Sa oled siin

Põllumajanduse otsetoetused 2015–2020

Eesti saatis 1. augustil 2014. a Euroopa Komisjonile riiklikud valikud EL ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste rakendamiseks. Toetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad ja raskustes sektorid, eraldi toetused on ette nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele.

2015. aastast muutuvad põllumajanduse otsetoetused mitmeosaliseks:

  • ühtne pindalatoetus
  • kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus ehk nn rohestamine
  • toetus alustavatele noortele põllumajandustootjatele
  • toetus väiketootjatele
  • põllumajandustootmisega seotud toetused: piimalehma, ammlehma, ute ja kitse ning puu- ja köögivilja kasvatamise toetus

Eesti otsused, mis tuli 1. augustiks Euroopa Komisjonile esitada, puudutavad nimetatud toetuste rakendamist, sh aktiivse tootja määratlemist ja toetuste piiramist (capping). Nõuded hakkavad kehtima alates 2015. aastast taotletavatele makstavatele toetustele.

Euroopa Komisjonile esitatud otsused uue perioodi otsetoetuste süsteemi kujundamisel põhinevad põllumajandussektoriga arutatud ja kokku lepitud valikutel. Riiklikke valikuid on perioodi jooksul võimalik Euroopa õiguses sätestatud tähtaegadel ümber vaadata.

Põllumajandustoetuste rakendamist Eestis reguleerib EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 19. novembril 2014 ning on jõus alates 1. jaanuarist 2015

Täpsed otsetoetuste nõuded on sätestatud maaeluministri määrustega.

Põllumajanduse otsetoetusi rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF).

Otsetoetused 2015–2020

Aktiivne tootja ja toetusõiguslikkuse kontroll

Miks: Eesmärk on maksta toetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele ja piirata perioodil 2015–2020 väljamakstavate pindalatoetuste puhul sellise põllumajandusmaa osakaalu, mille kohta taotlevad toetust isikud, kes ei  tegele põllumajandusliku tootmisega üldse või tegelevad sellega väga vähesel määral oma põhitegevuse kõrval.
Keda see puudutab: Otsetoetuse taotlejaid, kelle otsetoetuste summa eelneval aastal ületas 5000 eurot (hinnanguliselt üle 3000 tootja maakasutusega kokku üle 86% toetusõiguslikust põllumajandusmaa pindalast).
Kuidas: Täiendav toetusõiguslikkuse kontroll isiku majandustegevuse üle hakkab toimuma nende taotlejate osas, kelle otsetoetuste summa eelneval aastal ületas 5000 eurot. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 1307/2013 artiklis 9 kehtestatud tegevuste loendi alusel välistatakse toetusõiguslikkus neil ettevõtteil, kelle majandustegevuses ei oma põllumajandus olulist osakaalu, nt alalisi puhkealasid või spordirajatisi haldavad ettevõtted või kinnisvarateenuseid osutavad ettevõtted.
Kontroll toimub osaliselt äriregistrisse ning Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete alusel.
Kui tegevusloendi alusel välistatud tootja soovib jääda otsetoetuse taotlejate nimekirja, tuleb tal tõestada põllumajanduse olulist osakaalu oma  majandustegevuses, arvestades saadud otsetoetusi, põllumajandusliku tulu osakaalu kogutulust või et tema põhitegevus on ikkagi põllumajanduslik (vt lisaks Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus nr 639/2014 art 13 lõige 1). Põllumajandusliku müügitulu hulka ei saa seejuures arvata töödeldud põllumajandussaaduste müüki. Täpsemad nõuded andmete esitamiseks sätestatakse siseriikliku õigusaktiga.

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (nn rohestamine)

