Toiduvaru moodustab ja haldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi halduses olev Eesti Varude Keskuse AS. Keskus haldab keskselt hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist. Üldine valdkonna varustuspoliitika kujundamine ja õigusloome on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesanne.
Riigikantselei töötab välja Eesti kriisireguleerimise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise poliitika ning koordineerib riigis hädaolukordadeks valmistumist.Lisaks koordineerib Riigikantselei ka riigikaitse strateegiliste arengudokumentide ja riigi kaitsetegevuse kava koostamist.
Kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise õiguslikud alused on sätestatud hädaolukorra seaduses.
Loomataudipuhangu kui hädaolukorra lahendamine
Loomataudipuhangu kui hädaolukorra juhtimise eest vastutab meie valitsemisalas asuv Põllumajandus- ja Toiduamet.
Ameti juhtimisel koostatakse taudipuhangu riskianalüüs ja lahendamise plaan, kaasates teisi asjaomaseid asutusi ja isikuid.
Teiste hädaolukordade lahendamist juhivad teiste ministeeriumide valitsemisala asutused. Vajadusel kaasavad nad ka meie valitsemisala asutusi, eelkõige Põllumajandus- ja Toiduametit.
Hädaolukorra riskianalüüsis hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja tagajärgi ning tuuakse välja abinõud hädaolukorra ennetamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks.
Hädaolukorra lahendamise plaanis lepib Põllumajandus- ja Toiduamet asjaomaste asutustega kokku, millised ressursid hädaolukorra lahendamisse kaasatakse, milline juhtimistasand määratakse, milliste asutuste esindajaid kaasatakse ja kuidas korraldatakse nende tegevus, milline on kommunikatsiooniplaan avalikkuse teavitamiseks jne.
Eriti ohtlikud loomataudid
Eriti ohtlik on loomataud, mis
- võib kiiresti levida loomapopulatsioonis, põhjustades ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust;
- võib levida väga kiiresti ja laialdaselt, haarates tihti mitut riiki ja põhjustades suure majandusliku kahju;
- võib kujutada tõsist ohtu inimese elule ja tervisele.
- Hoidu kokkupuutest haigete või surnud loomade või lindudega – võid kätega, riietega või jalanõudega levitada loomadele nakkavaid haigusi.
- Hoidu mittevajalikest kokkupuudetest loomade või lindudega.
- Toidujäätmeid ära jäta loodusesse. Ka lahtine kompostihunnik metsatalus või suvilas võib osutuda nakkuse allikaks lindudele ja loomadele, kui neil on sellele ligipääs.
- Ära too reisilt kaasa loomseid saadusi. Viiruse levikul kujutavad endast suurt ohtu inimesed, kes toovad teisest riigist kaasa kohalikke kuumtöötlemata tooteid.
- Hoia farmidest eemale! Kui oled viibinud riigis, kus on diagnoositud loomahaigusi, siis hoia eemale farmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest, kuna võid olla viiruse edasikandjaks.
- Pärast looduses ja metsas viibimist puhasta oma riided ja jalanõud (kui kahtlustad, et oled olnud kontaktis nakatunud looma korjuse või väljaheidetega).
- Kasuta linnu- või loomakasvatuses töötamisel individuaalseid kaitsevahendeid, eeskätt kaitsekindaid (korduvkasutatavad kummikindad peavad olema kergesti desinfitseeritavad).
- Pese käsi.
Taudijuhtumi korral hoia eemale taudipunktidest ja lindude või loomade matmispaikadest!
Kui lähed mõtlematult uudishimust taudipunkti või matmispaiga juurde olukorda uurima või pildistama, võid sattuda ise taudi edasikandjaks.
- Metallist ja plastist esemed, kummijalanõud – kasuta pesemiseks kloori sisaldava pesuvalgendi 2,5% lahust. Kata pinnad lahusega, lase tund aega seista ning pese veega üle.
- Tekstiilid, pesu – pese pesupulbriga või pese ja kuumuta 100 °C juures 1 tund (näiteks saunalaval).
- Nahast jalatsid ja esemed – pese, puhasta, töötle nahahooldusvahendiga. Ära neid jalatseid ega esemeid kasuta, kui võid 30 päeva vältel puutuda kokku loomadega.
- Puit:
- lakitud või värvitud puit – puhasta kloori sisaldava pesuvalgendiga;
- poorne või töötlemata puit – põleta ära.
Viited
Elanikkonnakaitse
Elanikkonnakaitse aluseks on riigi elanike suutlikkus ennast ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist kuni abi saabumiseni aidata.
