Kalatööstussektori 2000. aasta I ja II kvartali ülevaade
Kalatöötlemise olemus ja tähtsus Kalatöötlemine on kala käitlemise etapp, mille käigus antakse kalale või pooltootele maksimaalne lisaväärtus. Eestis on küllaltki hästi arenenud, valdavalt ekspordisuunitlusega kalatööstus. Kalatooteid toodeti kokku 644 243 tuhande krooni väärtuses, mis moodustas 2000. aasta I poolaastal kogu tööstustoodangust 3,2% ning toiduainete ja jookide tootmisest 15,4 % (Tööstus 2000, II).
Ettevõtteid sektoris Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni andmetel on Eestis registreeritud 2000. aasta esimese poolaasta seisuga 135 ettevõtet, kus toimub kala töötlemine ja kalatoodete valmistamine. Maakonniti jaotusid ettevõtted järgmiselt: |
Maakond | Ettevõtete arv | % kõigist ettevõtetest |
Harjumaa | 47 | 34,8 |
Hiiumaa | 6 | 4,4 |
Jõgevamaa | 4 | 3,0 |
Järvamaa | - | - |
Ida-Virumaa | 10 | 7,4 |
Läänemaa | 14 | 10,4 |
Lääne-Virumaa | 2 | 1,5 |
Pärnumaa | 25 | 18,5 |
Põlvamaa | 3 | 2,2 |
Raplamaa | - | - |
Saaremaa | 17 | 12,6 |
Tartumaa | 7 | 5,2 |
Valgamaa | - | - |
Viljandimaa | - | - |
Võrumaa | - | - |
Põhiliselt jagunevad kalatööstused oma tegevusala järgi fileerijateks, konservitootjateks ja “muuga” tegelejateks.
Tööhõive Kalatööstustes oli selle aasta esimeses kvartalis hõivatud 4828 (II kvartalis 4697), inimest ehk 5,9 (5,7)% kogu töötlevas tööstuses hõivatud töötajatest (Tööstus 2000, I, II).
Töötajate arv jääb oluliselt alla 1998. aasta esimese kvartali näitajale, kui kalatööstustes töötas 7485 inimest. Tööliste arvu järsk vähenemine on peamiselt tingitud 1998. aasta Venemaa kriisist ja idaturu järsust kadumisest. Viimasel ajal on töötajate arv sektoris püsinud ühtlasena ja lähiajal ei ole suuri õikumisi lähiajal kõikumisi ette näha. |
Tootmine 2000nda aasta esimesel poolaastal toodeti toidukalatooteid (pole arvestatud kalakonserve) 14 900 tonni, mis on 9,6% rohkem võrreldes 1999. aasta I poolaastaga, kuid 6% vähem võrreldes 1998. aasta sama perioodiga. Kalakonserve toodeti 63,9 miljonit tingkarpi, mis tähendas 8%list kasvu võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga. 94,6% kalatööstuste toodangust on toodetud 50 ja enama töötajaga ettevõtete poolt. Rahaliselt toodeti selle aasta I poolaastal kala ja kalatooteid 644 243 tuhande krooni väärtuses, kuid müüdi 641 297 tuhande krooni väärtuses (Tööstus 2000, II). Nagu jooniselt 4 näha, mõjutas 98. aasta Vene kriis eelkõige just konservide tootmist, mis olid suunatud peamiselt ida turule. Teiste toidukalatoodete tootmine on olnud suhteliselt stabiilne, kuna antud tooted on eelõige suunatud lääneturule, mis on olnud stabiilne. |
Toodang kehtivates hindades on tõusnud 1999. aasta II kvartali 255,6 miljonilt kroonilt 314,3 miljoni kroonini 2000. aasta II kvartaliks, mis teeb juurdekasvuks 23%. Kõrgtase oli 1998. aasta II kvartalis, mil toodang kehtivates hindades oli 575,8 miljonit krooni. Realiseerimise netokäive väljendatuna kehtivates hindades oli 2000. aasta II kvartalis 342,7 miljonit krooni, mis on küll 5% suurem 1999. aasta vastavast näitajast, kuid on tunduval madalam1998. aasta II kvartali 587,2 miljonist kroonist. Müüki ja tootmist peaksid tulevikus suurendama peatselt rakenduvad paremad kaubandustingimused kalatoodete müügil Euroopa Liitu. |
Nagu juuresolevalt jooniselt näha, moodustab kalatööstuses kulude struktuuris kõige suurema osa materjal, mis selle aasta I kvartalis saavutas kõrgeima taseme 68,9%, kuid II kvartalil kahanes materjali osatähtsus 59,9%ni. Suuruselt teine kulude artikkel on tööjõud, mille osatähtsus II kvartalis oli 24,2%. |
Investeeringud
2000. aasta esimesel poolaastal investeeriti kalatööstussektoris põhivarasse kokku 8037 tuhat krooni, sellest 1839 tuhat krooni hoonetesse ning 5930 tuhat krooni seadmetesse.
Lisandväärtus |
Bilansimaht
Kalatööstuste bilansimaht oli 2000. aasta II kvartali seisuga 819,2 miljonit krooni, mis on enam-vähem sama suurusjärk eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes. Viimasel ajal on bilansis teatav põhivara ülekaal ning põhivara on püsinud suhteliselt stabiilsena, rohkem on muutusi toimunud käibevaras.