Miks: Rohestamise eesmärk on vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale, aidates säilitada mulla kvaliteeti, püsirohumaid ja elurikkust.
Milline eelarve on planeeritud: Rohestamise toetus moodustab 30% otsetoetuste kogueelarvest ja on kohustuslik kõigile ÜPT taotlejatele.
Keda see puudutab: Põllumajandustootjad, kes ei osale väiketootjate skeemis, omavad vähemalt 10 hektarit põllumaad ja pole mahetootjad.
Kuidas: Nõuete täitmiseks tuleb põllumeestel vastavalt oma toetusaluste hektarite arvule kasvatada vähemalt kahte või kolme erinevat põllukultuuri (mitmekesistamine), säilitada olemasolev püsirohumaa ja määrata ökoloogilise kasutuseesmärgiga alad.
Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõue:
  • Kui põllumaa suurus on 10–30 hektarit, siis peab sel maal kasvama vähemalt kaks eri põllumajanduskultuuri, kusjuures põhikultuur ei tohi enda alla võtta enam kui 75%.
  • Kui põllumaa suurus on üle 30 hektari, siis peab seal kasvama vähemalt kolm erinevat põllumajanduskultuuri. Lisaks 75% tingimusele ei tohi kaks peamist kultuuri hõlmata enam kui 95% põllumaast.
  • Tootjad, kelle toetusõiguslikest hektaritest 75% moodustavad püsirohumaad ja ülejäänud põllumajanduslik maa ei ületa 30 hektarit, on mitmekesistamise nõudest vabastatud.
Püsirohumaade säilitamise nõue: Aastatel 2015–2020 nõutakse, et püsirohumaa osakaal säiliks kogu kasutuses oleval põllumajandusmaal ega väheneks kokku üle 5% riigis tervikuna selle perioodi jooksul. Tootja peab säilitama oma eelmisel aastal taotlusele märgitud püsirohumaa pindala ning riigi tasemel kohustuse ületamise korral tuleb nendel taotlejatel, kes on oma püsirohumaid üles harinud, etteantud pindala ulatuses need taas rajada. Sama põhimõte kehtis ka eelmisel perioodil.
Ökoalade määramise nõue: Kui põllumaa on suurem kui 15 ha, tuleb 5% sellest aktiivsest kasutusest kõrvale jätta. Põllumajandusministeeriumis algatatud ja tootjaorganisatsioonidega peetud arutelude tulemusena määratletakse põllumaal asuvad ökoalad ehk maastikuelemendid ja maa-alad, mis lähevad selle 5% arvestamise alla. Nt on selleks põllumaal asuvad puu- ja põõsasalud, põlluäärsed hekid, traditsioonilised kiviaiad – elurikkuse säilitamist toetavad maastikuelemendid. Kui põllumajandustootjal oma kohustuse täitmiseks nendest ei piisa, annavad täiendava võimaluse põllumaa kesana hoidmine või liblikõieliste kasvatamine.
Harimispraktikad
  • Kesa – arvestusse lähevad nii mustkesa kui ka haljaskesa. Ökoalana määratud kesa all oleval maal on põllumajanduslik tootmine keelatud. Erandina määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktist h jääb maa, mida hoitakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala eesmärgil kesa all üle viie aasta, põllumaaks. Kesale määratud pindala ümberarvutuskoefitsient on 1.
  • Lühikese raieringiga madalmetsa alad – arvestusse lähevad vaid need alad, kus kasvatakse paju (Salix) ja kus ei kasutata mineraalväetisi ja/või taimekaitsevahendeid. Lühikese raieringiga madalmetsaga alade pindala ümberarvutuskoefitsient on 0,3.
  • Lämmastikku siduva kultuuridega alad – pindala ümberarvutuskoefitsient on 0,7. Lämmastikku siduvateks loetakse järgmisi kultuure:
    • liblikõieliste sugukond (Fabaceae) – ristikud, lutsernid, mesikas, idakitsehernes, lupiin, nõiahammas, vikk (Vicia sativa), esparsett, herned, oad (sh sojauba);
    • kõrvitsaliste sugukond (Cucurbitaceae);
    • hõbepuuliste sugukond (Elaeagnaceae) – astelpaju.

Maastikuelemendid

Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste hoidmise (HPK) raames määratletud maastikuelemendid, sh ökoalad peavad asuma põllumajandustootja poolt kasutuses oleval põllumajandusmaal ning peavad olema põllumajandustootja poolt säilitatavad alltoodud tingimuste korras. Maastikuelemendid arvestatakse toetusõigusliku põllumassiivi hulka.

