Sa oled siin

Venemaa sanktsioonid Euroopa Liidu toidukaupadele

6. augustil 2014 kuulutas Venemaa välja impordipiirangud Euroopa Liidu toidukaupadele. 7. augustil avaldati täielik nimekiri (PDF), mille järgi kehtestati täielik embargo Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast pärit looma- ja sealihale, puu- ja köögiviljale, linnulihale, kalale, juustule, piimale ja piimatoodetele.

Sanktsioonid on kehtestatud kogu Euroopa Liidule ja Eesti on seisukohal, et EL peab tegutsema ühtselt. Kõige olulisem on kaitsta ettevõtjate pika aja jooksul tehtud investeeringuid lühiajalise kriisi vastu ning leida Eesti toidutoodangule uued turud.

Põllumajandusministeerium tegeleb üldiste mõjude leevendamisega põllumajandustootjatele ja toiduainetööstustele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel kasutab riik kõiki oma käsutuses olevaid võimalusi, et aidata Eesti ettevõtjad uutele turgudele.

Eesti ja Euroopa Liit toetavad Ukraina terviklikkust ja iseseisvust, millest on tingitud ka Venemaa kehtestatud sanktsioonid.

Sanktsioonide mõjust

Suletud kaubagrupid

Sisseveokeelu on Venemaa kehtestanud järgmistele kaubagruppidele:

  • loomaliha (värske ja külmutatud)
  • sealiha (värske ja külmutatud)
  • kodulinnuliha ja tooted sellest
  • soolatud, kuivatatud liha
  • kala ning vähilised, molluskid ja muud veeselgrootud
  • piim ja piimatoodang
  • juurviljad (juured ja mugulad)
  • puuviljad ja pähklid
  • vorst ja sarnased tooted subproduktidest ja verest, samuti nendel põhinevad valmistooted
  • juust ja taimsete rasvade baasil valmistoidud
  • taimsetel rasvadel põhinevad piimatooted
20. augustil 2014 avaldas Venemaa parandatud loetelu sanktsioneeritud toodetest. Parandatud loetelu kohaselt taasavati lõhe ja forelli elusnoorjärkude, seemnekartuli ning mitme dieettoote import.

Venemaa kehtestatud piirangute ajalugu

2012

  • Alates 20. märtsist 2012 kehtib keeld importida Venemaale elussigu Euroopa Liidust.

2013

2014

  • Alates 9. jaanuarist 2014 keelas Venemaa veel viie Eesti piimatööstuse ja kuue kalatööstuse toodangu sisseveo.
  • 2014. aasta jaanuaris ja veebruaris leiti Leedu ja Poola Valgevenega piirnevatelt aladelt sigade Aafrika katku nakatunud metssigu. Seetõttu on praeguseni sisuliselt peatatud kogu Euroopa Liidu kaubavahetus tolliliiduga nii elussigade, värske liha kui ka sealihatoodete osas.
  • Märtsis taastas Venemaa kahe Eesti kalatööstuse ja ühe piimatööstuse impordiõigused.
  • 8. aprillil 2014 esitas Euroopa Liit Maailma Kaubandusorganisatsioonile kaebuse Venemaa kehtestatud elussigade, sealiha ja sealihatoodete impordipiirangu kohta.
  • Juulis taastas Venemaa veel kahe Eesti piimatööstuse ja ühe kalatööstuse load.
  • 2014. aasta augusti alguses sulges Venemaa oma turu kogu Euroopa Liidu toidukaupadele.
  • 20. augustil 2014 avaldas Venemaa parandatud loetelu sanktsioneeritud toodetest. Parandatud loetelu kohaselt taasavati lõhe ja forelli elusnoorjärkude, seemnekartuli ning mitme dieettoote import.

