Toiduohutuse ja -järelevalve korraldus

Toiduohutuse ja -järelevalve korralduse ülevaade on toodud toiduohutuse üldosa ja põhimõtete juures.

Riiklikku toidujärelevalvet korraldab ja teostab Veterinaar- ja Toiduamet. Järelevalvet teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 854/2004 ja nr 882/2004 ning muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt. Teatud ülesanded on toiduseadusest tulenevalt ka Maksu- ja Tolliameti ametnikel (kontrollivad teatud juhul piiripunktides mitteloomse toiduga kaasasolevaid dokumente) ja Tarbijakaitseametil (teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes). Toidujärelevalvealast koostööd tehakse nii teiste Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate toidujärelevalve asutuste kui Euroopa Komisjoniga.

Järelevalveametnik teostab järelevalvet vastavalt järelevalveasutuse pädevusele kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides, kaasa arvatud toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete üle, kontrollides valdkonda või etappi, mis antud oludes on kõige asjakohasem. Järelevalvet teostatakse samamoodi, sõltumata sellest, kas toit või toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed on mõeldud tarbimiseks Eestis, Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvas riigis.

Järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus takistamatult kontrollida:
1) ettevõtte, selle territooriumi, ruumide, seadmete, sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist;
2) toidu koostisosi, abiaineid ja muid toidu valmistamiseks kasutatavaid tooteid;
3) toitu, sealhulgas toitu selle valmistamise käigus;
4) toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid;
5) puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrje vahendeid, aineid ning viise;
6) käitlemist, sealhulgas toidu töötlemis-, valmistamis- ning säilitamisviise;
7) märgistust ja muul viisil teabe esitamist.
Lisaks on järelevalveametnikul õigus kontrollida muude asjaolude vastavust kehtestatud nõuetele ning teha muid järelevalvetoiminguid ja uuringuid, sealhulgas:
1) kontrollida, sõltumata toiduseaduse § 28 nimetatud tervisekontrolli läbimisest, oma tööülesannete tõttu otseselt või kaudselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–5 nimetatuga kokkupuutuvate isikute hügieeninõuete täitmist, sealhulgas isiklikku puhtust ja riietust, ning hinnata töötajate hügieeniteadmisi;
2) kontrollida enesekontrollinõuete täitmist ja tutvuda enesekontrolli tulemustega ning ettevõttesse paigutatud mõõtevahendite mõõtmistulemustega ja kontrollida nende õigsust, kasutades järelevalveasutuse mõõtevahendeid;
3) kasutada isiku või tema esindaja teadmisel olukorra jäädvustamiseks tehnikavahendeid, nõuda isikult seletusi, kirjalikke materjale ja dokumente ning küsitleda ettevõtte töötajaid;
4) teha märkmeid ning väljavõtteid talle esitatud kirjalikest materjalidest ja dokumentidest ning saada kuni kaks tasuta koopiat igast talle esitatud asjakohasest materjalist ja dokumendist;
5) võtta vastavalt käesoleva seaduse §-s 49 sätestatule proove käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetekohasuse kontrollimiseks.
Seadus paneb ka kohustuse abistada järelevalveametnikku toiduseadusega ja teiste õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel. Sellise ettevõtte puhul, kus käideldakse üksnes liha, võimaldab käitleja järelevalvetoimingute tegemiseks vajaliku töötamiskoha, töövahendid ja -riided.

Varasemalt kehtinud riigilõivu toidu nõuetekohasuse hindamisega seotud toimingute eest enam ei koguta. Alates 2010. a 1 jaanuarist asendati see riigilõiv ajapõhise toidujärelevalvetasuga.
Toidujärelevalve tasudega seonduvat reguleerivad toiduseaduse paragrahvid 491 – 495 . Toidujärelevalve tasu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklites 27–29 sätestatud põhimõtteid ja eesmärke arvestades tunnustamisele kuuluva või tunnustatud ettevõtte, teavitatud ettevõtte ning toidu käitlemise ja imporditava toidu nõuetekohasuse hindamisega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest tasutav summa. Järelevalvetasu makstakse ka toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemetega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest.
Toiduga seotud järelevalvetoimingute puhul makstakse järelevalvetasu üksnes veterinaarkorralduse seaduse §-s 351 nimetamata toiduga seotud järelevalvetoimingu tegemise ning jaekaubandusettevõttes järelevalvetoimingu tegemise eest. Järelevalvetasu ei tule maksta esmatootmisega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest.

Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isikuks on isik, kelle suhtes on järelevalveametnik teinud toidujärelevalve toimingu. Kohustatud isik maksab tunnitasu toidujärelevalve toimingu tegemisele kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest ühe kontrollkäigu kohta. Järelevalveametniku kulutatud aeg arvestatakse tunni täpsusega ja iga alustatud tund loetakse järgmiseks täistunniks. Arvesse ei võeta järelevalvetoimingu tegemise paika kohalesõiduks kulutatud aega. Täpsemad tunnitasu arvutamise alused on sätestatud toiduseaduse paragrahvis 493.

VTAl on ka õigus võtta lisatasu hilinenud kaubasaadetise ooteaja ning väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud toidujärelevalve toimingute eest. Hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest tööajal võetakse lisatasu tunnitasuna järelevalveametniku kohta. Hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest väljaspool tööaega ning isiku taotlusel väljaspool tööaega tehtud järelevalvetoimingu eest võetakse lisatasu kahekordse tunnitasuna järelevalveametniku kohta.

Kui järelevalve tegemise käigus avastatakse nõuete rikkumisi, mis nõuavad täiendavaid kontrolle, toimub nende rahastamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 28 toodud põhimõtetele. Artikkel 28 sätestab, et täiendavate toidujärelevalve toimingute tegemise eest tasub kohustatud isik järelevalvetasu tunnitasuna, millele lisandub tasu täiendavate laboratoorsete uuringute eest, mis on vajalikud lisakontrollide tegemiseks.

Toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks kehtestab põllumajandusminister määrusega. Vastavalt Põllumajandusministri 20. detsembri 2010. a määrusele nr 116 "Toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2011. aastaks" on nimetatud tunnitasu määr 7,73 eurot.

Toidujärelevalve tasu maksmise kord on täpsustatud Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määrusega nr 186 "Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord".


Lisainfot võib leida VTA kodulehelt.

Lisateave:
Allan Aleksašin
Toidu-ja veterinaarosakonna nõunik
625 6277
allan dot aleksasin at agri dot ee