  • Põõsaste või puudega põllusaar on põllumaal asuv 0,01–0,5 hektari suurune maastikuelement, millel võivad esineda põõsastikud, puudesalud, muu looduslik taimkate või kivid; see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Nimetatud ala peab olema säilitatud tervikuna, lubatud on teha hooldustöid üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid ei pea asendama.
    Põllusaar
  • Puude rida on põllumaal või põllumajandusmaaga külgneval alal asuv selgesti eristatav maastikuelement minimaalse pikkusega 20 m ning iga 10 m kohta peab kasvama vähemalt 3 puud. Ökoalade kohustuse täitmiseks võetakse arvesse puuderida, mis asub põllumaal või külgneb põllumaaga. Puude reas tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele.
    Puude rida
  • Hekk on põllumaal või põllumajandusmaaga külgneval alal asuv ja selgesti eristatav maastikuelement. Hekk on minimaalse pikkusega 20 m ja maksimaalse laiusega 10 m ning võib koosneda nii puudest kui põõsastest. Ökoalade kohustuse täitmiseks võetakse arvesse hekk, mis asub põllumaal või külgneb põllumaaga. Hekis tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele.
    Hekk
  • Metsasiil on põllumaaga ümbritsetud maksimaalselt 30 m laiune, vähemalt 20 m pikkune puude ja põõsaste grupp. Erandina võib metsasiil olla maksimaalselt 30 m laiuselt põllumassiivi piiriga kokkupuutes. Ala peab olema säilitatud tervikuna ning lubatud on teha hooldustöid üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid ei pea asendama.
    Metsasiil
  • Kraav – põllumajandusmaal ja sellega külgneval alal tuleb säilitada alla 10 km2 valgalaga eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid. Säilitatuks loetakse eesvool ja kuivenduskraav, mis täidab maaparanduslikku eesmärki olenemata hooldustööde tegemise tasemest. Ökoalade kohustuse täitmiseks võetakse arvesse kraavid, mis asuvad põllumaal või külgnevad põllumaaga.
    Kraav
  • Kiviaed – põllumajandusmaal ja sellega külgneval alal tuleb säilitada Eesti maaelu arengukava 2007–2013 ja Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kiviaia rajamise toetuse raames rajatud kiviaed ja pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed. Kiviaed on vähemalt 50 cm ja maksimaalselt 280 cm lai ning vähemalt 30 cm ja maksimaalselt 170 cm kõrge. Ökoalade kohustuse täitmiseks võetakse arvesse kiviaiad, mis asuvad põllumaal või külgnevad põllumaaga.
    Kiviaed

Toetuste piiramine (capping) ja palgakulude arvestamine

Miks: EL tasandil soovitakse näha tasakaalustatumat toetuste jagunemist, et suurem osa otsetoetustest ei koonduks väikese hulga suurte toetussummade saajate kätte. Piiramise süsteemi rakendamisel on lubatud arvestada põllumajandusega seotud palgakulusid, et ebaproportsionaalselt suur negatiivne mõju ei saaks osaks suurtele tööandjatele maapiirkondades. Eesti arvestab piiramise kohaldamisel otseselt põllumajandustootmisega seotud tõendatud palgakulusid, mis on lubatud eelnevalt summast maha arvestada.
Keda puudutab: Põllumajandustootjad, kelle otsetoetuste summa ületab 150 000 eurot – Eestis hinnanguliselt 50–60 ettevõtet.
Kuidas: Ühtse pindalatoetuse summalt (sinna hulka ei kuulu rohestamise toetus) arvestatakse maha põllumajandusega seotud tõendatud palgakulud. Kui saadud toetuste summa ületab endiselt 150 000 eurot, vähendatakse piirsummat ületavat osa 5% võrra. Põllumajandusega seotud tõendatud palgakulude mahaarvamisel vähendamisi Eestis Põllumajandusministeeriumi hinnangul tõenäoliselt teha ei tule.

Toetus alustavatele noortele põllumajandusettevõtjatele

Mis: 25-protsendiline lisatoetus esimese 39 hektari eest esimesel viiel tegutsemisaastal.
Miks: Alustava noore tootja toetusega soodustatakse põlvkondade vahetust põllumajanduses, et tagada toidu tootmise järjepidevus Eestis.
Keda puudutab: Kuni 40-aastased (k.a) alustavad põllumajandustootjad esimesel viiel tegutsemisaastal.
Kuidas: Alustavatele noortele põllumajandustootjatele on ette nähtud ühtsest pindalatoetusest 25% kõrgem hektarimakse esimese 39 hektari eest. Toetuse maksmiseks on planeeritud 0,3% kogu otsetoetuste eelarvest. Noorte alustavate põllumajandustootjate toetuse rakendamiseks kasutatavat protsenti võib muuta igal aastal järgneva aasta kohta.
Millal täpsemat infot saab: Pärast ÜPP rakendamise seaduse vastuvõtmist Riigikogu poolt.

