Haridus ja koolitus

Selleks et Eesti põllumajandus oleks elujõuline ning arenemisvõimeline, peab (eriti maapiirkondades) leiduma valdkonnas pädevaid töötajaid, olema tagatud oskusliku tööjõu pealekasv ning kindlustatud teadmiste järjepidevus.

Nende kolme tingimuse tagamine esitab põllumajandusvaldkonna ettevõtjatele uusi väljakutseid ja täiendavaid nõudmisi teadmiste ja kutseoskuste osas – üha tähtsamaks muutub kutseõpe, täiendkoolitus ja elukestev õpe.

Maamajanduse konkurentsivõime tagamine Eestis eeldab töötajate teadmiste ja tööalase ettevalmistuse tõstmist, teadustegevusi ning teadmiste levitamist, põllumajanduserialade populaarsemaks muutmist, täiendkoolituste korraldamist ning valdkonna teadmispärandi säilitamist ja tutvustamist.

Põllumajandusministeerium annab oma panuse, et parandada kutse- ja täiendõppe kvaliteeti maamajanduserialadel ja tõsta põllumajandusliku hariduse populaarsust.

Valdkonna eesmärkide täitmiseks töötab Põllumajandusministeerium perioodiliselt välja vastavad arengukavad.

Kutseõpe

Kutse andmine

Kutsesüsteem seob haridussüsteemi tööturuga. Kutsestandardites kirjeldatakse tööturu ootused töötajate oskustele ja teadmistele. Standardid on aluseks koolitusprogrammide ja õppekavade koostamisele.
Üha enam seotakse Euroopa Liidu riikides ka toetuste andmist vastava hariduse või kutsekvalifikatsiooni nõudega. Aidates vähendada erinevusi kooliminejate ettevalmistuses saame vältida hilisemat haridustee katkemist.
Kutsesüsteemi korraldamisega Eestis tegeleb Kutsekoda. Teavet teavet põllu- ja maamajanduse valdkonna kutsestandardite kohta leiate Kutsekoja veebilehelt.
Põllumajanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide ja kutsetunnistuste andmise õigus on Eesti Põllumeeste Keskliidul.
Konsulentide kutsekvalifikatsiooni hindamise õigus on Maamajanduse Infokeskusel.

Haridusasutused

Õppetoetus

Põllu- ja maamajanduserialade õppimise soodustamiseks makstakse kutseõppeasutuste maamajanduserialade õpilastele toetust, mille eesmärk on aidata neil erialadel õppivatel noortel õpingud edukalt lõpuni viia ning ühtlasi ergutada noori valima põllu- ja maamajanduserialade õppimise poolt.
Õppetoetus on eriti oluline vähekindlustatud peredest pärit noortele, et nad ei jätaks majanduslikel põhjustel soovitud eriala omandamata ega katkestaks oma õpinguid.
Toetuse maksmist kutseõppeasutustes ja ülikoolides põllumajandusvaldkonna erialadel õppivatele noortele rahastavad Põllumajandusministeerium ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES).
Teave õppetoetuse taotlemise kohta on kirjas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kodulehel.

Praktikatoetus

Praktikatoetusega hüvitatakse põllumajandustoodete tootjale või töötlejale osa kulust, mis on seotud tema ettevõttes praktikal oleva õpilase või üliõpilase juhendamise ja praktika korraldamisega.
Toetus on suunatud eelkõige ettevõtjatele, kes võtavad praktikale täiskoormusega õppes käiva ja õppimisega kui oma põhitegevusega hõivatud (üli)õpilase. Toetust makstakse välja vaid siis, kui praktikale võetud noor õpib põllu- või maamajanduse õppekaval.
Praktikatoetuse maksmine on näidanud, et see tõstab ettevõtjate huvi praktikate läbiviimise vastu. Tänu sellele on õpilastel ja üliõpilastel võimalus saada parimat ja ajakohast praktilist kogemust, mis omakorda tõstab nende väljaõppe kvaliteeti. Praktika paremaks korraldamiseks peavad ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid tegema tihedalt koostööd õppeasutustega.
Praktikatoetus on siseriiklik toetus, mida makstakse Eesti riigieelarvest. Seda on makstud alates 2002. aastast. Toetust taotleb aasta-aastalt üha enam ettevõtteid – kui aastal 2002 toetati 92 praktikanti, siis aastal 2012 juba 251 praktikanti.

Kutsevõistlused

Noortele korraldatakse põllumajanduse valdkonnas mitmeid kutsevõistlusi:
  • künnivõistlus,
  • noortaluniku kompleksvõistlus ja
  • nooraednike kutsevõistlus.
Võistlustel saavad põllu- ja maamajanduserialade õppurid end proovile panna ning võrrelda üksteisega oma teoreetilisi ja praktilisi oskusi. Kutsevõistluste eesmärk on tõsta noorte huvi maaelu vastu ning ergutada neid õppima põllu- ja maamajanduserialadel.
 

Koolitus- ja teavitustegevused

Nõudmised, mis tööandjad seavad töötajate oskustele, ja oskused, mis on olemas Eesti vanemal elanikkonnal, ei lähe omavahel kokku. Seetõttu peavad inimesed oma teadmisi elukestva õppe käigus pidevalt ajakohastama.

Peamiseks kvalifitseeritud tööjõu tagamise võimaluseks peetakse täiendkoolitusi, millel keskmiselt 75% Eesti ettevõtete töötajatest ka osalevad. Täienduskoolitusest aga üksi ei piisa – Eesti põllumajandussektori töötajatest vajaks täiendusõpet või osalist ümberõpet ligi kolmandik.

Põllu- ja maamajanduse valdkonnas hõivatutel peaks lisaks kitsalt erialastele teadmistele olema ka muid oskusi, näiteks majandusalaseid ja müügioskusi. Seega tuleks sektori töötajatele anda võimalused erialaseks enesetäiendamiseks, kuid lisaks  pakkuda neile võimalust omandada uusi teadmisi ja oskusi muu hulgas majandamise, maade hooldamise ja põllumajanduskeskkonna hoidmise ja kaitse teemadel. Tähelepanu keskmes peaksid kindlasti olema päevakajalised koolitused, mis pakuksid teavet seadusemuudatuste, pakutavate toetuste, valdkonna uute suundade ja sektori põhitegevuste kohta.

Koolitus- ja teavitustegevuste toetus

Koolitus- ja teavitustegevuste läbiviimise toetamiseks on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 raames ette nähtud meede 1.1 "Koolitus- ja teavitustegevused".

Toetust antakse selleks, et korraldada õppe- ja infopäevi, koolitusi, koolitustsükleid, kursusi, konverentse ning õppe-ekskursioone põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatutele. Lisaks antakse toetust ka info- ja koolitusmaterjalide koostamiseks, nende ostmiseks ja täiendamiseks. Samuti toetatakse samast meetmest nii juhendajate kasutamist kui ka kutse andmist.

Läbiviidavatest koolitustest, infopäevadest ja konverentsidest peab toetuse saaja teavitama Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (PRIA). Teade tuleb saata vähemalt 10 tööpäeva enne ürituse toimumist aadressidel infopaev@agri.ee ja infopaev@pria.ee. Samuti tuleb teade avaldada portaali PIKK.ee sündmuste kalendris.