Kaubandus
2000nda aasta esimesel poolaastal moodustas kala ja kalatoodete ekspordi osa müügist 82,7%. Toidukaupade ekspordist moodustasid kala ja kalatooted käeoleva aasta kolme esimese kvartali andmete põhjal 38,2% toidukaupade (EKN 1-24) ekspordimahust. 41,5% kala ja kalatooteid oleme eksportinud Euroopa Liidu liikmesriikidesse, 17,5% Islandile, 9,5% Šveitsi ja 11,7% Ukrainasse. Kala ja kalasaaduste eksport ületab impordi täna rahalises väljenduses 2,9 korda. Euroopa Liidu liikmesriikidest oleme importinud 34%, järgnevad Venemaa, Norra, Soome ja Rootsi.
Kala ja kalasaaduste ekspordi- ja impordimahtude dünaamika (miljon krooni) |
| Eksport | Import | ||||||
Aasta | Värske ja külmutatud kala | sh Eli osa-kaal % | Kalatooted ja –konser-vid (1604 1605) | sh ELi osa-kaal % | Värske ja külmutatud kala | sh ELi osa-kaal % | Kalatooted ja –konser-vid (1604 1605) | sh ELi osa-kaal % |
1995 | 476,8 | 54,4 | 700,4 | 6,9 | 147 | 36,5 | 13 | 53,8 |
1996 | 333,2 | 45,2 | 825,9 | 3,9 | 209 | 38,3 | 22,7 | 45,4 |
1997 | 485,7 | 44,1 | 511,3 | 8,6 | 371,5 | 31,2 | 20,2 | 38,6 |
1998 | 705,9 | 51,9 | 529,6 | 10,3 | 366,4 | 35,7 | 35,5 | 44,5 |
1999 | 590,6 | 57,1 | 400,0 | 14,9 | 251,7 | 29,6 | 26,7 | 61,0 |
2000 jaan sept | 657,3 | 45,3 | 173,8 | 26,8 | 219,2 | 31,6 | 19,7 | 59,9 |
Kaladest ja vähilaadsetest (grupp 03) oleme kõige enam eksportinud värsket või jahutatud kalafileed ning muud kalaliha (k.a kalahakkliha) 34,3%, külmutatud fileesid 17,3%, külmutatud krevette 12,6%, külmutamata krevette 12,9% ja külmutatud kilu 6,8%. Kalatooteid oleme kõige enam eksportinud Ukrainasse (21,8%), Tšehhisse (15,0%), Saksamaale (13,1%), Lätisse (10,5%), Leetu (9,8%), Slovakkiasse (7,6%) ja Soome (7,4%). Enim oleme välisturule müünud kalatooteid sardiinidest, sardinellidest ja kiludest (51,0%) ning muudest kalakonservidest surimitooteid ja tooteid sardiinidest, makrellidest ja tuunidest (33,5%). Kalade ja vähilaadsete kaubagrupist (gr 03) on meie turul suurema nõudluse leidnud (rahalises väljenduses) kalad Venemaalt, Norrast, Soomest ja Rootsist ning töödeldud tooted Saksamaalt, Taanist, Leedust, Taist ja Lätist. Meie 232,3 miljonilisest ekspordimahust EFTA turule moodustavad kala ja kalatooted 97,3%. Enamasti müüme sinna värskeid ja külmutatud mageveekalade fileesid ning krevette. |
2000. aasta II kvartalis toodeti kalasektoris töötaja kohta 15 tuhat krooni lisandväärtust, mis on kolm korda rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Keskmine lisandväärtus töötaja kohta on peale 1998.a madalseisu hakanud tõusma. |
Valmistoodang laos oli selle aasta II kvartalis 49,6 miljonit krooni, mis on 22,7% rohkem, kui 1999. aasta II kvartalis. Varude seis oli kõrgeim 1999. aasta III kvartalis, kui vastav näitaja oli 141,2 miljonit krooni. Tootmiskulude struktuur |
Keskmine brutopalk on Vene kriisist tingituna langenud 1998. aasta II kvartali 4111 kroonilt 3012le kroonile sama aasta neljandas kvartalis. Peale seda on keskmine brutopalk teatavate tõusude ja langustega jõudnud 3942le kroonile käesoleva aasta teiseks kvartaliks.
Käive Suurima käibega Eesti kalatööstusettevõteteks võib 1999. aastal pidada AS Masekot, AS Masekonordi, AS Japsi, AS Dagotari, AS Paljassaare Kalatööstust, AS Makrilli ja AS Pärnu Lahte.
Kasum/kahjum Kalatööstusettevõtete tegevus andis 2000. aasta II kvartalis 2,059 miljonit krooni kahjumit, mis on tunduvalt väiksem eelmise aasta sama perioodi 18,96 miljoni kroonisest kahjumist. Kalatööstuste 29 miljoni krooni kasumi tasemelt 1998. aasta I ja II kvartalis jõuti jällegi Vene kriisi tõttu 1998. aasta neljandas kvartalis 75,7 miljoni kroonise kahjumini. Selle aasta esimeseks kvartaliks jõuti taas kasumisse, kuid nagu juba eelnevalt mainitud, oli II kvartalil väike kahjum. |
viimati uuendatud: 09.04.2008
agri.ee