Sa oled siin

Põllumajanduses algab „rohestamine“

30. juuli 2014 - 10:58
Uus osa EL ühisest põllumajanduspoliitikast toob endaga kaasa senisest suurema tähelepanu keskkonnahoiule.
Uus osa EL ühisest põllumajanduspoliitikast toob endaga kaasa senisest suurema tähelepanu keskkonnahoiule. Foto: Tanel Tang

Tulevast aastast tuleb põllumeestel otsetoetuste saamiseks hakata enam järgima kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid. Nn rohestamine on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast aastani 2020 ja liikmesriikidele kohustuslik. 

„Põllumajanduse intensiivistumine on üle-euroopaliselt suur probleem ja seepärast on eelkõige roheliste kogukondade algatusel pandud põllumajandustoetuste juures suur rõhk keskkonnahoiule,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Põllumajanduse mõju keskkonnale soovitakse viia võimalikult väikeseks.“
 
1. jaanuarist 2015 kehtima hakkavaid kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavasid on kolm: 
  • põllumajanduskultuuride mitmekesistamine – sõltuvalt põllumajandusmaa pindalast tuleb kasvatada vähemalt kahte või kolme erinevat kultuuri;
  • olemasoleva püsirohumaa säilitamine – taotlustes toodud püsirohumaa pindala peab säilima; 
  • ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade olemasolu – toetusõiguslikel põllumaadel pindalaga üle 15 hektari, tuleb 5% deklareeritud põllumaast määratleda nö ökoalana ehk sisuliselt kasutusest välja jätta. 
Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on Eesti looduslähedane maa ja seetõttu on osades valdades põllumehed vabastatud ökoalade määramisest. „Eesti on metsane maa ja meil õnnestus koos teiste Põhjamaadega saavutada erand, milles seda ka arvestatakse,“ sõnas Padar. 
 
Täpsed rohestamise tingimused, sh ökoalade määratlemisest vabastatud vallad, selguvad 1. oktoobriks. Rohestamise nõuete täitmine on ühtse pindalatoetuse taotlejale kohustuslik ja moodustab 30% otsetoetustest. 
 
„Pingutame selle nimel, et rohestamise nõuded rakendada võimalikult lihtsalt ja mõistlikult,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. 
 
Rohestamine (greening) on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uus keskkonnameede, mis hakkab kehtima 1. jaanuarist 2015. aastal ja moodustab 30% otsetoetuste eelarvest. Rohestamise nõuete rakendamine on liikmesriikidele ja ühtse pindalatoetuse taotlejatele kohustuslik, erandina ei laiene rohestamine väiketootjate skeemis osalevatele põllumajandustootjatele.  
 
Perioodil 2014–2020 makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest. 
 
 
30. juuli 2014

Veel uudiseid samal teemal

Kodusiga suurlaudas.
01.07.2016|Maaeluministeerium

VTA: Põltsamaa valla seafarmis tuvastati sigade Aafrika katk

Veterinaar- ja Toiduamet diagnoosis Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas asuvas seitsme seaga kodumajapidamises sigade Aafrika katku. Nakkuse tõkestamiseks kehtestatakse taudipunktis karantiin, sead hukatakse ning seejärel hoone desinfitseeritakse.See on teine diagnoositud katkujuhtum Jõgevamaal tänase päeva jooksul. Hommikul diagnoositi katkujuhtum Puurmanni vallas asuvas väikefarmis.

Kolm kalalaeva järvel.
01.07.2016|Maaeluministeerium

2. juulist peatatakse rääbisepüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas käskkirja, millega peatab alates 2. juulist rääbisepüügi ja kalapüügi rääbise kastmõrdadega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest rääbise lubatud aastasaak on piirkonnas ammendumas.