2000. a 9 kuu kaubandusülevaade

Käesoleva aasta üheksa kuu jooksul eksporditi põllumajandussaadusi (EKN 1-24) 2177,2 ja imporditi 4418,2 miljoni krooni eest. Ekspordimaht kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10,5% ning impordimaht 15,7%. Positiivne kaubandusbilanss on säilinud elusloomade ja lindude (grupp 01), värske ja külmutatud kala (grupp 03), piimasaaduste (grupp 04), töödeldud liha- ja kalatoodete (grupp 16) ja taimsete punumismaterjalide (grupp 14) ekspordil. Positiivne kaubandusbilanss on säilinud peamiste kaubanduspartnerite osas (kauba päritolu riigi järgi) Lätist, Leedust ja Ukrainast ning EFTA riikidest pärinevate kaupade puhul. Meie kaupade eksport on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud Leedu turule 22,6%, Euroopa Liidu liikmesriikide turule 44,7%, EFTA liikmesriikide turule 3,6 korda. Läti turule oleme möödunud aasta sama perioodiga võrreldes eksportinud pisut vähem ning Ukraina ja Venemaa turule rohkem kui poole vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Eksport Ukrainasse ületab impordi sealt kaks korda ja import Venemaalt ületab meie ekspordi sinna rohkem kui kaks korda.

Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oleme enam eksportinud elusloomi, liha ja toidukõlblikke subprodukte, kalu ja vähilaadseid, piimasaadusi, kartuleid ja köögivilju, puuvilju ning marju, teravilja, õli ja muid toidukaupu. Eksport on väiksem töödeldud teraviljasaaduste (grupp 11), õliseemnete, liha- ja kalatoodete, suhkruliste kondiitritoodete, kakaotoodete, linnastest ja jahust valmistatud toodete ja köögiviljakonservide osas. Liha ja söödavate subproduktide ekspordimahust moodustab Läti turu osa 50,2% ja Leedu turu osa 46%. 1.juulil käesoleval aastal jõustusid Eesti ja Euroopa Liidu suhetes meile soodsamad põllumajandustoodetega kauplemise tingimused, mis peaks tunduvalt suurendama meie põllumajandustootjate konkurentsivõimet ka Eesti siseturul. Uue kaubandusreziimiga suurendati mitmete Eestist eksporditavate põllumajandussaaduste kvoote ja tühistati eksporditoetused osale Eestisse Euroopa Liidu liikmesriikidest eksporditavatele saadustele (kanaliha ja sealiha ning kõik tooted sealihast (k.a vorst ja muud tooted), juust, õunad ja munapulber toiduks jm). Meile eraldatud ekspordikvootide piires rakendatakse 0%list tollitariifi. Mitmetel kaupadel senise kuni 10%lise tollitariifi asemel rakendab EL nüüd 0%list tollitariifi. Meie üheks oluliseks ekspordiartikliks on piim ja piimasaadused. Äsja said ka juustutootjad ELi poolse tunnustuse oma ettevõtetele ning käesoleva aasta 9 kuuga on Euroopa Liitu eksporditud 618,6 tonni juustu, eelmise aasta sama perioodi vältel müüdi vaid 8,4 tonni.

Käesoleva aasta 1.jaanuarist hakkasid kehtima põllumajandussaadustele - mis pärinevad riikidest, millega meil puuduvad vabakaubanduslepingud - enamsoodustusreziimi tollitariifid. Peale seaduse jõustumist on kaupade impordivood muutunud nende toodete osas, millele rakenduvad tollitariifid ning asendunud teatud mahus kaubavoogudega riikidest, kust pärit toodangule ei rakendata tollitariife. Kui käesoleva aasta 9 kuu jooksul kasvas põllumajandussaaduste impordimaht 15,7% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes, siis impordimaht kolmandatest riikidest vähenes 1,3% ning netokaal 35,6%. Nii näiteks on liha ja söödavate subproduktide impordimahud vähenenud 33,9%, või import lakanud, teravilja ja teraviljasaaduste import moodustab vähem kui 1%. Erandi moodustab lõssipulbri import Venemaalt.   Mõnede põllumajandussaaduste import.

