Import, eksport, kauplemine

Kauplemine

Kauplemise all mõeldakse Euroopa Liidu turule viidud toidu toimetamist ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise. Toiduga kauplemise suhtes on täpsemad nõuded sätestatud ainult loomse toidu osas. Sellised nõuded on sätestatud “Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduses” ja selle allaktides.

EL siseses kaubanduses (kauplemisel) põhineb ühtne toidujärelevalve süsteem kontrolli tugevdamisel kauba lähtekohas ja pistelisel kontrollil proovide võtmise kaudu kauba sihtkohas. Loomse toidu vastavus talle esitatavatele nõuetele peab olema lähtekoha riigi pädeva asutuse poolt kontrollitud, toode peab olema tähistatud tervisemärgiga ning kandma tarbijale vajalikku märgistust. Kui liikmesriigile on antud Euroopa Liidu õigusaktidega mingi erisus (näiteks salmonelloosivaba nõue Soomele ja Rootsile) peab kontroll tagama toote nõuetekohasuse sihtkoha liikmesriigi suhtes. Alati peab kaubeldava toiduga olema kuni dokumentides osutatud vastuvõtjani kaasas tervisesertifikaat või mõni muu Ühenduse õigusaktidega ettenähtud dokument.

• sihtkoha vastuvõtja peab kaubasaadetise saabumisest teavitama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust tema nõudmisel ja määral, mis on vajalik kontrollide läbiviimiseks;
• sihtkoha vastuvõtja peab ennast registreerima Veterinaar- ja Toiduameti kohalikus asutuses

Täiendavat informatsiooni sihtkohavastuvõtjana registreerimise kohta leiab Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljelt.

Alljärgnevalt on toodud loetelu Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest, mis reguleerivad toidu kauplemisega seonduvat, koos lühikese sisukirjeldusega:

2) LOOMADE JA LOOMSETE SAADUSTEGA KAUPLEMISE NING NENDE IMPORDI JA EKSPORDI VETERINAARJÄRELEVALVE SEADUS (RT I 2004, 34, 236)

“Loomade ja loomsete saadustega kauplemise, impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadus” võeti vastu 22. aprillil 2004. a ning see jõustus 1. mail 2004. a. Seaduses sätestatakse Euroopa Liidu liikmesriikidega ning riikidega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmed (edaspidi ühenduseväline riik) loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning impordi- ja ekspordi veterinaarnõuded, määratakse veterinaarjärelevalve käigus tehtava loomade ja loomsete saaduste nõuetekohasuse kontrolli põhimõtted, kontrolli alla kuuluvad loomad ja loomsed saadused, tõendamise alused, riikliku järelevalve korraldus seaduse täitmise üle ning riikliku järelevalve alused ja ulatus.

Kauplemisega seonduv on seaduses sätestatud 2. peatüki 1. jaos ning 3. peatüki 1. ja 2. jaos.

Seaduse 2 peatüki 1. jaos kehtestatakse veterinaarnõuded toidule sellega kauplemisel, sätestatakse sihtkoha vastuvõtja mõiste, kohustused ning sihtkoha vastuvõtjana registreerimisega seonduv.

Seaduse 3. peatükis sätestatakse kauplemisel veterinaarjärelevalvega seonduv. Peatüki 1. jaos sätestatakse veterinaarjärelevalve teostamise kord lähtekohas so liikmesriigis, kust kaup teise liikmesriiki toimetatakse, samuti kaubeldava toidu nõuetekohasuseks rakendatavad meetmed. Lisaks sätestatakse nimetatud jaos ka veterinaarkontroll sihtkohas so liimesriigis, kuhu kaup toimetati. Oluline on siin juures rõhutada nn mittediskrimineeriva kontrolli tähtsust. Mittediskrimineeriva kontrolli all mõeldakse põhimõtet, kus teistest liikmesriikidest Eestisse toimetatud kaupa kontrollitakse Eestis toodetud kaubaga samasugusel tehnilisel tasemel, sageduse, ulatuse jms alusel.

Seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatakse veterinaarkontrolli tegemise põhimõtted toidu ühendusesisesel transiidil st olukorras, kus kaup liigub ühest liikmesriigist teise läbi kolmanda liikmesriigi (N: Soomest Lätti läbi Eesti).

