Eesti lihatööstussektori 2002. aasta III kvartali ülevaade
Tööstuste arv ja paiknemine Eestis, töötajate arv ja palk
Eestis oli Veterinaar- ja Toiduameti andmetel 2002. aasta III kvartali seisuga 181 lihatöötlemisettevõtet (15 suure ja 166 väikese võimsusega lihatöötlemisüksust, kus töödeldakse liha ja lihatooteid). Viimase kolme aasta jooksul on lihatööstusettevõtete arv vähenenud ühe kolmandiku ehk saja ettevõtte võrra. Suurem ettevõtete arvu vähenemine on toimunud kahel viimasel aastal ja seda peamiselt väikese võimsusega tapamajade osas. Kui 1999. aastal moodustasid suure võimsusega ettevõtted ettevõtete koguarvust 6%, siis 2002. aastaks juba 8,3 %.
*LÜ – loomühik Ülevaate Eesti lihatöötlemisettevõtete struktuurist ja selle arengust annab alljärgnev tabel:
Allikas: Veterinaar ja Toiduamet Vaatamata suurele ettevõtete arvule on Eesti lihaturg tugevalt kontsentreerunud, seda nii kapitali kui ka valmistoodangu turuosade osas. Kolm suurimat ettevõtet omavad Eesti liha- ja lihatoodete turust ligikaudu 74% turuosa. Kaheksa suurema ettevõtte turuosa ulatub 92%ni. Ülejäänud 70 lihatooteid tootvate ettevõtete (v.a tapamajad) turuosa valmistoodangu turul on alla 10%.
Joonis 1. Allikas: Põllumajandusministeerium Järgnev tabel annab ülevaate Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all olevates lihatööstuses töötavatest inimestest maakondade lõikes (seisuga 01.09.02). Lihatööstuses hõivatutest töötab maakondade lõikes enim Lääne-Virumaal (34%), Valgamaal (14%) ja Saaremaal(9%). Nendes maakondades asuvad ka Eesti suurimad lihatööstusettevõtted. 70% lihatööstussektoris hõivatud inimestest töötavad suure võimsusega ettevõtetes.
Allikas : Veterinaar-ja Toiduamet
Statistikaameti andmetel töötas lihatööstussektoris 2002. aasta III kvartalis 2 142 töötajat, mis moodustas 2,4 % kõigist töötlevas tööstuses ja 14,5% toiduainetööstuses hõivatutest. Lihatööstussektoris töötavate inimeste arv, mis kümne aasta taguse ajaga on enam kui poole võrra vähenenud näitab Statistikaameti andmetele toetudes 2001. aastast alates taas kasvutendentsi ( vt Joonis 1). Keskmine lihatööstussektoris makstav brutopalk on kvartalite lõikes olnud väga kõikuv (vt Joonis 2), täheldada võib mõningast sesoonsust, kuna aasta alguses on palgad väiksemad kui aasta lõpus. 2002. aasta III kvartalis oli keskmine brutopalk lihatööstussektoris 6 128 krooni, mis oli 4,5% võrra suurem riigi keskmisest brutopalgast. 2002. aasta III kvartali tööjõukulud lihatööstussektoris kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 18%. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Joonis 2 Allikas: ESA Tööstus Tööjõukulud, mis moodustasid 2002. aasta III kvartalis 50 miljonit krooni, on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 19%. Samas on tööjõukulude osakaal kogukuludes (2002. a III kvartal – 10,4%) langenud. Tööjõukulude osakaalu selline kahanemine on tingitud nii efektiivsemate masinate kasutuselevõtust kui ka suurenevast sisseostetavate teenuste mahust. Tapetud loomad, tooraine Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tapeti 2002. aasta III kvartalis 17 tuhat veist (3,4 tuhat tonni liha), 95 tuhat siga (6,9 tuhat tonni liha),748 lammast ning 1 770 tuhat lindu. Võrreldes 2001. aasta III kvartaliga suurenes tapetud veiste arv 3% ja tapetud sigade arv 12%. Kodulinde tapeti 2002. a III kvartalis 1,8 miljonit (2,7 tuhat tonni liha), mis on 32% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Joonis 3 Allikas: ESA Tööstus