	1999. a 9kuud			2000. a 9kuud
	Kok-ku (t)	sh riikide-st, millis-test pärine-vatele kau-padele ra-kendub tollitariif	% kogu-sest	Kokku (t)	sh riikidest, millistest pärinevatele kaupadele rakendub tollitariif	% kogu- sest
Liha ja söödavad subproduktid (0201-0210)	24695	9225	37,4	27719	6095	22,0
s.h veiseliha	875	316	36,1	2214	0,2	0,01
s.h sealiha	8444	144	1,7	8833	170	1,9
s.h linnuliha ja söödavad subproduktid	12616	8426	66,8	13919	5827	41,9
Kondenspiim ja koor (0402)	1715	926	54,0	4104	1286	31,3
Või jm piima-rasvad (0405)	1141	133	11,7	707	0,0	0,0
Nisu, rukis, oder, kaer	39333	23064	58,6	107530	951	0,9
Püülijahu nisust (1101)	29606	1820	6,1	29871	52	0,2
Rukkijahu (110210)	1406	622	44,2	1168	0,0	0,0
Tangud ja kruubid nisust, kaerast, odrast, rukkist (1104)	3770	2121	56,3	2253	40	1,8

Import on kasvanud Euroopa Liidu liikmesriikidest eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 20,9%. Importinud oleme kaubagrupiti kõige enam karastus- ja alkohoolseid jooke, liha ja toidukõlbulikke subprodukte, puuvilju ning marju, kohvi, teed ja maitseaineid, suhkrut ja suhkrust kondiitritooteid, jne.

2000. aasta 20. oktoobril Tallinnas Eesti ja Euroopa Komisjoni vaheline läbirääkimiste voor kala- ja kalatoodete kaubanduse edasise liberaliseerimise üle. Siinkohal ülevaade kalaturu kohta.   Kalaturg Kala on meie toidulaual olnud toiduainena tähtsal kohal sajandeid. Statistikaamet teatab, et Keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna andmetel püüti 1999. aastal 111,7 tuhat tonni toorkala - 6% vähem kui eelmisel aastal.. Ookeanipüügi osatähtsus kalapüügis on vähenenud 31%lt 1998.aastal 23%le 1999. aastal. Läänemerest püüti 74,3% kalasaagist ning sisevetest 2,7%.

Kõige enam püüti räimi (39,4%), järgnesid kilud (32,7%), krevetid (11,1%), skumbria (6,3%) ja sardinellid (2,2%). ESA “Aastaraamatu 2000” järgi oli kalanduses 1998. aastal (v.a kalasaadusi töötlev tööstus) aastakeskmisena hõivatud 5,2 tuhat töötajat, mis moodustab 0,8% tööhõivest ning kalanduse osatähtsus SKPs moodustas 0,4%.

Toidukaupade ekspordis on esikohal oma positiivse väliskaubandusbilansiga kala ja kalatooted, moodustades käeoleva aasta 9 kuu andmete põhjal 38,2% toidukaupade (EKN 1-24) ekspordimahust. 41,5% kala ja kalatooteid oleme eksportinud Euroopa Liidu liikmesriikidesse, 17,5% Islandile, 9,5% Šveitsi ja 11,7% Ukrainasse. Kala ja kalasaaduste eksport ületab impordi täna rahalises väljenduses 2,9 korda. Importinud oleme Euroopa Liidu liikmesriikidest 34%, järgnevad Venemaa, Norra, Soome ja Rootsi. Kaladest ja vähilaadsetest (grupp 03) oleme kõige enam eksportinud värsket või jahutatud kalafileed ning muud kalaliha (k.a kalahakkliha) 34,3%, külmutatud fileesid 17,3%, külmutatud krevette 12,6%, külmutamata krevette 12,9% ja külmutatud kilu 6,8%. Kalatooteid oleme kõige enam eksportinud Ukrainasse (21,8%), Tšehhisse (15,0%), Saksamaale (13,1%), Lätisse (10,5%), Leetu (9,8%), Slovakkiasse (7,6%) ja Soome (7,4%). Enim oleme välisturule müünud kalatooteid sardiinidest, sardinellidest ja kiludest (51,0%) ning muudest kalakonservidest surimitooteid ja tooteid sardiinidest, makrellidest ja tuunidest (33,5%). Kalade ja vähilaadsete kaubagrupist (gr 03) on meie turul suurema nõudluse leidnud (rahalises väljenduses) kalad Venemaalt, Norrast, Soomest ja Rootsist ning töödeldud tooted Saksamaalt, Taanist, Leedust, Taist ja Lätist. Meie 232,3 miljonilisest ekspordimahust EFTA turule moodustavad kala ja kalatooted 97,3%. Enamasti müüme sinna värskeid ja külmutatud mageveekalade fileesid ning krevette.     Kala ja kalasaaduste ekspordi- ja impordimahtude dünaamika (miljon krooni)