Import ja eksport

Toidu impordi ja ekspordiga seonduv on reguleeritud põhiliselt “Toiduseaduse” ning “Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadusega”. Neist viimane reguleerib peamiselt loomse toidu impordi ja ekspordiga seonduvat, samal ajal kui “Toiduseaduse” keskendub mitteloomse toidu impordi ja ekspordiga seonduvale.

Impordi all mõeldakse toidutoorme ja toidu toimetamist Euroopa Liidu territooriumile väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist st riigist, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, ning ekspordi all siis vastavalt toidutoorme ja toidu toimetamist Euroopa Liidu territooriumilt väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvasse riiki EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ artikli 161 tähenduses.

Loomse toidu osas teostatakse impordil järelevalvet alati piiripunktis, mitteloomse toidu osas aga üldjuhul kauba sihtkohas. Piiripunktis tehakse järelevalvet ainult juhul, kui seda näeb ette vastav EL õigusakt. Eksporditavat kaupa üldjuhul piiril ei kontrollita.

Ekspordiks ettenähtud loomse päritoluga toit peab vastama kauplemise kohta esitatavatele ning ühendusevälise riigi esitatavatele nõuetele. Ekspordiks ettenähtud Loomse päritoluga toidu veo, liikmesriikidevahelisel veol kaasasoleva sertifikaadi ning liikmesriigi pädevale asutusele edastatava teabe kohta esitatavad nõuded on toodud Põllumajandusministri 23. juuli 2004. a määruses nr 125 “ Ekspordiks ettenähtud loomade ja loomsete saaduste liikmesriikidevahelise veo kohta esitatavad veterinaarnõuded” (RTL, 03.08.2004, 103, 1683).

Alljärgnevalt on toodud loetelu Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest, mis reguleerivad toidu impordi ja ekpordiga seonduvat, koos lühikese sisukirjeldusega:

1) TOIDUSEADUS (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603; 2004, 27, 177; 34, 236; 2006, 28, 211; 2007, 1, 1; 2007, 22, 114) terviktekst

“Toiduseadus” võeti vastu 25. veebruaril 1999. a ning see jõustus põhiosas 1. jaanuarist 2000. a. “Toiduseaduse” importi ja eksport reguleerivaid sätteid muudeti aprillis 2004. a ning need jõustusid 1. mail 2004. a. Impordi ja ekspordiga seonduv on “Toiduseaduses” sätestatud peatükis 7.

Seaduses impordi, ekspordi ja selle üle teostatava järelevalve kohta sätestatut kohaldatakse üksnes mitteloomse toidutoorme ja toidu suhtes. Loomse toidu importi, eksporti ja selle üle teostatavat järelevalvet reguleerib “Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadus” (RT I, 28.04.2004, 34, 236).

Seaduse kohaselt ontoidutoorme ja toidu import ja eksport lubatud Eesti välispiiril asuvate ”Riigipiiri seaduse” (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126; 2002, 58, 363; 63, 387; 90, 516; 102, 599; 2003, 23, 138; 26, 156; 51, 350) § 10 lõike 4 alusel rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele, avatud piiripunktide kaudu st importida ja eksportida on lubatud nende piiripunktide kaudu, mis on kantud Vabariigi Valitsuse poolt “Riigipiiri seaduse” § 10 lõike 4 alusel kinnitatud piiripunktide loetellu. Kui aga Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt tuleb toidu ja toidutoorme impordil järelevalvet teha piiripunktis, siis sellise toidu ja toidutoorme import on lubatud üksnes “Loomade ja loomsete saadustega kauplemise, impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse” § 19 lõikes 1 nimetatud piiripunkti kaudu st piiripunktide kaudu, kus on veterinaarkontrolli teostamise võimalus.

