Eesti lihatööstussektori 2002. aasta II kvartali ülevaade

Tööstuste arv ja paiknemine Eestis, töötajate arv ja palk   Eestis on Veterinaar- ja Toiduameti andmetel 181 lihatöötlemisettevõtet (15 suure ja 166 väikese võimsusega lihatöötlemisüksust, kus töödeldakse liha ja lihatooteid). Viimase kolme aasta jooksul on lihatööstusettevõtete arv vähenenud ühe kolmandiku ehk saja ettevõtte võrra. Suurem ettevõtete arvu vähenemine on toimunud kahel viimasel aastal ja seda peamiselt väikese võimsusega tapamajade osas. Kui 1999. aastal moodustasid suure võimsusega ettevõtted ettevõtete koguarvust 6%, siis 2002. aastaks juba 8,3 %. Ettevõtte suurus Ettevõtete arv % koguarvust Suure võimsusega, kus tapavõimsus >20LÜ* või lihalõikus >5000kg või >7500kg tooteid nädalas 15 8,3 Väikese võimsusega, kus tapavõimsus <20LÜ või lihalõikus<5000kg või lihatooteid <7500kg nädalas 166 91,7 Kokku 181 100 *LÜ – loomühik Allikas: Veterinaar ja Toiduamet   Ettevõtte tegevus Suure võimsusega Väikese võimsusega 1999 2000 2001 II kv. 2002 1999 2000 2001 II kv. 2002 Külmhoone 1 1 1 1 - - - - Tapamaja - - - - 183 152 120 91 Tapamaja+lihatooted 11 7 7 6 17 15 11 11 Lihatooted 4 8 5 6 42 37 32 11 Tapamaja+lõikus - - 1 - - 9 3 3 Lõikus+lihatooted - - - - - - - 17 Punase liha lõikus - - - 1 6 6 3 6 Tükilihast tooted (pelmeenid) - - - - - 24 19 14 Linnutapamaja+lõikus - - -   - 1 - - Linnutapamaja+tooted 1 1 1 1 - - - - Linnutapamaja - - - - 8 7 7 4 Linnulihatooted - 4* (4)* (4)* 8 9 8 8 Linnulihalõikus - - - - 1 1 1 1 Kokku 17 17 15 15 265 261 204 166 4* - ettevõtted punase liha ettevõtete loetelus           Allikas: Veterinaar ja Toiduamet   Statistikaameti andmetel töötas 2002. aasta II kvartalis lihatööstussektoris 2 120 töötajat, mis moodustab 2,4% kõigist töötlevas tööstuses ja 13,9% toiduainetööstuses hõivatutest. Kuigi võis eeldada hõivatute arvu vähenemist lihatööstussektoris 2002. aasta jooksul seoses väikeste ettevõtete tegevuse lõpetamisega, ei ole see tendents leidnud statistikas kinnitust. Võrreldes 2002. aasta I kvartaliga on hõivatute arv lihatööstussektoris mõnevõrra suurenenud: juurde loodi 52 uut töökohta. Keskmine brutopalk lihatööstussektoris on kvartalite lõikes erinev. Täheldada võib sesoonsust – möödunud aasta alguses oli keskmine palk madalam kui aasta lõpus. 2002. aasta II kvartalis oli keskmine brutopalk lihatööstussektoris 6 097 krooni, mis on 596 krooni võrra suurem kui 2001. aasta II kvartalis. Võrreldes toiduainetetööstusega, oli lihatööstussektori keskmine brutopalk 2002. aasta II kvartalis 1,6% võrra suurem kui tööstusharus tervikuna. Samas jäi lihatööstussektori keskmine brutopalk 2002. aasta II kvartalis alla riigi keskmisele brutopalgale (6 353 krooni), moodustades sellest ligikaudu 96%. Tööjõukulud, mis moodustasid vaadeldaval perioodil 49 miljonit krooni, on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 16,7%. Samas on tööjõukulude osakaal kogukuludes (2002 II kvartal – 10,4%) langenud. Tööjõukulude osakaalu selline kahanemine on tingitud nii efektiivsemate masinate kasutuselevõtust kui ka suurenevast sisseostetavate teenuste mahust.

