Toetused ja riigiabi

Laps pesemas isaga koos õunu.

Põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arengu toetamiseks ja edendamiseks rakendatakse Eestis suurt hulka toetusskeeme – maaelu arengu toetused, kalandusvaldkonna arendamise toetused, rakendusuuringute projektitoetused; lisaks veel ka otsetoetused ja turukorraldusmeetmed, põllumajanduslik ja kalanduslik riigiabi, siseriiklikud toetused ning vähese tähtsusega abi.

 

Maaelu ja kalanduse toetuste veebikaart

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 ja Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007–2013 rakenduskava meetmete toetuste veebikaardil on võimalik tutvuda maaelu- ja kalandustoetuste projektidega maakonna, valla ja taotleja nime järgi otsides kuni objekti tasemeni.

Kaardil kuvatakse statistilist infot MAK ja EKF toetussummade ja taotlejate kohta interaktiivselt alates aastast 2007.

Kaardil kuvatavaid andmeid puudutavates küsimustes palun pöörduge meiliaadressil info@pria.ee.

Selgituseks

Otsetoetused ja turukorraldusmeetmed

Turukorralduslike meetmete eesmärk on saavutada administratiivselt määratud hindadele lähedane tase ja stabiilsus. Otsetoetuste eesmärk on pakkuda põllumajandustegevusest tulenevaid avalikke hüvesid.

Riigiabi

Riigiabi on Euroopa Liidu liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest antav abi, mis soodustab teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Kuigi riigiabi on ühisturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu, kehtivad siiski teatud erandid.

Siseriiklikud toetused

Siseriiklikke toetusi rahastatakse vaid riigieelarvest. Maaeluministeerium vahendab siseriiklikest toetustest näiteks põllumajandusloomade aretustoetust, turuarendustoetust, praktikatoetust ja põllumajandustootja asendamise toetust. Toetuste taotlemiseks tuleb pöörduda PRIAsse.

Vähese tähtsusega abi

Vähese tähtsusega abiks loetakse abi, mis oma väikese mahu tõttu ei moonuta Euroopa Liidu sisest konkurentsi. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi on eraldi mõisted.