Seetõttu peab igaüks astuma oma kodus reaalseid samme, et suurendada valmisolekut hädaolukorraks. Läbi tuleb mõelda vajalikud tegevused ja leida alternatiivsed lahendused selleks, et saada hakkama elutähtsate teenuste katkestuse korral (nt elektrikatkestus, veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimise katkestus) ning soetada koju vajalikud varud ja abivahendid pikemateks kriisiolukordadeks.
Ennast ja oma lähedasi saad eri kriiside eest kõige paremini kaitsta siis, kui kodus on olemas kõik vajalik (sh vesi, toit), et pere saaks nädal aega iseseisvalt hakkama.
Üldised soovitused
- Hoia kodus võimalusel toiduvaru.
- Koduses toiduvarus hoia toitu, mida Su pere reaalselt sööb.
- Arvesta toidu koju varumisel kõigi pereliikmete erivajadustega (nt lapsetoit, lemmikloomatoit).
- Võimalusel ära varu kodus toiduaineid, mis tekitavad janu.
- Võimalusel hoia kodus ka toitu, mida pole vaja jahedas säilitada ning mille valmistamiseks pole vaja vett keeta (konservid, küpsised jms).
Uuringud
Põllumajandustootjate valmisolek kriisolukordadeks
Uuringu eesmärk oli selgitada välja hädaolukordadeks toiduvarustuskindluse tagamise võimalused ning analüüsida Eestis tegutsevate põllumajandustootjate valmisolekut kriisiolukordadeks. Uuringu korraldas 2020. a Viilup Uuringud OÜ.
Maaeluministeeriumi valitsemisala korrakaitsemeetmete piisavus toidu varustuskindluse tagamiseks erikorra ja kriisi olukorra ajal
Ministeeriumi tellimusel tegi Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co 2018. a õigusliku analüüsi, kus kaardistati Maaeluministeeriumi valitsemisalas võetavad korrakaitsemeetmed ning analüüsiti meetmete võtmiseks vajalike õiguslike vahendite olemasolu ja piisavust toidu varustuskindluse tagamiseks eriolukorra ja kriisiolukorra ajal.
Riigi toiduvarude korraldus
Ministeeriumi tellimusel analüüsis Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK/ICDS) 2018. a toiduvaru korralduslike põhimõtteid. Analüüsi eesmärk oli teha kindlaks võimalused riigi toiduvaruga kindlustamiseks häda- ja kriisiolukordade korral ning toiduvaru moodustamise alused ja arvestuse korraldus, sh hoiustamise, uuendamise ja kasutuselevõtu logistika.
Toitlustusettevõtete võimekus ohuolukorras toitu valmistada ja elanikke toitlustada
Ministeeriumi tellimusel uuris OÜ Eesti Uuringukeskus 2015. aastal Eestis tegutsevate toitlustusettevõtete võimekust valmistada ohuolukordades toitu ja korraldada elanikkonna varustamist, arvestades ettevõtte personali koosseisu, tehnilist valmisolekut ja toorainega varustamise võimalusi.
Eluks vajalike toiduainete tootmine ja kaubandus hädaolukorras
Ministeeriumi tellimusel uuris OÜ Eesti Uuringukeskus 2013. aastal toidukaupade tootmise ja turustamise võimekust, transpordi olemasolu ning hädaolukorraks valmisolekut toidu käitlemisega tegelevates ettevõtetes. Eesmärk oli saada ülevaade võimalustest tagada elanikkonna varustatus ohutu toiduga ohuolukordades.
Toiduainete omavaru olemasolu majapidamistes ning elanikkonna toimetulekuoskused kriisi-, häda- ja eriolukorras
Uuringu eesmärk oli saada täiendavat teavet, kuidas tuleks toiduvarusid paremini koostada, kui kiiresti on vaja varusid jaotada ja kuidas toiduvaru hädaolukorras iga leibkonnani toimetada. Esindusliku leibkondade küsitlusuuringu korraldas Eesti Konjunktuuriinstituut ministeeriumi tellimisel 2010. aasta septembris-oktoobris.
Toiduvajadus kriisi- ja hädaolukordades
Uuring valmis teadlaste ja toidu valdkonna ametkondade spetsialistide koostöös ning selle tulemusi kasutame häda- ja kriisiolukorraks vajaliku toiduvaru planeerimisel. Uuringu tegi Eesti Toitumisteaduste Selts 2006. a-l.
Viimati uuendatud 22.06.2023