Toidukaupade ekspordi statistika

Euroopa Liit

Euroopa Liidu 28 liikmesriiki eksportisid 2013. aastal Venemaale

  • 1,6 miljardi euro väärtuses lihatooteid
  • 1,5 miljardi euro väärtuses piimatooteid
  • 1,26 miljardi euro väärtuses puuvilju
  • 770 miljoni euro väärtuses köögivilju
  • 153,8 miljoni euro väärtuses kala

Eesti

  • Eesti eksportis 2013. aastal Venemaale toidukaupu 239,4 miljoni euro eest, mis moodustas 19% Eesti toidutoodete koguekspordist. Piirangutest on enim mõjutatud piimandus- ja kalandussektor.
  • Venemaa-suunaline eksport on piirangute alla sattunud tootegruppides vähenenud 2013. aastaga võrreldes kokku ligi 75 miljoni euro võrra.
  • Oluline mõju tuleb läbi Eesti tooraine ekspordi teiste liikmesriikide tööstustele, kelle jaoks on samuti Venemaa eksport suletud. Sellest tulenev potentsiaalne kaubavahetuse kadu piimasektoris on täiendavalt 77 miljonit eurot.
  • Venemaa osatähtsus põllumajandussaaduste ekspordi sihtriigina on olnud pigem langustrendis – veel 2010. aastal oli see 23,3%, 2013. aastal aga juba 19%.

Euroopa Liidu põllumajandustoodete turukorraldusmeetmed

Sanktsioonid on kehtestatud kogu Euroopa Liidule ja Eesti on seisukohal, et EL peab tegutsema ühtselt. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames on riigil võimalik toetada põllumajandustootjaid maaelutoetuste, otsetoetuste või turukorraldusmeetmete alusel. Kriiside puhul aitavad just turukorraldusmeetmed.

Eraladustamine

Eraladustamise meede käivitatakse vastavalt turuolukorrast tingitud vajadusele Euroopa Komisjoni algatusel. Komisjon kaalub enne meetme käivitamist asjaomaste toodete liidu keskmisi turuhindu, tootmiskulusid ja/või vajadust reageerida õigeaegselt eriti keerulisele turuolukorrale.
Eraladustamise korral antakse abi ettevõtjale (pakkumismenetlus või ette kindlaks määratud abi), kes nõustub säilitama eraladustatavaid tooteid nõutava ajavahemiku jooksul.
Läbi eraladustamise eemaldatakse tooted teatud ajaks turult. Kui eraladustamisperiood lõpeb, jäävad turult eemaldatud tooted ladustaja omandusse.
Meetme rakendamiseks koostab Euroopa Komisjon õigusakti täpsemate tingimustega (näiteks sätestatakse menetluse viis, ladustatava toote detailsed kaubakoodid, kogused, ladustamise aeg). 
Piimatoodete eraladustamise toetust rakendatakse 2014. aastal Euroopa Komisjoni 5. septembri 2014. a määrusega. 

Abikõlblikud tooted

  • veiseliha (8 kuu vanuste või vanemate veiste värske või jahutatud liha)
  • sealiha
  • lamba- ja kitseliha
  • või (ainult lehmapiimast valmistatud)
  • lõssipulber (ainult lehmapiimast valmistatud)
  • juust
  • linakiud
  • oliiviõli
  • valge suhkur
Lisainfo

Sekkumiskokkuost

Sekkumiskokkuost on turu reguleerimise võimalus, mille abil on võimalik tagada tootjatele põllumajandustoodete teatud minimaalne hinnatase.
Piimatoodete sekkumiskokkuostu perioodi pikendati 2014. aasta lõpuni Euroopa Komisjoni 5. septembri 2014.a määrusega. 
Selle abinõu rakendamine aitab turuolukorra stabiliseerimisele kaasa kahel viisil:
  • sekkumisega hõlmatud toodete turuhinda toetatakse liigsete koguste turult kõrvaldamisega hooajalise ülepakkumise või turu üldise nõrkuse korral;
  • hooajast või muudest asjaoludest (nt põud) tingitud alapakkumise korral paisatakse sekkumiskogused turule tagasi.

Sekkumiskokkuostu rakendatakse teravilja-, piima- ja veiselihasektoris.

  • Teravilja sekkumiskokkuostuks võib pakkuda nisu ja otra.
  • Piimatoodetest võib sekkumiskokkuostuks pakkuda võid ja lõssipulbrit. Täpsem teave: PRIA.ee »
  • Lihatoodetest on võimalik sekkumiskokkuostu rakendada veiseliha puhul.

Eksporditoetused

Eksporditoetusi makstakse ettevõtjatele maailmaturuhinna ja Euroopa Liidu turuhinna vahe katmiseks piimatoodete viimisel kolmandate riikide turgudele. Eksporditoetusi praegu põllumajandussaadustele ei ole.