	Eksport				Import
Aas-ta	Värske ja külmutatud kala (grupp 03)	sh EL osa-kaal %	Kalatooted ja –konser-vid (1604 1605)	sh EL osa-kaal %	Värske ja külmutatud kala (grupp 03)	sh EL osa-kaal %	Kalatooted ja –konser-vid (1604 1605)	sh EL osa-kaal %
1995	476,8	54,4	700,4	6,9	147	36,5	13	53,8
1996	333,2	45,2	825,9	3,9	209	38,3	22,7	45,4
1997	485,7	44,1	511,3	8,6	371,5	31,2	20,2	38,6
1998	705,9	51,9	529,6	10,3	366,4	35,7	35,5	44,5
1999	590,6	57,1	400,0	14,9	251,7	29,6	26,7	61,0
2000 jaan. sept.	657,3	45,3	173,8	26,8	219,2	31,6	19,7	59,9

Peaaegu pool meie värske ja külmutatud kala ekspordist on aastate jooksul jõudnud Euroopa Liidu turule. Kalatooteid oleme sinna müünud märksa vähem nendepoolse tunnustuse puudumise tõttu meie ettevõtetele. Tänaseks on mitmed ettevõtted saanud Euroopa Liidu liikmesriikidesse eksportimise võimaluse ning ekspordimaht on jõudnud 27%ni. Aastate jooksul oleme värsket ja külmutatud kala (grupp 03) importinud Euroopa Liidust pea kolmandiku ning töödeldud kalatooteid poole kogu vastavate kaubagruppide impordimahust.   2000. aasta 9 kuu põllumajandussaaduste (EKN 1-24) ekspordimahtude võrdlus 1999. a 9 kuu ekspordimahtudega kaubagrupiti

		1999. a 9 kuud		2000. a 9 kuud		2000 9k/ 1999 9k
		Maksu-mus (milj kr)	% ekspor-dist	Maksu-mus (milj kr)	% ekspor-dist	%
01	Elusloomad	5,6	0,3	16,7	0,8	3 korda
02	Liha ja toidukõlbulikud subproduktid	119,0	6,0	168,8	7,8	141,8
03	Kalad ja vähilaadsed	424,9	21,6	657,3	30,1	154,7
04	Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi;	491,3	24,9	538,9	24,7	109,7
05	Muud loomsed tooted	2,2	0,1	5,9	0,3	2,7korda
06	Eluspuud ja muud taimed	9,2	0,5	13,6	0,6	147,8
07	Kartulid ja köögiviljad	18,0	0,9	29,0	1,3	161,1
08	Toiduks kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid	29,6	1,5	32,4	1,5	109,5
09	Kohv, tee, mate ja maitseained	59,2	3,0	45,3	2,1	76,5
10	Teravili	17,1	0,9	25,3	1,2	148,0
11	Jahu, tangud ja kruubid; linnased, tärklis; inuliin, nisuvalk	36,3	1,8	30,6	1,4	84,3
12	Õliseemned ja õliviljad	11,5	0,6	4,1	0,2	35,7
13	Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad	3,0	0,2	4,8	0,2	160,0
14	Taimsed punumismaterjalid	6,0	0,3	7,8	0,4	130,0
15	Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid	9,2	0,5	61,4	2,7	6,7korda
16	Liha- ja kalatooted	310,7	15,7	188,3	8,6	60,6
17	Suhkur ja suhkrust kondiitritooted	53,4	2,7	41,0	1,9	76,8
18	Kakao- ja kakaotooted	39,3	2,0	28,3	1,3	72,0
19	Linnastest, jahust, tärklisest ja piimast valmistatud tooted	49,2	2,5	21,0	1,0	42,7
20	Köögi- ja puuviljadest, pähklitest ning teistest taimeosadest tooted	22,1	1,1	12,4	0,6	56,1
21	Mitmesugused toidukaubad	60,6	3,1	75,1	3,5	123,9
22	Karastus-, alkohoolsed joogid ja äädikas	185,2	9,4	162,7	7,5	87,9
23	Toiduainete tootmise jäägid ja jäätmed	7,5	0,4	6,4	0,3	85,3
24	Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad	0,2	0,0	0,1	0,0	50,0
	Kokku	1970,3	100,0	2177,2	100,0	110,5