Allikas: ESA Tööstus Tooraine, selle kvaliteet ja hind Tapetud loomad 2002. aasta II kvartalis tapeti Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all olevates lihatööstusettevõtetes ligikaudu 111 tuhat looma: 96,4 tuhat siga, 14,3 tuhat veist ja 0,3 tuhat lammast. Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga suurenes sigade tapmine 21,1% võrra. Veiste tapmine seevastu kahanes 9,5% ja lammaste tapmine 8% võrra. Kodulinde tapeti 2002. aasta II kvartalis 1,57 miljonit, mis oli 18,9% võrra rohkem kui 2001. aasta II kvartalis.

Allikas: Veterinaar ja Toiduamet Loomade kokkuost Kuna veiseliha kokkuost oli 2002. aasta I kvartalis sarnaselt eelmise aasta I kvartaliga pärsitud piimalehma toetuse maksmise tõttu, suurenes Statistikaameti andmetel veiseliha kokkuost 2002. aasta II kvartalis 2 066 tonnini. Kokku osteti 9,3 tuhat veist koguväärtuses 47,9 mln. krooni, mis on 13% rohkem kui eelmisel aastal II kvartalis (8,8 tuhat veist). Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2002. aasta II kvartalis 23,2 kr/kg, mis on 4,5% kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil, jäädes samas alla nelja kvartali keskmisele kokkuostuhinnale (23,7 kr/kg). Sealiha keskmine kokkuostuhind, mis hakkas tõusma 2000. aastal ja saavutas oma lae 2001. aasta kolmandas kvartalis (26,8 kr/kg), oli 2002. aasta II kvartalis 22,6 kr/kg. Võrreldes 2001. aasta II kvartaliga on sealiha kokkuostuhind vähenenud 14,7% ja võrreldes 2002. aasta I kvartaliga 7,8%. Sealiha kokkuostuhindade väikesest langusest hoolimata on soodsad tingimused varasematel perioodidel mõjunud positiivselt sealiha tootmisele ja kokkuostetavale kogusele. 2002. aasta II kvartalis suurenes sealiha tootmine ja kokkuostetavad kogused. Kui 2002. aasta I kvartalis osteti kokku 5 047 tonni sealiha (66,9 tuhat siga, 123,7 mln. krooni väärtuses), siis 2002. aasta II kvartalis osteti kokku 4,4% rohkem sealiha ehk 5 269 tonni (69,5 tuhat siga 119,1 mln krooni väärtuses).

Allikas: ESA Loomakasvatus Toodete tootmine, tarbimine, müük ja eksport 2002. aasta II kvartalis moodustas lihatööstussektori toodang 16,6% toiduainetööstuse toodangust ja 3,7 % kogu töötleva tööstuse toodangust. Lihatööstussektoris toodeti toodangut 453 mln krooni väärtuses ja realiseeriti 458 mln krooni väärtuses, millest eksporditi 16% (61 mln krooni). Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas tootmine ja toodangu realiseerimine rahalises vääringus vastavalt 8,4% (tootmine) ja 10,1% (realiseerimine). Liha ja lihatoodete eksport seevastu vähenes 3% võrra eelmise aasta II kvartaliga võrreldes, ulatudes 2002. aastal 61 mln. kroonini. Ekspordiks (va EL-i) on tunnustatud kõik suure võimsusega lihatööstusettevõtted. Peamised sihtriigid liha- ja lihatoodete ekspordis on Läti ja Leedu, kuhu suundub 91% toodangust.

Allikas: ESA Tööstus Tootegruppide lõikes suurenes 2002. aasta II kvartalis enam liha (k.a. I kategooria rupskid) tootmine, mis kasv oli võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 26,7% (6 tuh tonnilt 7,6 tuh tonnini). Vorsti tootmine suurenes võrreldes 2001. aasta II kvartaliga 8,8% (8 tuh tonnilt 8,7 tuh tonnini), suitsuliha toodete tootmine suurenes 8,8% (1 046 tonnilt 1 137,6 tonnini). Lihakonservide tootmine seevastu vähenes 147 tonnilt 2001. aasta II kvartalis 11 tonnini 2002. aasta II kvartalis.

