Külade arendamine

Erinevalt Taanist ja Hollandist, mille territoorium on võrreldav Eestiga, elab Eestis kümme korda vähem inimesi. Piisavalt rikkalik on loodus- ja kultuurimaastik, säilinud on unikaalseid traditsioone ja käsitööoskusi.

Vaatamata sellele on linnastumine jätnud oma jälje - nii on 30% Eesti rahvastikust koondunud Tallinna, koondades viimasesse teenuste laia paleti ja peamise turu. Võrdluseks võib tuua Eesti 4433 küla, kus elab vaid 20% Eesti elanikest.Mida kaugemale keskustest, seda suurem väljakutse on saada vajalikke teenuseid ning leida tööd, seega on elukvaliteedi parandamine väljapool Tallinna ja teisi suuremaid keskusi inimeste arvu säilimise ja kasvu seisukohast kriitilise tähtsusega.

Iga elaniku initsiatiiv on maal elades hindamatu, kuid arvestatavaid tulemusi saavutab ikka koondudes ja üheskoos. Taasiseseisvumisest alates on kogukondlik ühistegevus suurenenud, tuntakse vastutust oma kodukoha ees ja pannakse õlg alla kohalikku arengusse. Tubli töö on teinud Eesti Külaliikumine Kodukant oma maakonnaühendustega. Kohalikule initsiatiivile lisandub riigi, sh Euroopa Liidu poolne tugi, et aidata säilitada kõike väärtuslikku, mida maapiirkond pakub.

Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames ja sellele eelnenud sarnased meetmed alates aastast 2003 keskenduvad just maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsuse ja elukvaliteedi parandamisele, võimaldades toetust maaelanike ühiseks tegevuseks mõeldud ühiskondlike hoonete ja rajatiste kordategemiseks ja inventari soetamiseks.

Toetusmeetmete andmise algusest alates on korda tehtud kooskäimiskohti, haljasalasid, soetatud rahvariideid, muusikainstrumente. Aastast 2007 kuni 2010. juunini on heaks kiidetud 972 taotlust, mille raames kavandatakse investeeringuid 45 miljoni euro ulatuses. Vajadus sarnase toetusmeetme järele ei näi aga lõppevat. Minnes kaasa uute infotehnoloogiliste võimalustega, on avatud tasuta internetipunkte.

Aastal 2011 lisandub uus toetusmeede - Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmise investeeringutoetus, mille raames kavandatakse peagi paigaldada uue põlvkonna fiiberoptilise kaabli trassid, mis võimaldavad maapiirkondades internetti kiirusega enam kui 100 Mb/s. Sellega tuuakse koju kätte riigi poolt pakutavad e-teenused ning ettevõtluse osas avaneb põllumeestel ja väike-ettevõtetel võimalus pakkuda oma toodangut otse tarbijale interneti vahendusel. Lisaks suurenevad võimalused kaugtööks ja kodus hariduse omandamiseks.

Toetuse taotlemise õigusaktid

• Meede 3.2 Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord
• Meede 3.2.2 Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Kontakt ministeeriumis

Sille Rähn
kohaliku elukeskkonna büroo
tel 625 6162
e-post sille dot rahn at agri dot ee