Koostas: põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja kaubanduse osakonna kaubandusbüroo ESA andmete alusel, puuduvad ESA viimased täpsustused.   2000. aasta 9 kuu põllumajandussaaduste (EKN 1-24) impordimahtude võrdlus 1999. a 9 kuu impordimahtudega kaubagrupiti

		1999. a 9 kuud		2000. a 9 kuud		2000 9k/ 1999 9k
		Maksu-mus (milj kr)	% impor-dist	Maksu-mus (milj kr)	% impor-dist	%
01	Elusloomad	9,0	0,2	9,9	0,2	110
02	Liha ja toidukõlbulikud subproduktid	289,8	7,6	400,9	9,1	138,3
03	Kalad ja vähilaadsed	177,9	4,7	219,2	5,0	123,2
04	Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi;	127,7	3,3	184,7	4,2	144,6
05	Muud loomsed tooted	23,9	0,6	17,1	0,4	71,5
06	Eluspuud ja muud taimed	71,3	1,9	78,5	1,8	110,1
07	Kartulid ja köögiviljad	161,5	4,2	149,8	3,4	92,8
08	Toiduks kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid	307,8	8,1	347,7	7,9	113,0
09	Kohv, tee, mate ja maitseained	268,4	7,0	279,2	6,3	104,0
10	Teravili	61,9	1,6	198,6	4,5	320,8
11	Jahu, tangud ja kruubid; linnased, tärklis; inuliin, nisuvalk	144,2	3,8	170,3	3,9	118,1
12	Õliseemned ja õliviljad	33,9	0,9	50,7	1,1	149,6
13	Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad	7,9	0,2	5,0	0,1	63,3
14	Taimsed punumismaterjalid	0,2	0,0	0,2	0,0	100,0
15	Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid	215,5	5,6	207,4	4,7	96,2
16	Liha- ja kalatooted	47,0	1,2	77,1	1,7	164,0
17	Suhkur ja suhkrust kondiitritooted	214,5	5,7	282,0	6,4	131,5
18	Kakao- ja kakaotooted	129,9	3,4	127,5	2,9	98,2
19	Linnastest, jahust, tärklisest ja piimast valmistatud tooted	196,6	5,1	195,7	4,4	99,5
20	Köögi- ja puuviljadest, pähklitest ning teistest taimeosadest tooted	237,4	6,2	239,3	5,4	100,8
21	Mitmesugused toidukaubad	235,6	6,2	252,2	5,6	107,0
22	Karastus-, alkohoolsed joogid ja äädikas	453,1	12,0	494,0	11,2	109,0
23	Toiduainete tootmise jäägid ja jäätmed	169,0	4,4	219,7	5,0	130,0
24	Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad	234,1	6,1	211,5	4,8	90,3
	Kokku	3818,1	100,0	4418,2	100,0	115,7

Koostas: põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja kaubanduse osakonna kaubandusbüroo ESA andmete alusel; puuduvad ESA viimased täpsustused