Loomade kokkuost ESA andmetel suurenes nii sea- kui veiseliha kokkuost 2002. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 28% (III kvartalis tapeti 12,7 tuhat veist ja 72 tuhat siga). Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2002. aasta III kvartalis 22,41 kr/kg, mis on 13% madalam kui eelmise aasta samal perioodil, mil veiseliha hind oli kõrgpunktis. Sealiha keskmine kokkuostuhind, mis hakkas tõusma 2000. aastal ja saavutas oma lae sarnaselt veiseliha hinnale 2001. aasta kolmandas kvartalis (26,8 kr/kg), oli 2002. aasta III kvartalis 22,85 kr/kg. Võrreldes 2001. aasta III kvartaliga on sealiha kokkuostuhind vähenenud 14%. Sealiha kokkuostuhinna langus on tingitud langenud maailmaturu hinnast, mille põhjuseks omakorda on globaalne ületootmine. |
Joonis.3 Allikas: ESA Loomakasvatus Toodete tootmine, tarbimine, müük ja eksport 2002. aasta III kvartalis toodeti lihatööstussektoris 479 miljoni krooni väärtuses toodangut, mis moodustas18,5% toiduainetööstuse toodangust ja 4% kogu töötleva tööstuse toodangust. Realiseeritud toodangu väärtus oli 473 miljonit krooni, millest 16% eksporditi (78 mln kr). Võrreldes 2001. aasta III kvartaliga kasvas rahalises väljenduses tootmine 12% ja eksport 16%. Peamised sihtriigid liha- ja lihatoodete ekspordis on Läti ja Leedu, kuhu suundub vastavalt 60% ja 30% ekspordist. Joonis 4 |
Allikas: ESA Tööstus Tootegruppide lõikes suurenes 2002. aasta III kvartalis liha (k.a. I kategooria rupskid) tootmine, võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 22% (6,8 tuh tonnilt 8,3 tuh tonnini). Vorsti tootmine suurenes võrreldes 2001. aasta III kvartaliga 16% (7,5 tuh tonnilt 8,7 tuh tonnini), suitsuliha toodete tootmine suurenes 23% (1 058 tonnilt 1 307 tonnini). Lihakonservide tootmine seevastu vähenes 241 tonnilt 2001. aasta III kvartalis 32 tonnini 2002. aasta samal perioodil. Joonis 5 |
Allikas: ESA Tööstus Kasum, lisandväärtus 2002. aasta III kvartalis oli lihatööstussektori kogukasum 28 mln krooni, mis moodustas 6% ettevõtete kogukäibest. Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga suurenes lihatööstussektori ettevõtete kasum 49 % ehk 9,2 mln krooni.
Joonis 6 Allikas. ESA Tööstus Lisandväärtus koosneb kogukasumist ja tööjõukulude summast. Lisandväärtus töötaja kohta näitab, kui palju toodab üks töötaja lisandväärtust. Lihatööstussektoris loodi 2002. aasta III kvartalis 77 mln. krooni lisandväärtust (15% kogukäibest), lisandväärtus ühe töötaja kohta oli 36 tuhat krooni. |
Joonis 7 Allikas. ESA Tööstus Investeeringud ja ettevõtete vastavus nõuetele Tulenevalt liha- ja lihatoodete tootmis- ning töötlemistingimusi reguleerivate põllumajandusministri määruste ning Toiduseaduse lõplikust jõustumisest 1. juulist 2002 peavad kõik lihatöötlemisettevõtted 1. jaanuarist 2003 vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele. Seetõttu on 2001. ja 2002. aastal tehtud investeeringutest suurem osa seotud hoonete ja rajatiste ehitamise ning rekonstrueerimisega. Samuti on suurenenud väljaminekud transpordivahendite soetamiseks (nii investeeringuna põhivarasse kui ka kapitalirendi kujul). 2002. aasta III kvartalis tegid lihatööstused põhivarasse investeeringuid 17,5 mln krooni väärtuses (11% toiduainetööstussektori investeeringutest). Erinevalt eelmistest kvartalitest, mil valdav osa investeeringutest suunati hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning kaasajastamiseks, läks 2002. aasta III kvartalis 72% tehtud investeeringutest (12,5 mln kr) uute masinate ja seadmete soetamiseks. Hoonetesse ja rajatistesse investeeriti vaatlusalusel perioodil 3,9 miljoni krooni ulatuses.
Joonis 8. Allikas: ESA Tööstus |
viimati uuendatud: 09.04.2008
agri.ee