Ettevõttest teavitamine ja ettevõtte tunnustamine

Toidu käitlemise alustamisel peab käitleja oma ettevõttest järelevalveasutust teavitama või taotlema ettevõtte tunnustamist  järelevalveasutuse poolt. Tunnustamisele kuuluvate ettevõtete puhul tähendab see, et sisuliselt peab olema luba käitlemise alustamiseks.

Toiduseaduses määratletakse tunnustamisele kuuluvad ettevõtted, tunnustamist läbiviivad järelevalveasutused ning antakse ka erandid, millised ettevõtted ei pea toiduseaduse alusel tunnustatud olema, vaid üksnes teavitatud, samuti juhud, millal teavitama ei pea. Toiduseaduses käsitletakse ettevõttest teavitamist ja ettevõtte tunnustamist 2. peatükis.

Teavitamine

Teavitamine on lihtne protseduur, millega käitleja informeerib järelevalveasutust ettevõtte asukohast ja ettevõttes teostatavatest toimingutest, edastades järelevalveasutusele teavitamise avalduse järgmiste andmetega:

• käitleja ja käitleja esindaja nimi, isiku- või registrikood ning sidevahendite numbrid;
• käitleja aadress;
• ettevõtte asukoht ja aadress (käitleja tegevuskoht);
• käitlemisvaldkond.

Järelevalveasutust ei ole täiendavalt vaja teavitada järgmiste ettevõtete puhul, kuna teabe nende kohta saab järelevalveasutus vastavatest registritest:

• ettevõte, mis peab olema tunnustatud toiduseaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (EÜT L 226, 25.06.2004, lk 1-54) kohaselt;
• loomakasvatushoonetest või -rajatistest või loomade pidamiseks piiritletud alast, mis on registreeritud loomatauditõrje seaduse alusel;
• ettevõte, mis on toidu jae- või hulgikaubanduse või toitlustamisega tegelevana registreeritud majandustegevuse registris kaubandustegevuse seaduse alusel;
• ettevõte, millel on ravimite käitlemise tegevusluba, mis on registreeritud ravimite käitlemise tegevuslubade registreis ravimiseaduse alusel.

Samuti ei ole vaja teavitada:

1. Väikeses koguses esmatoodete turustamise korral tootjalt otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, sealhulgas toitlustusettevõtjale, kes oma Eestis asuvast jaekaubandusettevõttest, sealhulgas toitlustusettevõttest, turustab need tooted otse tarbijale vastavalt põllumajandusministri 15.06.2006.a määruses nr 72 “Väikeses koguses esmatoodete turustamise hügieeninõuded” (RTL 2006, 49, 898) esitatud nõuetele järgmiselt:

A. mitteloomsete esmatoodete turustamisel;
B. loomsete esmatoodete puhul alljärgnevalt:

- kala turustamisel kuni 100 kg päevas;
- mee turustamisel kuni 15 taru või mesilasperega majapidamisest või ettevõttest;
- munade turustamisel kuni 50 linnuga majapidamisest või ettevõttest.

Kui ettevõtja turustab nimetatud loomseid esmatooteid üle etteantud koguste, kuulub ettevõte teavitamisele.

2. Toorpiima võib turustada vastavalt põllumajandusministri 15.06.2006. a määruses nr 71 “Toorpiima käitlemise hügieeninõuded” (RTL 2006, 49, 897) esitatud nõuetele. Väikeses koguses toorpiima võib turustada üksnes piimatootmisettevõttest tarbijale alljärgnevalt:

• lehma toorpiima – kuni 100 kg päevas või kuni 700 kg nädalas;
• kitse toorpiima- kuni 20 kg päevas;
• ute toorpiima – kuni 10 kg päevas.

Kui ettevõtja turustab toorpiima üle nimetatud koguste või jaekaubandusettevõtjale, sealhulgas toitlustusettevõtjale, peab ettevõtjal olema veterinaartõend toorpiima kohta ning ta tegevus kuulub teavitamisele.