Seaduse kohaselt toidutoorme ja toidu impordil üldjuhul kontrolli Euroopa Liidu välispiiril asuvas piiripunktis ei teostata, vaid kontrolli teostatakse kauba sihtkohas, kus järelevalvet nende üle teostavad Veterinaar- ja Toiduameti ning

Tervisekaitseinspektsiooni järelevalveametnikud. Teatud juhtudel teostatakse kontrolli aga piiripunktis. Piiripunktis teostatakse kontrolli siis, kui seda näevad ette Euroopa Liidu õigusaktid või on selleks muu põhjendatud vajadus. Euroopa Liidu õigusaktideks, mis näevad ette toidu või toidutoorme kontrolli kohustuse piiripunktis on vastavad Euroopa Komisjoni otsused, millega kehtestatakse täiendavad dokumendinõuded mõnest ühendusevälisest riigist pärit toidutoormele või toidule. Sellisel juhul teostab kontrolli piiripunktis Veterinaar- ja Toiduamet. 1. oktoobri 2004. a seisuga kehtivad järgmised Euroopa Komisjoni otsused mõnest ühendusevälisest riigist pärit toidutoormele või toidule nõutava täiendava dokumendinõude kohta:

• Euroopa Liidu Komisjoni otsus 97/830/EÜ Iraanist pärit pistaatsia pähklite ja nendest valmistatud toodete impordi suhtes eritingimuste kehtestamise kohta (EÜT L 343, 13.12.1997, lk 30 – 34);
• Euroopa Liidu Komisjoni otsus 2000/849/EÜ Egiptusest pärit maapähklite ja nendest valmistatud toodete impordi suhtes eritingimuste kehtestamise kohta (EÜT L 19, 25.01.2000, lk. 46 – 50);
• Euroopa Liidu Komisjoni otsus 2002/79/EÜ Hiina päritolu või Hiinast pärit maapähklite ja nendest valmistatud toodete impordi suhtes eritingimuste kehtestamise kohta (EÜT L 34, 05.02.2002, lk. 21 – 25 );
• Euroopa Liidu Komisjoni otsus 2002/80/EÜ Türgist pärit pistaatsia – ja sarapuu pähklite ning viigimarjade ja nendest valmistatud toodete impordi suhtes eritingimuste kehtestamise kohta (EÜT L 34, 05.02.2002, lk. 26 – 30 );
• Euroopa Liidu Komisjoni otsus 2002/80/EÜ Brasiilisat päritolu või Brasiiliast pärit kestas brasiilia pähklite impordi suhtes eritingimuste kehtestamise kohta (EÜT L 168, 05.07.2003, lk. 33 – 38 )

Muudeks põhjendatud juhtudeks, mille puhul piiripunktis kontrolli teostatakse, on EL ohuteadete süsteemi (RASFF) kaudu saadud teave nõuetelemittevastavast toidu või toidutoorme tagasisaatmisest mõnest EL välispiiril asuvast piiripunktist. Samuti võib siia alla liigitada ka mõne toidu või toidutoorme impordi keelustamine vastava Euroopa Liidu õigusaktiga. Hetkel kehtib selles valdkonnas üks selline õigusakt - Euroopa Liidu Komisjoni otsus 2003/460/EÜ terava tšilli pipra ja sellest valmistatud toodete suhtes täiendavate ohutusmeetmete rakendamise kohta (EÜT L 154, 21.06.2003, lk. 114 – 115). Eelnimetatud juhtudel teevad piiripunktis kontrollitoiminguid Maksu- ja Tolliameti tollijärelevalve ametnikud.

Seadus sätestab ka järelevalvetoimingud nii impordil kui ekspordil. Impordil on nendeks kaubaga kaasasolevate dokumentide kontroll, toidutoorme ja toidu vastavuse kontroll nimetatud dokumentides esitatud kirjeldusele, vajaduse korral toidutoorme ja toidu vastavuse kontroll õigusaktide nõuetele, kui seda näevad ette Euroopa Liidu õigusaktid, hõlmab ka toidutoorme või toidu nõuetekohasust tõendamiseks kaubaga kaasas oleva Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuete kohase sertifikaadi kontrolli. Ekspordil on selliseks kontrolliks üldjuhul kaubaga kaasasolevate dokumentide pisteline kontroll ning vajaduse korral toidutoorme ja toidu vastavuse kohta nimetatud dokumentides esitatud kirjeldusele.

Lisaks sätestab seadus kanõuetele mittevastava toidutoorme ja toiduga seotud järelevalvetoimingud.

