Hea taimekaitsetava ja I-Taimekaitse

Alates 1980-ndate aastate keskelt on Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsiooni (EPPO – European and Mediterranean Plant Protection Organization) Taimekaitsevahendite Töörühm püüdnud arendada taimekaitsevahendite kasutamise hea tava käsitlust, mille järgi kehtestataks soovitused optimaalseks tegevuseks kultuuride viisi nende kaitsmiseks kõikide kahjustajate vastu. Head taimekaitsetava soovitust võib üldjoontes kokku võtta kui taimekaitsevahenditega töötlemise skeemi, mis on ajastatud kas kalendri, kultuuri kasvufaasi ja spetsiaalse kahjustajate hoiatussüsteemi poolt ning mis on ühendatud muude asjakohaste taimekaitse abinõudega (võttes samuti arvesse kohalikke kogemusi ja üldisi visuaalseid vaatlusi).

Integreeritud taimekaitse on bioloogiliste, biotehnoloogiliste, keemiliste, agrotehniliste ja sordiaretuse meetodite kombineeritud kasutamine, mille puhul piiratakse keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist määrani, mis on vajalik taimekahjustaja populatsiooni hoidmiseks tasemel, mis ei põhjusta ebasoovitavat majanduslikku kahju või kaotust. Seega integreeritud taimekaitsesüsteem on erinevate meetmete oskuslikult seostatud kasutamine, mis tagab taimekahjustajate leviku piiramise majanduslikult põhjendatud läveni, s.o: 

• haigustele ja kahjuritele vastupidavate ning umbrohtude suhtes konkurentsivõimeliste sortide kasvatamine, kasutades sertifitseeritud seemneid;
• tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning taimekahjustajate leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus;
• hea agrotehnika: mulla vee- ja õhurežiimi reguleerimine, mullaharimine, tasakaalustatud väetamine ja muud agrotehnilised võtted, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ning ühtlasi tõstavad nende vastupanu- ja konkurentsivõimet haiguste, kahjurite ning umbrohtude suhtes;
• taimekahjustajate tõrje aktiivsete, s.o eelkõige keemiliste ja bioloogiliste võtetega;
• abinõude rakendamine, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid. 


Tähtsamate põllumajanduskultuuride kasvatamiseks on välja töötatud integreeritud taimekaitse juhendid:

Rapsi integreeritud taimekaitse
Nisu integreeritud taimekaitse
Odra integreeritud taimekaitse
Rukki integreeritud taimekaitse
Herne integreeritud taimekaitse
Kaera integreeritud taimekaitse
Kartuli integreeritud taimekaitse
Heintaimede integreeritud taimekaitse
Liblikõieliste söödataimede integreeritud taimekaitse
Kapsa integreeritud taimekaitse

Integreeritud taimekaitse paremaks rakendamiseks on loodud veebipõhine arvutinõuandesüsteem I-Taimekaitse.


Uuring - Integreeritud taimekaitse tuntus (2009)