1.1 esmatoodete vedu, hoidmine ja käsitsemine tootmiskohas tingimusel, et see ei muuda oluliselt nende laadi tootja juures ning nende toodete vedu teise ettevõttesse;
1.2 esmatoodete käsitsemine viisil, mis ei muuda oluliselt nende laadi – tegevused eesmärgiga anda esmatootele kaubanduslik välimus jms, s.o köögivilja pesemine, lehtede eemaldamine; viljade sorteerimine;
1.3 toiduloomade kasvatamine ja sellega seotud tegevused ning loomade vedu tapamajja või ühest farmist teise;
1.4 toodete tootmiskohast ettevõttesse tarnimise veotoimingud taimetoodete, kalandustoodete ja ulukite puhul, mille laadi ei ole oluliselt muudetud; 1.5 püük ja kalalaeval kala käsitsemine (viisil, mis oluliselt ei muuda nende laadi, sealhulgas sisikonna eemaldamine) ja kala vedu maal asuvasse esimesse ettevõttesse;
1.6 kalakasvandustes kala kasvatamine ja vedu ettevõttesse;
1.7 kahepoolmeliste elusmolluskite tootmine ja toimingud, mida tehakse enne elusmolluskite väljastus- või puhastuskeskusse saabumist;
1.8 metsamarjade, seente, tigude jms korjamine ning vedu ettevõttesse;
1.9 lüpsmine ja piima hoidmine tootja juures;
1.10 mee kogumine ja pakendamine tootja juures;
1.11 munade kogumine tootja juures;
1.12 kala tapmine, veretustamine, rookimine, uimede eemaldamine, jahutamine ja pakendamine kalalaeval;
1.13 taimsete esmatoodete käitlemine väljaspool tootmiskohta tingimusel, et see ei ole muuda oluliselt nende laadi (esialgset kuju ja omadusi);
1.14 farmis tapetud lindude ja jäneseliste liha väikestes kogustes turustamisel vastavalt põllumajandusministri 23.12.2005. a määruses nr 127 ”Farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” (RTL 2005, 124, 1974; 2006, 29, 899; terviktekst) esitatule.

2. Jaekaubandusega, sealhulgas toitlustamisega, tegelevad ettevõtted, kus käideldakse toitu toatemperatuuril.
3. Veoettevõtted.
4. Vahendamine, sealhulgas toidu importimine, postimüük ja nn internetikaubandus.
5. Toidu valmistamine turuleviimiseks põhiliselt eraelamuna kasutatavas käitlemiskohas.
6. Teisaldatavad käitlemiskohad, ajutised käitlemiskohad, müügitelgid, -kioskid, -veokid, müügiautomaadid.
7. Väikeses koguses kütitud ulukite, mis on vastavalt põllumajandusministri 15.6.2006.a määrusele nr 74 “Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” (RTL 2006, 49, 900) käitlemine turustamiseks otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, kes turustab selle oma ettevõttest otse tarbijale.

• kuni neljalt suurulukilt nagu põder, hirv, metskits ja metssiga pärinev liha;

• kuni tuhandelt väikeulukilt pärinev liha.

2006. aasta 1. juulil tegutsevast ja teavitamisele kuuluvast ettevõttest, mis ei ole tunnustatud, tuleb järelevalveasutust teavitada hiljemalt 2006. a 1. novembriks.
Tunnustatud ettevõte, mis 2006. a 1. juulist kuulub teavitamisele, loetakse teavitatuks toiduseaduse § 7 kohaselt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et toidukäitlemisettevõtete kohta, mis ei kuulunud varem toiduseaduse alusel tunnustamisele, kehtib alates 2006. a 1. juulist teavitamise kohustus.
Osa ettevõtteid, mis toiduseaduse alusel pidid olema tunnustatud, kuuluvad alates 2006. aasta 1. juulist teavitamisele, näiteks vedamisega tegelevad ettevõtted või jaekaubandusega tegelevad ettevõtted, kus käideldakse toitu, mida võib hoida toatemperatuuril.
Teavitama ei pea ettevõtetest, mis peavad olema tunnustatud või mis on registreeritud põllumajandusloomade registris, majandustegevuse registris või ravimite käitlemise tegevuslubade registris. Samuti ei pea teavitama väikeste koguste esmatoodete turustamisel tootjalt tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, sealhulgas jaekaubandusettevõtjale, kes turustab need tooted tarbijale.

Tunnustamine

Tunnustamine tähendab sisuliselt järelevalveasutuse luba käitlemise alustamiseks. Ettevõtte tunnustamise nõue ja põhimõtted on sätestatud toiduseaduse paragrahvides 8 kuni 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004, 853/2004, 854/2004 ja 882/2004.

Tunnustamise täpsem menetlus on kehtestatud Põllumajandusministri 30.mai 2007. a määruses nr 84 “Toidu käitlemisvaldkondades tunnustamisele kuuluvate ettevõtete täpsustatud loetelu, tunnustamise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord” (RTL 2007, 46, 809).