2) LOOMADE JA LOOMSETE SAADUSTEGA KAUPLEMISE NING NENDE IMPORDI JA EKSPORDI VETERINAARJÄRELEVALVE SEADUS (RT I 2004, 34, 236)

“Loomade ja loomsete saadustega kauplemise, impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadus” võeti vastu 22. aprillil 2004. a ning see jõustus 1. mail 2004. a. S eaduses sätestatakse Euroopa Liidu liikmesriikidega ning riikidega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmed (edaspidi ühenduseväline riik) loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning impordi- ja ekspordi veterinaarnõuded, määratakse veterinaarjärelevalve käigus tehtava loomade ja loomsete saaduste nõuetekohasuse kontrolli põhimõtted, kontrolli alla kuuluvad loomad ja loomsed saadused, tõendamise alused, riikliku järelevalve korraldus seaduse täitmise üle ning riikliku järelevalve alused ja ulatus.

Impordi ja ekspordiga seonduv on seaduses sätestatud 2. peatüki 2. ja 3. jaos ning 3. peatüki 3. ja 4. jaos.

Kaupade ühtsel siseturul vaba ringluse põhimõttest tulenevalt peab kolmandatest riikidest saabuvat looma loomset saadust sh toitu kontrollima veterinaarjärelevalve käigus üksnes Euroopa Liidu välispiiril, milleks on laienenud Euroopa Liidu puhul ka Eesti välispiir. Eestil, kui Euroopa Liidu liikmesriigil, on kohustus rakendada rangelt ühtse veterinaarjärelevalve kontrollisüsteemi Euroopa Liidu välispiiril.

Seaduse importi ja eksporti käsitleva osa sisuks on loomade, loomsete saaduste, loomse päritoluga toidutoorme (sealhulgas kala ja kalatoodete) ja toidu impordi reguleerimine. Seadusega kehtestatakse impordil kontrolli alla kuuluvate kaupade loetelu, nende kaupade üle toimuva järelevalve korraldus sõltuvalt kauba päritolust sh järelevalve teostamise koht ja selle sagedus, kaubale esitatavad veterinaarnõuded, loomade karantiini paigutamise rakendamise alused, järelevalve teostamisel liikmesriikide pädevate asutuste vahelise elektroonilise andmesüsteemi rakendamise alused ja kord, kauba vastavust tõendavad dokumendid, nõuded piiripunktidele, mille kaudu on lubatud kaupu vedada jne. Samuti antakse seadusega Veterinaar- ja Toiduametile vastavad volitused impordi puhul ühtse kontrollisüsteemi rakendamist tagavate EL Komisjoni otsuste harmoneerimiseks nagu näiteks kolmandate riikide ja nende ettevõtete loetelude koostamine kaubagruppide lõikes vastavalt asjakohastes EL Komisjoni otsustes pandud kohustusele ja nende avalikustamine ning kaubaga kaasas olevate sertifikaatide ja teiste dokumentide näidisvormide koostamine kaubagruppide lõikes riigiti ja piirkonniti, määratletakse asjakohased mõisted, seaduse nõuete täitmise üle toimuva riikliku järelevalve korraldus, järelevalveasutus, vastutus seaduse nõuete rikkumise eest ning seaduse rakendamine.

3) Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2004. a määrus nr 154 “Nõu ded loomade ja loomsete saaduste impordiks ettenähtud piiripunktile ja piiripunktide lahtioleku ajad, piiripunktide Euroopa Komisjoni loetellu kandmise ja sealt väljaarvamise alused, nõuded menetlusele ja menetlemise kord ” (RT I, 28.04.2004, 35, 247; 53, 382; 86, 588) terviktekst

Määruses sätestatakse nõuded piiripunktidele, mis asuvad Eesti ja ühendusevälise riigi vahelisel piiril, sadamas või lennujaamas ning mida kasutatakse veterinaar- ja toidujärelevalve alla kuuluvate kaupade impordiks ühendusevälisest riigist.

Nõuded kehtestatakse piiripunkti asukohale, piiripunkti hoonetele ja rajatistele, piiripunktis kasutatavatele tehnilistele vahenditele ja seadmetele, piiripunkti teenindavale personalile, piiripunktis peetavale arvestusele ja säilitatavale teabele. Samuti sätestatakse nõuded piiripunktile esitatavate nõuete täitmise üle teostatavale järelevalvele.

