikku päritolu)
  • Liha (veise-, sea-, lamba-, kitse- ja linnuliha)
  • Lina ja kanep
  • Munad
  • Oliiviõli ja lauaoliivid
  • Piim ja piimatooted
  • Puu- ja köögiviljad (värsked või töödeldud)
  • Riis
  • Seemned
  • Suhkur
  • Teravili
  • Vein
 

Eksport

Euroopa Komisjon võib teatud toodete puhul nõuda ekspordilitsentsi esitamist.

Teatavate toodete eksporti võib soodustada eksporditoetuste kaudu, millega kaetakse maailmaturu ja Euroopa Liidu turu hindade vahe. Toetusi võib diferentseerida sihtkoha järgi ning komisjon paneb need paika korrapäraste ajavahemike järel, võttes arvesse Euroopa Liidu ja maailmaturu hindade arengut.

Ladustatud linnase, teravilja ja veiseliha eksporditoetusi reguleeritakse erisätetega.

Samuti reguleeritakse piima- ja piimatoodete ekspordikvootide haldamist ja impordi erirežiimi kolmandates riikides.

Tooted, mille puhul võib olla vajalik ekspordilitsents

  • Elustaimed
  • Etüülalkohol (põllumajanduslikku päritolu)
  • Liha (veise-, sea-, lamba-, kitse- ja linnuliha)
  • Munad
  • Oliiviõli ja lauaoliivid
  • Piim ja piimatooted
  • Puu- ja köögiviljad (värsked ja töödeldud)
  • Riis
  • Suhkur
  • Teravili
  • Vein