Kalanduspiirkondade arendamine
Kalandusega seotud piirkonnad Eestis võib jagada kaheks: mereäärsed ja siseveekogude äärsed piirkonnad. Mereäärsed kalandusega seotud piirkonnad võib jaotada tinglikult kolmeks: Väinamere piirkond (k.a. Saaremaa ja Hiiumaa lääneosa), Liivi lahe piirkond ja Soome lahe piirkond. Siseveekogude äärsed kalandusega seotud piirkonnad on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve piirkond ja Võrtsjärve piirkond.
Neis piirkondades on ka kalandussektoris hõivatute osakaal valdade rahvastikust suurim ning sealhulgas ka kalurite arv jääb nimetatud piirkondades 500 ümber, v.a. Võrtsjärve piirkond, kus kalureid ca 60. Kõiki neid piirkondi iseloomustab madal asustustihedus ja vähenev kalapüük.
Eesti rannakalanduses on terve rida probleeme:
Neis piirkondades on ka kalandussektoris hõivatute osakaal valdade rahvastikust suurim ning sealhulgas ka kalurite arv jääb nimetatud piirkondades 500 ümber, v.a. Võrtsjärve piirkond, kus kalureid ca 60. Kõiki neid piirkondi iseloomustab madal asustustihedus ja vähenev kalapüük.
Eesti rannakalanduses on terve rida probleeme:
- Erastamise käigus läks enamus kalasadamaid eravaldusesse. Meil erinevalt Euroopa riikidest on kohalike omavalitsuste valduses vaid väike osa kalasadamaid. Madala finantseerimisvõime tõttu on jäänud tegemata olulised investeeringud kalanduse infrastruktuuri, mistõttu ei vasta väga paljudes sadamates kala lossimise infrastruktuur kaasaja keskkonna- ja hügieeninõuetele ning sadamad vajavad põhjalikku uuendamist. Puuduvad kala sorteerimise liinid, külmkambrid, kütusetanklad, tihti on tõstukid, kaid jms amortiseerunud. See põhjustab kala hooajalisust turul, langetab kala kvaliteeti ja hinda.
- Kalapüügi teevad vähetasuvaks väikeste saagikogustega kaasnevad realiseerimisprobleemid - eelkõige madalad kokkuostuhinnad ja tööstuste vähene huvi väikeste kalakoguste ostmise vastu. Tulenevalt eelmistes punktides nimetatust ja kalavarude vähenemisest on kokku kuivanud ka kalapüügist saadav tulu. Madalad sissetulekud on ilmselt ka mõjuvaim põhjus, miks kalurkond vananeb ja noored kutselise kalandusega harva tegelema hakkavad.
- Olenemata sellest, et kalurite majanduslikul ja kultuurilisel ühistegevustel on Eestis pikk ajalugu ja esimesed kalandusseltsid loodi juba eelmise sajandi alguses ei ole viimase 17 aasta jooksul kalurite ühiselt tegemine/otsustamine siiski piisavalt arenenud.
Eesti riik suunab aastetel 2007-2013 Euroopa Kalandusfondi vahendite abiga 400 miljonit krooni, et nendele probleemidele koostöös rannapiirkondade elanikega lahendusi leida. Selleks on seitsmeks aastaks koostatud arengukavas ette nähtud eraldi toetusmeede - kalanduspiirkondade säästva arengu toetus (meede 4.1). Täpsemalt saab selle toetuse kohta lugeda siit.
viimati uuendatud: 09.09.2010
agri.ee