Kuna veterinaar- ja toidujärelevalve alla kuuluvate kaupade import Euroopa Liitu on lubatud ainult Euroopa Liidu Komisjoni otsusega 2001/881/EÜ (Euroopa Ühenduse Teataja, L 326, 11.12.2003, lk. 44-62) kehtestatud piiripunktide loetellu kantud piiripunktide kaudu, siis sätestatakse määruses ka selliste piiripunktide Euroopa Komisjoni loetellu kandmise ja sealt väljaarvamise alused, nõuded selleks läbiviidavale menetlusele ja menetluse kord.

Määruse lisas kehtestatakse Euroopa Komisjoni kehtestatud loetelus nimetatud Eesti ja ühendusevälise riigi vahelisel piiril, sadamas või lennujaamas asuvate piiripunktide lahtioleku ajad.

4) Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2004. a määrus nr 155 “Mittenõuetekohase loomse saaduse ladustamiseks mõeldud vabatsooni, vabalao ja tollilao ning mittenõuetekohase loomse toiduga väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostavat laeva varustava ettevõtte tunnustamise menetluse kord” (RT I, 28.04.2004, 35, 24 8)

“Loomade ja loomsete saadustega kauplemise, impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse” kohaselt on teatud tingimustel Euroopa Liitu importida ka mittenõuetekohaseid loomseid saadusi sh toitu, kuid sellist toitu võib importida ainult ladustamiseks vabatsoonis, vabalaos ja tollilaos ning mittenõuetekohase loomse toiduga väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva varustamiseks. Üheks eeltingimuseks selliste loomsete saaduste impordi lubamiseks on selliste vabatsoonide, vabaladude ja tolliladude ning mittenõuetekohase loomse toiduga väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva varustamisega tegelevate ettevõtete tunnustamine selliseks tegevuseks. Käesolev määrus kehtestab selliste vabatsoonide, vabaladude ja tolliladude ning mittenõuetekohase loomse toiduga väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva varustamisega tegelevate

ettevõtete tunnustamise menetlemise korra.

Eelnimetatud vabatsoonid, vabalaod ja tollilaod ning mittenõuetekohase loomse toiduga väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva varustamisega tegelevad ettevõtted tunnustatakse kindla loomse saaduse või loomse saaduse grupi käitlemiseks kas tervikuna või osade kaupa, kui need osad asuvad eraldi. Ettevõte peab olema tunnustatud enne käitlemise alustamist.

Määrus sätestab nõuded tunnustamise taotlusele ja taotluse esitamisele ning kehtestavad loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada koos taotlusega. Samuti kehtestatakse nõuded tunnustamise menetlusele, mille kohaselt menetleb tunnustamisega seotud toiminguid Veterinaar- ja Toiduamet, ning nõuded tunnustamise otsuse ja tunnustamisest keeldumise otsuse kohta. Sätestatakse vastutus otsuse tegemise eest ning nõuded otsuse sisule.

Määrus sätestab nõuded ka järelevalveametniku poolt peetavale arvestusele ja andmete säilitamisele.

5) Põllumajandusministri 22. detsembri 2004. a määrus nr 191 “Importimisel tehtava veterinaarkontrolli kord, nõuded vabatsoonile, vabalaole või tollilaole, kus on lubatud käidelda mittenõuetekohaseks tunnistatud kaubasaadetisi, nõuded mittenõuetekohase loomse toiduga väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostavat laeva varustavale ettevõttele” (RTL, 04.01.2005, 2, 3)

6) Euroopa Liidu Komisjoni määrus 136/2004/EÜ, millega sätestatakse Ühenduse piiripunktides imporditavate loomsete saaduste üle tehtava veterinaarkontrolli protseduurid (ELT L 21, 28.01.2004, lk 11–23)

Määrus kehtestab piiripunktides imporditavate loomsete saaduste üle tehtava veterinaarkontrolli protseduurid, sealhulgas protseduurid piiripunkti kaubasaadetise saabumisest teavitamise ning piiripunktis veterinaarkontrolli tegemist tõendava dokumendi (CVED) väljastamise kohta.

