Kaasamine - koostöö sotsiaalpartneritega

Põllumajandusministeeriumis on süsteemselt ja regulaarselt kaasanud sotsiaalpartnereid - huvigruppe juba aastast 2002, mil alustati Eesti maaelu arengukava 2004-2006 ettevalmistamist. 2004. a vastu võetud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus andis sellisele sotsiaalpartneritega konsulteerimisele ka seadusliku aluse Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Nõukogu (PMAN) moodustamise näol. Lisaks PMAN-ile käib ministeeriumis koos ka kalandussektori huvigruppe ühendav Kalandusnõukogu, 2007. a maist Eesti maaelu arengukava 2007-2013 seirekomisjon ja 2007. a oktoobrist Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava seirekomisjon, kuhu kuuluvad kokku 29 erineva erialaühenduse, katusorganisatsiooni ja teadusasutuse esindajad, lisaks teiste ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide spetsialistid.

Tagamaks põllumajandus- ja kalandussektori adekvaatsemat esindatust neis nõukogudes ja komisjonides, viis PRIA 2007. a septembris ministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli selgitada välja, millised maakondlikud, üleriigilised ja erialaorganisatsioonid esindavad sektori ettevõtjate majanduslikke ja erialaseid huve. Küsitluse läbiviijana väljastas PRIA 9384 küsitlusankeeti. Täidetud ankeete laekus tagasi 3489 ehk 37,2%. Küsitluse tulemused viitavad, et põllumees usaldab kõige enam oma valdkonna erialaorganisatsioone. Erialaorganisatsioonid said 29,3% ettevõtjate kaalutud toetuse (kokku 3091 häält). Erialaorganisatsioonidest suurima toetusega on Eesti Erametsaliit (329), Eesti Tõuloomakasvatuse Liit (249), Eesti Lihaveisekasvatajate Selts (239), Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus (196) ja Eesti Lambakasvatajate Selts (152).

Esindusorganisatsioonidest sai Eestimaa Talupidajate Keskliit ja tema allorganisatsioonid 27,3% ettevõtjate kaalutud toetuse (2005). Eesti Põllumeeste Keskliidu organisatsioon ja allorganisatsioonid said võrdlusena 12,4% ettevõtjate toetuse (980).

Põllumajandusministeeriumil on küsitluse tulemusi kavas arvestada põllumajandus- ja kalandussektori suhtlemisel sektoriga, ühistegevuse rahastamisel ja avalike ülesannete delegeerimisel sotsiaalpartneritele.

2007. a alustas Riigikantselei juures ja eestvedamisel tööd kõikide ministeeriumide esindajatest koosnev kaasamise koordinaatorite töörühm. Igas ministeeriumis on koordinaatori ehk kaasamise eest vastutava isiku ülesandeks jälgida kaasamise hea tava rakendamist asutuse vastutusalas. Kaasamise hea tava koondab valitsusasutuste ühtsed põhimõtted, millest tuleks lähtuda otsustamisse avalikkust ja huvirühmi kaasates. Sellest tulenevalt on ka Põllumajandusministeeriumis asutud kaardistama kõiki kaasatud sotsiaalpartnereid ning kaasamisvorme.

Ülevaate aasta jooksul kavandatud konsultatsioonidest, töörühmadest, ümarlaudadest ning kaasatud huvirühmadest saab kaasamise tööplaanist.

2010. aasta kaasamise tööplaan

2009. aasta kaasamise tööplaan

2008. aasta kaasamise tööplaan

 
Kaasamise käsiraamat