Toetus väiketootjatele

Mis: Väiketootjate toetusskeem, mis asendab kõiki teisi otsetoetusi.
Miks: Lihtsustada väiketootjatele otsetoetuse saamise nõudeid ja toetuse taotlemise bürokraatiat.
Keda puudutab: Umbes 8100 väiketootjat.
Kuidas: Kavaga omal soovil liitunud väiketootjad on vabastatud uue perioodi nn rohestamise nõuete järgimisest, mis tähendab, et niigi väikestel põllumaadel võib kasvatada korraga ka ainult ühte kultuuri, ei pea säilitama olemasolevat püsirohumaad ega määratlema ökoalasid.
Maksimaalne toetussumma ühe taotleja kohta on väiketootjate skeemi puhul 1250 eurot. Kui taotleja laiendab oma tootmist ja toetussumma võiks suureneda, tuleb tal valida, kas jätkata lihtsama, maksimaalselt 1250 euro suuruse toetusega või hakata täitma kõiki tavapäraseid otsetoetuse saamise nõudeid ja taotleda vastavaid toetusi.
Millal täpsemat infot saab: Pärast ÜPP rakendamise seaduse vastuvõtmist Riigikogu poolt.

Toetused raskustes sektoritele (tootmiskohustusega seotud toetused)

Miks: Eesti plaanib otsetoetuste raames maksta tootmiskohustusega seotud eritoetusi piima- ja ammlehmade, uttede ja kitsede ning puu- ja köögiviljade kasvatamise eest, et aidata kaasa peretalude ning raskustes sektorite säilimisele.
Keda puudutab: Umbes 2000 väikeste piimakarjade pidajat (karjas kuni 100 piimalehma), umbes 2000 lihaveise- ja lambakarjade pidajat (karjas kuni 25 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat; 10–100 utte või emakitse), ning kõik üle 1 ha suuruse kasvupinnaga aiandustootjad (avamaa köögivilja, ravim- ja maitsetaimede, puuviljade ja marjade kasvupinnale kuni 390 ha ulatuses).
Kuidas: Toetust makstakse piimalehmadele ja ammlehmadele kuni 100 € looma kohta, uttedele ja emakitsedele kuni 15 € looma kohta, aiandussektorile 238 € hektari kohta. 2015. aastal peavad loomad olema registris taotleja nimel 2. mai seisuga ja alates 2016. aastast 2. märtsi seisuga.
Piimalehma kasvatamise toetus: Kavandatud eelarve on 2 024 000 € aastas, mida makstakse toetusõiguslike piimalehmade arvu alusel. Eeldatav maksimaalne ühikumäär on 100 € lehma kohta.
Ammlehma kasvatamise toetus: Kavandatud eelarve on 1,01 miljon eurot aastas, mida makstakse toetusõiguslike loomade arvu alusel (karjas kuni 25 ammlehma ja lehmmullikat kokku). Eeldatav maksimaalne ühikumäär on 100 € looma kohta.
Ute ja kitse kasvatamise toetus: Kavandatud eelarve on ligi 396 000 € aastas, mida makstakse toetusõiguslike loomade arvu alusel (karjas 10–100 utte või emakitse). Eeldatav maksimaalne ühikumäär on 15 € looma kohta.
Puu- ja köögivilja kasvatamise toetus: Kavandatud eelarve on 807 000 € aastas, mida makstakse toetusõiguslike hektarite alusel, kui toetusõiguslike kultuuride kasvupind on vähemalt 1 hektar. Toetuse maksimaalne ühikumäär on 238 € 1 ha kohta.
Toetusõiguslikud on järgmiste kultuuride kasvupinnad: porgand, söögipeet, kaalikas, sibul, kurk, õunapuu, pirnipuu, kirsipuu, murelipuu, ploomipuu, kreegipuu, haraline ploomipuu (alõtša), punane sõstar, valge sõstar, must sõstar, karusmari, vaarikas, aroonia, ebaküdoonia, viinapuu, kultuurjõhvikas, kultuurmustikas.
Toetust ei maksta kartuli kasvupinnale ega puukoolidele.
Nimetatud kultuuridele kehtestatakse minimaalne istutustihedus:
  • õunapuu tugeva kasvuga alusel – 100 istikut hektari kohta
  • õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta
  • õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta
  • pirnipuu, ploomipuu, kirsipuu, murelipuu, kreegipuu, haraline ploomipuu (alõtša) – 270 istikut hektari kohta
  • aroonia – 600 istikut hektari kohta
  • sõstar, karusmari – 2000 istikut hektari kohta
  • vaarikas – 3000 istikut hektari kohta
  • viinapuu – 1300 istikut hektari kohta
  • kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta
  • kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta
Millal täpsemat infot saab: Euroopa Komisjonil on liikmesriigi pakutud seotud toetuste skeemi heakskiitmiseks aega kuni 8 kuud.

Õigusaktid

Otsetoetuste rakendamise aluseks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (nn ÜPP seadus), mis on jõus alates 1. jaanuarist 2015.

Lisamaterjalid