Määrusel on 5 lisa millest:

• lisa 1 sätestab täpsemad protseduurid kaubasaadetisega kaasas olevate dokumentide kontrolli läbiviimise kohta;
• lisa 2 sätestab täpsemad protseduurid kaubasaadetisest uurimiseks võetud proovide analüüsimise kohta;
• lisa 3 sätestab CVED vormi;
• lisa 4 kehtestab veterinaarkontrolli alla kuuluvate taimsete saaduste loetelu (hein, õled);
• lisa 5 kehtestab riikide loetelu, kust on lubatud importida heina ja õlgesid.

7) Euroopa Liidu Komisjoni otsus 2002/349/EÜ, millega kehtestatakse piiripunktis veterinaarkontrolli alla kuuluvate kaupade loetelu (EÜT L 121 08.05.2002, lk 6–30)

Otsus kehtestab nende loomsete saaduste loetelu kaubagruppide kaupa, mis kuuluvad impordil piiripunktis veterinaarkontrolli alla. Veterinaarkontrolli alla kuuluvad kaubad on esitatud otsuse lisas, kusjuures iga kaubagrupi juures on välja toodud ka selle kaubagrupi tolli kood (CN-kood) ning Animo kood (Animo kood on vajalik järelevalveasutuste vaheliseks informatsiooni vahetamiseks).

8) Euroopa Liidu Komisjoni otsus 2001/812/EÜ, mis kehtestab nõuded veterinaarkontrolli teostamiseks ettenähtud piiripunktidele (EÜT 306, 23.11.2001, lk 28-33)

Otsus kehtestab nõuded veterinaarkontrolli teostamiseks ettenähtud piiripunktidele. Nõuded kehtestatakse piiripunkti hoonetele ja rajatistele, piiripunktis kasutatavatele seadmetele ja vahenditele, piiripunktis peetavale aruandlusele, dokumentatsioonile, piiripunktis töötavale kaadrile jne.

9) Euroopa Liidu Komisjoni otsuses 2001/881/EÜ, mis kehtestab impordiks lubatud piiripunktide loetelu ning täpsustab Euroopa Komisjoni ekspertide poolt läbiviidava kontrolliga seotud tegevusi (EÜT L 326, 11.12.2003, lk. 44-62)

Otsus kehtestab impordiks lubatud piiripunktide loetelu, mis on esitatud otsuse lisas. Otsus sätestab ka Euroopa Komisjoni ekspertidele kohustuse igal aastal kontrollida selliseid piiripunkte koostöös liikmesriikide järelevalveasutustega.

10) Euroopa LiiduKomisjoni otsus 94/360/EÜ mis kehtestab tingimused vähendatud sagedusega füüsilise kontrolli läbiviimiseks (EÜT L 154, 25.06.1994, lk. 41-45)

Teatud tingimustel on lubatud imporditavate loomsete saaduste sh toidu üle piiripunktis läbi viia vähendatud sagedusega füüsilist kontrolli. Sellisteks tingimusteks võivad olla näiteks kauba päritoluriigis valitsev väga hea toiduohutuse alane olukord. Sellisel juhul võib Euroopa Komisjon lubada sellest riigist pärit toodete üle teostada piiripunktis mitte teostada 100% kaubasaadetiste füüsilist kontrolli vaid lubada kontrollida ainult 10% kaubasaadetistest st igast 10-st sellest riigist imporditud kaubasaadetisest kontrollitakse 1 kaubasaadetis. Euroopa Liidu Komisjoni otsus 94/360/EÜ sätestabki tingimused millistel on lubatud vähendatud füüsilise kontrolli rakendamine ning kehtestab loetelu riikidest, kust pärit kaubasaadetiste üle on lubatud rakendada vähendatud sagedusegs füüsilise kontrolli teostamist, ja kehtestab ka nendest riikidest pärit kaubasaadetiste üle teostatavad vähendatud kontrolli

sagedused.