Turukorralduse erakorralised meetmed

Turukorralduse erakorralised meetmed on kirjas määruses (EL) nr 1308/2013 ja need on järgmised:
  • turuhäirete vastu võetavad meetmed (tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või hinnalangusest sise- või välisturul; aluseks määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 219);
  • konkreetsete probleemide lahendamise meetmed (seotud olukordadega, mis võivad tõenäoliselt põhjustada tootmise või turutingimuste kiire halvenemise; aluseks määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 221).
2014. aasta septembri alguse seisuga on Euroopa Liit teatanud, et rakendab puu- ja köögivilja sektori toetamiseks artiklit 219.

Põllumajanduse kriisiabireserv

Põllumajandussektori kriiside leevendamiseks ette nähtud reservi kasutatakse ka sekkumiskokkuostu, eraladustamise ja erakorraliste meetmete finantseerimiseks. Reservi kasutamise aluseks on määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 226.

Võimalused tootjale ja töötlejale

  • Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) aitab laenude tagamisel.
  • Ekspordilaenude ja krediidikindlustustega tegeleb Kredex.
  • Ekspordivõimaluste leidmisel abistab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
  • Võimaliku maksepuhkuse saamiseks suhtle oma ettevõtte kodupangaga. (Loe lähemalt: "Pankadele on oluline stabiilne põllumajandussektor".)
  • Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) aitab uuele turule sisenemisel vajalike sertifikaatidega. Sertifikaadi väljastamiseks esitatakse kohalikule maakonna veterinaarkeskusele kirjalik taotlus. Lähemat teavet saab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.
  • Eesti turul võib müüa Vene turu jaoks märgistatud toidukaupa, kui see eelnevalt Veterinaar- ja Toiduametiga kooskõlastada. (Loe lähemalt: "Vene turu jaoks märgistatud toitu võib Eestis müüa".)
  • Euroopa Merendus- ja Kalandusfond pakub ühe toetusmeetmena ladustamisabi. Kui kala hind turul langeb piirkonnas kehtestatud käivitushinna tasemele, saavad tootjaorganisatsioonid turule sekkuda ja ladustada oma liikmete toodangut. Selleks saab ladustamisabi meetme raames taotleda toetust, kuid see on piiratud nii mahult kui ka väärtuselt. Toetust võib anda ladustatud toodete kogustele,  mis moodustab kuni 15% kogusest, mis tootjaorganisatsiooni liikmed on tooteid aastas müügiks andnud. Lisaks ei tohi aasta kohta antav rahaline toetus ületada 2% tootjaorganisatsiooni liikmete poolt ajavahemikul 2009–2011 turule lastud toodangu aastasest keskmisest väärtusest. 2014. aastaks fikseeritud ladustamisabi toetusmäär on 152 €/t.
Eesti soovib ka taasavada arutelu Euroopa Liiduga piima kvoodiületustasu üle, et sellega sektorit täiendavalt mitte koormata. Samuti otsitakse võimalusi põllumajandustootjaid koormavate uute regulatsioonide edasilükkamiseks.
Põllumajandusministeerium vaatab muu hulgas üle kavandatud otsetoetuste võimalused, planeerib riigieelarvesse operatiivseid kriisilahendusressursse, tegeleb uue maaelu arengukava meetmete võimalikult kiire rakendamise nimel 2015. aasta alguses ning kasutab kõiki riigi kontakte uutele turgudele sisenemise soodustamiseks.

Kuidas saab Eesti elanik aidata kohalikke ettevõtjaid?

  • Ostjal on võimalus eelistada Eesti toitu. Kui näiteks iga Eesti elanik jooks päevas ühe klaasi piima, siis tarbiksid nad kokku 10% Eesti päevasest piimatoodangust. Seega on kõigi kohalike elanike ostuotsustel suur mõju Eesti põllumajandusele.
  • Eestlane sööb aastas vaid 11 kg kala, mis on Euroopa Liidu keskmisest 13 kg vähem. Kuna kilus ja räimes on rohkesti kasulikke aineid (näiteks omega 3 ja 6 rasvhapped, valgud), võiksid Eesti elanikud süüa oluliselt rohkem kala.