Eesti Lihatööstussektori 2002. aasta I kvartali ülevaade

Allikas: ESA Tööstus

Tooraine, selle kvaliteet ja hind

Tapetud loomad

2002. aasta I kvartalis tapeti Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all olevates lihatööstusettevõtetes 89 tuhat siga, 10,9 tuhat veist ja 576 lammast. Sigade tapmine oli võrreldes eelmise aasta I kvartaliga suurenenud 20%, veiste tapmine 5% ning lammaste tapmine 30% võrra.

Kodulinde tapeti 1,19 miljonit , mis on 22% vähem kui 2001. aasta I kvartalis.

Allikas: Veterinaar ja Toiduamet

Loomade kokkuost

Kuigi veiseliha kokkuost oli 2002. aasta I kvartalis sarnaselt eelmise aasta esimese kvartaliga pärsitud piimalehma toetuse maksmise tõttu, osteti veiseliha ESA andmetel kokku 2 066 tonni (6,3 tuhat veist, 31,7 mln krooni väärtuses), see on poole võrra rohkem kui eelmisel aastal. Sellise tõusu üheks põhjuseks võib olla lihaveise kasvatuse hoogustumine Eestis.

Veiseliha keskmine kokkuostuhind, mis 2001. aastal tõusis, oli 2002. aasta I kvartalis jätkuvalt kõrge - 23 kr/kg, ületades eelmise aasta esimese kvartali hinna ligi kahe krooni võrra.

Sealiha keskmine kokkuostuhind, mis hakkas tõusma 2000. aastal ja saavutas 2001. aasta III kvartalis lae (26,8 kr/kg) oli 2002. aasta I kvartalis 24,5kr/kg. Soodne kokkuostuhind on positiivset mõju avaldanud ka sealiha tootmisele ja kokkuostetavale kogusele, samas suurenenud pakkumine avaldab survet sealiha kokkuostu hinna langusele. 2002. aasta I kvartalis osteti kokku 5 047 tonni (66,9 tuhat siga, 1,24 miljoni krooni väärtuses) sealiha.

Allikas: ESA Loomakasvatus

Lihatoodete tootmine, tarbimine, müük ja eksport

2002. aasta I kvartalis moodustas lihatööstussektori toodang 16,6% toiduainetööstuse toodangust ja 3,6% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2002. aasta I kvartalis toodeti lihatööstussektoris toodangut 283 mln kr, ja realiseeriti 384 mln kr väärtuses, millest 16% (61 mln kr) eksporditi. Võrrelduna eelmise aasta I kvartaliga kasvas tootmine ja toodangu realiseerimine rahalises vääringus 14% ja eksport 39%.

Ekspordiks (v.a EL-i) on tunnustatud kõik suure võimsusega lihatööstusettevõtted. Peamised sihtriigid kõikide lihaliikide osas on Läti ja Leedu.

Allikas: ESA Tööstus

Liha ja lihatoodete tootmine suurenes 2001. aasta I kvartaliga võrreldes 7,5%. Koguseliselt müüdi 2002. aasta esimeses kvartalis 6,6 tuhat tonni liha, 6,9 tonni vorsti, 1 070 tonni suitsulihatooteid ja 95 tonni lihakonserve. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes liha tootmine 36,6%, vorstitoodete tootmine 12,3%. Lihakonservide ja suitsulihatoodete tootmine püsis samal tasemel.

Allikas: ESA Tööstus

Lihatoodete tarbimine kasvas pärast 1993-1997 aastatel valitsenud madalseisu 1999. aastaks 60 kilogrammini. 2000. aastal oli liha tarbimine keskmiselt elaniku kohta 60,5 kg, sellest ligi poole (31 kg) moodustas sealiha, alla neljandiku (13,2 kg) veise ning üle neljandiku (16 kg) linnuliha tarbimine. 2001. aasta liha tarbimine ühe elaniku kohta oli 61,7 kg. Viimasel aastakümnel on kasvanud linnu- ja sealiha tarbimine ja seda teiste lihaliikide tarbimise arvelt. Optimaalseks liha tarbimise koguseks inimese kohta aastas loetakse 64 kg.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kasum, lisandväärtus

2002. aasta I kvartalis oli lihatööstussektori kogukasum 7 miljonit krooni, ligikaudu sama suur oli kasum ka eelmise aasta I kvartalis.

Allikas: ESA Tööstus

Lisandväärtus koosneb kogukasumist ja tööjõukulude summast. Lisandväärtus töötaja kohta näitab palju toodab üks töötaja lisandväärtust. Lisandväärtus ühe töötaja kohta tõusis olulisel määral aastatel 1997/98, viimastel aastatel on see püsinud 26 tuhande krooni juures.

Allikas: ESA Tööstus

Investeeringud ja ettevõtete nõuetele vastavus

1. juulist 2002. a hakkasid lihakäitlemisettevõtetele kehtima uued ehituslikud ja tehnilised nõuded, 1. jaanuariks 2003. a peavad kõik tegutsevad ettevõtted olema tunnustatud. Uute nõuetega vastavusse viimine nõuab suuri investeeringuid. See kajastub ka viimastel kvartalitel kasvanud investeeringute mahus, investeeringute kasvu on toetanud ka SAPARD-i investeerimistoetus. 2002. aasta esimeses kvartalis tehti põhivarasse investeeringuid 25 miljoni krooni väärtuses, mis moodustas 15% kogu toiduainetööstus sektorisse tehtud investeeringutest. Valdav osa (81%) esimese kvartali investeeringutest suunati hoonete ja rajatiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, uute masinate ja seadmete soetamiseks kulutati 15% investeeringu summast. Lisaks suunasid ettevõtted hoonete, masinate ja seadmete soetamiseks kapitali rendi näol 2002. aasta I kvartalis 9,6 miljonit krooni. Lihatööstussektorisse tehtavate optimaalsete investeeringute mahtu aastas võiks hinnata ligikaudu 140 miljoni krooni suuruseks. Seega võib prognoosida ettevõtete arvu jätkuvat vähenemist. Arvestades Eesti turu piiratust ning olemasolevaid ekspordivõimalusi peaks ettevõtete arvu vähenemine mõjuma lihatöötlemissektori majanduslikule olukorrale tervendavalt.