11) Euroopa LiiduKomisjoni otsus 2000/25/EÜ mis kehtestab täpsemad reeglid Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 97/78/EÜ artikkel 9 rakendamiseks (EÜT L 9, 13.01.2000, lk 27-28)

Otsus on välja antud EL Nõukogu direktiivi 97/78/EÜ artikkel 9 rakendamiseks. Nimetatud artikli kohaselt võib teatud tingimustel piiripunkti saabunud nende loomseid saadusi sisaldavate kaubasaadetiste suhtes, mille sihtkoha piiripunktiks oli näidatud mõni teine Euroopa Liidu välispiiril asuv piiripunkt, viia kaubasaadetiste dokumentide kontroll läbi selles selles piiripunktis, kuhu kaubasaadetis saabus ning identsuse ja füüsiline kontroll sihtkoha piiripunktis. Üheks põhitingimuseks on see, et kaubasaadetise liikumine toimub piiripunktist edasi eelnevalt kavandatud sihtkoha piiripunkti mere või lennutranspordiga ning seda kaupa käideldakse piiripunktis tingimustel, mis on sätestatud Euroopa Liidu Komisjoni otsuses 2000/25/EÜ.

12) Euroopa Liidu Komisjoni otsus 2000/208/EÜ, mis kehtestab täpsemad reeglid Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 97/78/EÜ rakendamiseks transiidi korral ühest ühendusevälisest riigist teise (EÜT L 64, 11.03.2000, lk 20-21)

Otsus kehtestab täpsemad reeglid EL Nõukogu direktiivi 97/78/EÜ artikkel 11 rakendamiseks ning sätestab täiendavad reeglid veterinaarkontrolli tegemist tõendava dokumendi (CVED) täitmise kohta.

13) Euroopa Liidu Komisjoni otsus 2000/571/EÜ mis kehtestab nõuded veterinaarkontrolli läbiviimiseks vabatsooni, vabalattu või tollilattu ning väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva varustamiseks mõeldud mittenõuetekohase loomse toidu suhtes (EÜT L 240, 23.09.2000, lk 14-18)

Otsus sätestab nõuded veterinaarkontrolli läbiviimiseks vabatsooni, vabalattu või tollilattu ning väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva varustamiseks mõeldud mittenõuetekohase loomse toidu suhtes. Otsusega kehtestatakse ka vabatsooni, vabalattu või tollilattu või väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostava laeva varustamiseks mõeldud mittenõuetekohase loomse toidu kohta väljastatav sertifikaadi vorm, mis peab kaasas olema kaubasaadetisega kuni selle jõudmiseni vabatsooni, vabalattu või tollilattu või väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid teostavat laeva mittenõuetekohase loomse toiduga varustavasse ettevõttesse.

14) Euroopa Liidu Komisjoni 745/2004/EÜ, mis sätestab reeglid isiklikuks tarbimiseks imporditava loomse toidu suhtes (EÜT L 122, 26.04.2004,lk.1 –9)

Otsus kehtestab tingimused, millistel on lubatud isiklikuks tarbimiseks kolmandast riigist tuua Euroopa Liitu isikliku pagasi hulgas toitu ning kehtestab ka loetelu ning kogused toitudest, mida on lubatud sellisel juhul isikliku pagasi osana importida. Lisaks kehtestatakse ka sanktsioonid nende toitude suhtes, mille impordil ei ole järgitud käesoleva otsuse nõudeid.

15) Põllumajandusministri 23. juuli 2004. a määrus nr 125 “ Ekspordiks ettenähtud loomade ja loomsete saaduste liikmesriikidevahelise veo kohta esitatavad veterinaarnõuded 1” (RTL, 03.08.2004, 103, 1683).

Määrusega kehtestatatakse nõuded ekspordiks ettenähtud loomade ja
loomsete saaduste veo kohta, nõuded ekspordiks ettenähtud loomade ja loomsete saadustega liikmesriikidevahelisel veol kaasasoleva sertifikaadi kohta ning nõuded ekspordiks ettenähtud loomade ja loomsete saaduste liikmesriikidevahelise veo kohta teabe edastamise osas teise liikmesriigi pädevale asutusele.

Lisateave:

Külli Rae

toidu- ja veterinaarosakonna toidujärelevalve büroo juhataja,

6 256 211, kylli.rae@agri.ee