Tunnustamise taotlemiselesitab käitleja ettevõtte asukohajärgsele järelevalveasutusele kirjaliku taotluse enne käitlemise alustamist ettevõtte tunnustamiseks.Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) käitleja ja käitleja esindaja nimi, isiku- või registrikood ning sidevahendite numbrid;

2) käitleja aadress;

3) ettevõtte või selle osa, mille tunnustamist taotletakse, asukoht ja aadress (käitleja tegevuskoht);

4) ettevõtte või selle osa, mille tunnustamist taotletakse, tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja sidevahendite numbrid;

5) käitlemisvaldkond, kus tegutsemiseks tunnustamist taotletakse;

6) nende toidugruppide loetelu, mille käitlemiseks tunnustamist taotletakse.

Taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid sõltuvad toidukäitlemisvaldkonnast ning nende loetelu on esitatud eespool nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses.

Tunnustamisele kuuluvad ettevõtted järgmistes käitlemisvaldkondades:

1. Ettevõte, mis kuulub tunnustamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 6 lõike 3 punkti b või c kohaselt. Punktis b viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 853/2004 loomset päritolu toidu hügieeni erireeglite kohta  ning selle all mõeldakse ettevõtteid, mis käitlevad viimati nimetatud määruse lisas III nimetatud tooteid. Punktis c viidatakse otsustele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 14 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt. Seni selliseid otsuseid vastu võetud ei ole.

Näiteid loomset toitu käitlevate ettevõtete kohta, mis peavad olema tunnustatud:

Liha

Tapamaja

Lihalõikusettevõte

Tapmine majandis (välja arvatud juhul, kui tootja tarnib väikeses koguses lindude või jäneseliste liha otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale)

Ulukite käitlemise ettevõtted

Hakkliha, lihavalmistisi  ja mehhaaniliselt konditustatud lihamassi tootvad ettevõtted

Lihatooteid valmistavad ettevõtted

Elavad kahepoolmelised molluskid      

Kogumiskeskused

Puhastuskeskused

Kalandustooted

Külmutuslaevad ja tehaslaevad

Ettevõtted, mis asuvad maismaal

Piim ja piimatooted

Ettevõtted, kus kuumtöödeldakse toorpiima ja valmistatakse toorpiimast piimatooteid

Ettevõtted, kus töödeldud piimatoodetest valmistatakse teisi piimatooteid (näiteks pastöriseeritud koorest võid, pastöriseeritud piimast või piimapulbrist juustu)

Piimakogumiskeskused

Munatooted

Munatoodete tootmisettevõtted

Želatiin

• Toorainet töötlevad ettevõtted

Külmlaod, mida kasutatakse 853/2004 lisas III toodud tegevusteks

2. Ettevõte, kus toimub loomsete esmatoodete selline käitlemine, mille käigus ei muutu nende esialgne kuju ja esialgsed omadused (välja arvatud ettevõte, kus toimub nimetatud toodete esmatootmine ja tootja tehtavad sellega seotud toimingud), näiteks munapakenduskeskus, piimakogumiskeskus, meepakenduskeskus, kus pakendatakse kokkuostetud mett (üksnes omatoodetud mee pakendamist loetakse esmatootmisega seotud toiminguks).

3. Loomsete esmatoodete hoidmine ja käsitsemine, kui see muudab oluliselt nende laadi (esialgset kuju ja omadusi), näiteks tapamaja; kalakasvanduses kala tapmine, loomsete esmatoodete igal viisil töötlemine.

4. Ettevõte, kus toimub mitteloomsete esmatoodete selline käitlemine, mille käigus muutuvad nende esialgne kuju ja esialgsed omadused, näiteks taimsete esmatoodete koorimine, riivimine, tükeldamine, jahvatamine.*

5. Ettevõte, kus toimub toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine, samuti külmutus- ja tehaslaev, kus lisaks kala esmasele töötlemisele valmistatakse ka kalandustooteid.*

*Kui nimetatud toimingud toimuvad ajutistes ja/või teisaldatavates, peamiselt eraelamuna kasutatavates käitlemisruumides, ei pea ettevõte olema tunnustatud, vaid ettevõtja peab teavitama järelevalveasutust oma tegevustest.

6. Ettevõte, kus toitu, välja arvatud mitteloomseid esmatooteid, üksnes ladustatakse, ning ettevõte, kus tegeletakse hulgikaubandusega (edaspidi hulgikaubandusettevõte) ja käideldakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril.

