Sa oled siin

Sordiaretusprogramm aastatel 2009-2019

Sordiaretuse ja sellega seotud teadustöö koordineerimiseks koostab Põllumajandusministeerium perioodiliselt riiklikud programmid.

Aastatel 2009-2019 kehtiva sordiaretusprogrammi eesmärk on aretada sorte, mis aitavad tagada taimekasvatuse ja põllumajanduse töötleva sektori konkurentsivõimet - sellised sordid on laia levikupotentsiaaliga, saagikad, kõrgekvaliteedilised ja talvekindlad. Erinevaid sorte aretatakse nii toiduks, söödaks kui ka tehnilisel otstarbel kasutamiseks.

Eesmärgid

  • Eesti sordiaretuse jätkusuutliku arengu ja olemasolevate sortide säilitusaretuse tagamine koordineeritud tegevuste rahastamise kaudu.
  • Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime tõstmine.
  • Tervislik ja ohutu toit.
  • Loodus- ja keskkonnaressursside säästlik kasutamine ning geneetilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamine.
  • Kliimamuutustest tingitud ohtude vähendamine.
 

Sordiaretus Eestis

Eestis on sordiaretusel pikaajaline traditsioon ning siinsetel spetsialistidel on laialdaselt kogemusi ja oskusteavet. Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegeletakse põllukultuuride ja köögivilja, puuvilja- ning marjakultuuride sordiaretuse küsimustega.

Sordiaretustöö on seotud taimse genofondi suurendamise, geneetiliste ressursside kogumise ja säilitamisega. Eesti sordiaretuse olemasolu on majandusliku sõltumatuse garantiiks taimekasvatuse valdkonnas. Uute taimesortide kaitse konventsiooni nõuete järgimine sordikaitses annab sordiaretajale võimaluse saada sissetulekut sortide kui intellektuaalse omandi kasutamiselt. Kohalik sordiaretus on seotud ka rahvastiku toidu-, tervise- ja muude vajaduste tagamisega.

Sordiaretuse eesmärkide saavutamiseks luuakse ja kirjeldatakse aretuskollektsioone, rakendatakse kaasaegset biotehnoloogiat ja rakendusgeneetikat, tegeletakse eelaretuse, uute sortide aretuse ja säilitusaretusega ning osaletakse võimalikult aktiivselt rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.

Sordiaretus on pikaajaline protsess – uue sordi aretuseks kulub vähemalt 10-12 aastat. Seni Eestis rakendatud lühiajalised teadus- ja arendustegevuse rahastamise skeemid ei sobi pikaajalise protsessina toimuva sordiaretuse rahastamiseks. Põllumajandusministeerium on aga rahastanud erinevaid sordiaretuse projekte riikliku rakendusuuringute ja arendustegevuse programmi raames. Nende käigus selgus, et sordiaretusuuringute tegemiseks ei sobi lühiajaline konkurentsipõhine rahastamine.

Tõhus ja jätkusuutlik sordiaretus eeldab pädevust mitmel teadusalal – agronoomia, biokeemia, bioloogia, füsioloogia, geneetika, agrokeemia, statistika jne. Kaasaegne sordiaretus arvestab uute sortide loomisel nende sobivust keskkonda, konkurentsivõimelise põllumajandustoodangu lähtematerjali, rahva tervist, taastuva energia tootmise võimalusi, ümbruskonna rekreatiivset väärtust ja esteetilist väljanägemist.

Sordiaretust võib lugeda ka kompleksseks rakendusuuringuks.  See nõuab suure hulga aretusmaterjali mitmekülgset hindamist ja analüüsimist agronoomiliste, resistentsuse, kvaliteediomaduste ja bioloogiliste tunnuste osas. Edukas sordiaretusprotsess vajab tegevusi biotehnoloogia, geneetika ja taimefüsioloogia-alastest rakendusuuringutest ning praktilisest sordiaretusest kuni taimekaitse ja tootearenduseni. Eestis aga puuduvad erinevate teadusvaldkondade koordineeritud rahastamist võimaldavad skeemid. Üksikute teadusvaldkondade killustatud ja kaootiline rahastamine ei võimalda terviklikku arengut.

Aretustöö hõlbustamiseks ning sordiaretuse ja aretatavate sortide konkurentsivõime tõstmiseks on vaja senisest suuremamahulist kaasaegsete biotehnoloogiliste meetodite rakendamist.