Allikas: ESA Tööstus Lihatoodete tarbimine kasvas pärast 1993-1997 aastatel valitsenud madalseisu 1999. aastaks 60 kg. 2001. aastal oli keskmine liha tarbimine 62 kg elaniku kohta. Sellest ligi poole (30,5 kg) moodustas sealiha. Kui sealiha tarbimine on viimastel aastatel olnud stabiilne, siis linnuliha tarbimine suurenes 2001. aastal 5,6% (2000 aastal 16 kg ja 2001 aastal 16,9 kg). Veiseliha tarbimine suurenes 6% (2000. aastal 13,2 kg ja 2001 aastal 14 kg). Viimasel aastakümnel on kasvanud linnu ja sealiha tarbimine ja seda teiste lihaliikide tarbimise arvelt. Optimaalseks liha tarbimise koguseks inimese kohta aastas loetakse 64 kg.     Allikas: Põllumajandusministeerium Kasum, lisandväärtus 2002. aasta II kvartalis oli lihatööstussektori kogukasum 25 mln krooni, mis moodustas 5% ettevõtete kogukäibest. Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga suurenes lihatööstussektori ettevõtete kasum 64,5% ehk 9,8 mln krooni.     Allikas: ESA Tööstus Lisandväärtus koosneb kogukasumist ja tööjõukulude summast. Lisandväärtus töötaja kohta näitab, kui palju toodab üks töötaja lisandväärtust. Lihatööstussektoris loodi 2002. aasta II kvartalis 74 mln. krooni lisandväärtust (15% kogukäibest). Võrreldes 2000. aasta II kvartaliga kasvas lihatööstussektoris loodud lisandväärtus 80,2% (andmed 2001 aasta II kvartali kohta puuduvad). Lisandväärtus ühe töötaja kohta tõusis seejuures 23,3 tuh kroonilt 2000. aasta II kvartalis 34,9 tuh kroonini 2002. aasta II kvartalis (kasv 49,8%).

Allikas: ESA Tööstus Investeeringud ja ettevõtete vastavus nõuetele 1. juulist 2002 hakkasid lihakäitlemisettevõtetele kehtima uued ehituslikud ja tehnilised nõuded, 1. jaanuariks 2003 peavad kõik tegutsevad ettevõtted olema tunnustatud. Uute nõuetega vastavusse viimine nõuab suuri investeeringuid. See kajastub ka viimastel kvartalitel kasvanud investeeringute mahus, mida on toetanud ka SAPARD- investeerimistoetus. 2002. aasta II kvartalis tegid lihatööstused põhivarasse investeeringuid 21,5 mln krooni väärtuses (10% toiduainetööstussektori investeeringutest). Valdava osa sellest suunati hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning kaasajastamiseks, kokku 15,3 mln krooni ehk 71,2% kogu investeeringutest. Uute masinate ja seadmete soetamiseks, kaasa arvatud arvutid ja arvutisüsteemid, kulutati 5,1 mln krooni ehk 23,8%. Lisaks suunasid ettevõtted hoonete masinate ja seadmete soetamiseks kapitalirendi näol 2002. aasta II kvartalis 11,7 mln krooni. Võrreldes 2001. aasta II kvartaliga suurenesid investeeringud põhivarasse lihatööstussektoris 5,9 mln krooni võrra (37,8%). Lihatööstussektorisse tehtavate optimaalsete investeeringute mahtu aastas võiks hinnata ligikaudu 140 mln krooni suuruseks. Seega võib prognoosida ettevõtete arvu jätkuvat vähenemist. Arvestades Eesti turu piiratust ning olemasolevaid ekspordivõimalusi peaks ettevõtete arvu vähenemine mõjuma lihatöötlemissektori majanduslikule olukorrale tervendavalt.

Allikas: ESA Tööstus