7. Ettevõte, kus käideldakse loomset toitu ning mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 5 punkti b kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 nõudeid. 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõike 7 tähenduses loetakse jaekaubanduseks toidu käitlemist või töötlemist või mõlemaid ning toidu hoiustamist müügikohas või turustamist tarbijale, kaasa arvatud jaotusterminale, toitlustusettevõtteid, tehasesööklaid, asutuste toitlustusettevõtteid, restorane ja muid samalaadseid toitu pakkuvaid ettevõtteid, kaupluseid, selvehallide jaotuskeskusi ja hulgimüügipunkte. ´

 

Kui jaekaubandusettevõttes, kus jaemüügi käigus loomset toitu käideldakse eesmärgiga seda tarnida teisele ettevõtjale, kohaldatakse jaekaubandusettevõtte vastava osa suhtes loomse toidu hügieeni nõudeid. Näiteks kuuluksid selliste jaekaubandusettevõtete hulka supermarketite juures toimivad lihalõikuse- ja lihavalmististe ning lihatoodete valmistamise üksused, mis on oma olemuselt tööstuslikud ning turustavad oma tooteid olulises koguses teisele ettevõtjale. Selliste üksuste tegevusele kohaldatakse lihalõikusettevõttele, lihavalimistisi valmistavale ettevõttele või lihatooteid valmistavale ettevõttele esitatavaid määruse (EÜ) nr 853/2004 nõudeid, kaasa arvatud ka identifitseerimismärgi nõuet tootel. Sama põhimõte kehtib ka näiteks suurköökide kohta, kes omavalmistatud loomset toitu (pasteedid, süldid jms) turustavad teisele ettevõtjale olulises koguses. Olulise kogusena on mõeldud kogust, mis on kehtestatud põllumajandusministri 15.06.2006.a määruses nr 75 “Jaekaubandusetttevõttes loomse toidu töötlemise ja selle turustamise hügieeninõuded” (RTL 2006, 49, 901; 2007, 47, 837) terviktekst.

8. Jaekaubandusettevõte (s.h toitlustusettevõte ja hulgikaubandusega tegelev ettevõte), kus käideldakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril.

Ettevõtte tunnustamise otsustamine. Toiduseaduse §-s 10 kehtestakse tunnustamise ja tunnustamisest keeldumise menetluslikud aspektid. Järelevalveasutus võib teha tingimusliku tunnustamise otsuse, kui selgub, et ettevõte täidab kõiki infrastruktuurile ja seadmetele esitatavaid nõudeid. Täielikult  tunnustatakse ettevõte üksnes juhul, kui kolme kuu jooksul alates tingimusliku tunnustamise otsuse tegemisest ja ettevõtte uuest kontrollimisest selgub, et ettevõte vastab ka teistele toidualaste õigusnormide asjakohastele nõuetele. Kui on tehtud selgeid edusamme, kuid ettevõte ei vasta endiselt kõikidele asjakohastele nõuetele, võib järelevalveasutus pikendada tingimuslik tunnustamise otsust, kuid see ei tohi ületada maksimaalselt kuut kuud.

Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine. Toiduseaduse §-s 11 sätestatakse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise menetluslikud aspektid, mis on samad seni kehtinutega. Otsuse kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise aluste puhul viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määrustele 882/2004 ja 854/2004. Kui järelevalveasutus tuvastab tõsiseid puudusi või peab ettevõttes tootmise korduvalt peatama ning toidukäitleja ei suuda anda piisavaid tagatisi tulevase tootmise kohta, algatab järelevalveasutus ettevõtte tunnustamise tühistamise menetluse. Järelevalveasutus võib ettevõtte tunnustamise peatada, kui toidukäitleja suudab garanteerida, et ta kõrvaldab puudused mõistliku aja jooksul.

Rakendamine 2006. aasta 1. juulist tunnustamisele kuuluv ettevõte, mis on tunnustatud enne 2006. aasta 1. jaanuarini kehtinud õigusaktide alusel, loetakse tunnustatuks alates 2006. aasta 1. jaanuarist kehtivate õigusaktide alusel.

Enne 2006. aasta 1. juulit tehtud tähtajaline tunnustamise otsus loetakse tingimuslikuks tunnustamise otsuseks toiduseaduse § 10 lõike 2 tähenduses.

Jaekaubandusettevõttes, kus töödeldakse värsket liha lõpptoodanguks kuni 10.000 kg nädalas ja kus teise jaekaubandusettevõttesse viidava värske liha, lihavalmististe ja lihatoodete kogus ületab 25% nädalas töödeldud värske liha üldkogusest, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II toiduhügieeni üldnõudeid kuni 1. jaanuarini 2007 (vt põllumajandusministri 15.06.2006.a määrus nr 75 “Jaekaubandusetttevõttes loomse toidu töötlemise ja selle turustamise hügieeninõuded” (RTL 2006, 49, 901; 2007, 47, 837) terviktekst).

Järelevalve üldine korraldus

Alates 1. juulist 2007 teostab Veterinaar- ja Toiduamet riiklikku järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades.