Leivatööstus

I Leivatööstus Leivatööstussektori 2000. aasta I ja II kvartali lühiülevaade    Leivatööstus on läbi aegade etendanud olulist rolli Eesti toiduainetööstuses ja seda eelkõige tänu eestlaste toitumisharjumustele, kus rukkileival on alati olnud auväärt koht meie toidulaual. Ettevõtteid sektoris 2000. aasta detsembrikuu seisuga oli Veterinaar- ja Toiduameti andmetel Eestis registreeritud 191 pagaritööstuse ettevõtet. Jaotus maakonniti on näha juuresolevalt jooniselt.

Maakond	Ettevõtete arv	% kõigist ettevõtetest
Harjumaa	60	31.4
Hiiumaa	3	1.6
Ida - Virumaa	15	7.8
Järvamaa	8	4.2
Jõgevamaa	5	2.6
Lääne - Virumaa	16	8.4
Läänemaa	6	3.1
Pärnumaa	18	9.4
Põlvamaa	4	2.1
Raplamaa	3	1.6
Saaremaa	5	2.6
Tartumaa	29	15.2
Valgamaa	2	1.1
Viljandimaa	9	4.7
Võrumaa	8	4.2
Kokku	191	100

Tööhõive Pagaritööstustes oli Statistikaameti andmetel selle aasta teises kvartalis hõivatud 2506 inimest, mis on 3,1% kogu töötlevas tööstuses hõivatud inimestest ja 15,6% toiduainete ja jookide tootmisega hõivatud töölistest. Enim annavad tööd suured 50 ja enama töötajaga ettevõtted, kus oli hõivatud 2401 inimest selle aasta II kvartali seisuga ehk ligikaudu 96% kogu leiva- ja pagaritoodete tootmisega tegelevatest inimestest.

Töötajate arv jääb oluliselt alla 1999. aasta I kvartali seisule, kui antud sektoris oli hõivatud 3088 inimest. Töötajate arv lähitulevikus eelmise aasta tasemele arvatavasti enam ei tõuse kuna uute tööstuste lisandumist ja leiva- ja pagaritoodete tarbimise järsku kasvu pole ette näha.

Pagaritööstuse ettevõtete keskmine brutopalk on 1999. aasta alguse tasemelt (3762 kr) tõusnud 4285 kroonini selle aasta teises kvartalis. Antud sektori keskmine brutopalk on püsinud stabiilsena 88 protsendi tasemel toiduainetööstuse keskmisest brutopalgast.   Tootmine Leiva- ja pagaritooteid toodeti 2000. aasta esimese poolaasta jooksul 365228 tuhande krooni väärtuses, mis moodustas vastava perioodi kogu tööstustoodangust 1,83% ning toiduainete ja jookide tootmisest 8,73%. Toiduainetööstuse sektoris on leiva- ja pagaritoodete tootmine viiendal kohal, peale piimatoodete, jookide, liha ja lihatoodete, kala ja kalatoodete tootmise.

Leiva- ja saiatooteid toodeti selle aasta II kvartalis 17200 tonni ning lisaks 2500 tonni kondiitritooteid. Eelmise aasta II kvartalis olid vastavad tootmismahud 18300 ja 2900 tonni, seega on teatav langutendents. Väikene leiva- ja saiatoodete tarbimise vähenemine ei tähenda mitte seda, et teraviljatoodete tarbimine väheneks, vaid näitab teatavat tarbimisosakaalude ümberjaotumist erinevate teraviljatoodete vahel.   Tootmiskulude struktuur

Nagu juuresolevalt jooniselt näha, moodustab pagaritööstuste kulude struktuuris kõige suurema osa materjal, mis selle aasta II kvartalis oli 42%. Toiduainetööstuse keskmisest materjalikulu 63 protsendisest osatähtsusest on see ligi 20% väiksem. Tulevikus võib prognoosida materjali osatähtsuse tõusu, kuna jahu, suhkru ja teiste sisendite hinnad kindlasti enam ei lange, vaid tõusevad. Suuruselt teine kulude artikkel on tööjõukulud 28%.   Kasum/kahjum

Pagaritööstuse ettevõtte kogukasum 2000. aasta II kvartalis oli 11,8 miljonit krooni, mis jääb küll alla 1999. aasta sama perioodi 13,4-le miljonile kroonile, kuid ületab tunduvalt 1999. aasta viimase kvartali 5,2-te miljonit krooni.   Bilansimaht

Pagaritööstuse ettevõtete bilansimaht 2000.aasta II kvartali seisuga oli 632,2 miljonit krooni, millest enamuse (78%) moodustab põhivara.     II Kokkuvõte pagari- ja kondiitriettevõtete küsitlusest 2000. aasta sügisel korraldas Põllumajandusministeeriumi Põllumajandussaadusi töötleva tööstuse büroo pagari- ja kondiitritööstusettevõte küsitluse, saamaks ülevaadet antud sektorist. Küsitlus koosnes kahest osast: esimeses osas küsiti üldist informatsiooni ettevõtte kohta ja teises osas keskenduti ettevõtte struktuuri- ja hügieeninõuete vastavusele lähtudes Vabariigi Valitsuse määrusest “Toiduhügieeni üldeeskirja kinnitamine” (RT I, 1999, 84, 776).  Küsitluslehed saadeti 30-le ettevõttele ja vastused saadi 20-lt ettevõttelt. 14 vastanud ettevõtet kuulub Eesti Leivaliitu. Suurimatest pagariettevõttetest on puudu AS ETK Leib ja AS Fazer Eesti. Alljärgnevalt toome ära kokkuvõtte ettevõtete vastustest. Struktuuri ja hügieeninõuded

HACCP süsteem dokumenteeritud	AO
Ruumide paigutus välistab ristsaastumise ja tagab tehnoloogilise protsessi järjepidevuse	AA
Käitlemisruumides hügieeninõuetele vastavad põrandad, senad, laed ja uksed	AB
Nõuetekohane ventilatsioon	AC
Nõuetekohane valgustus	AD
Nõuetekohased kätepesukohad	AE
Ruumid seadmete, käitlemisvahendite ja -ruumide puhastusvahendite hoidmiseks	AF
Piisavad pesemise ja desinfitseerimise võimalused	AG
Piisava võimsuse ja suurusega laod	AH
Eraldi hoiuruumid toorainele ja valmistoodangule	AI
Piisav arv töötajate riietusruume	BA
Riietusruumide pinnad, konstruktsioonid ja sisustus kergesti pestavad ja puhastatavad	BB
Kätepesu võimalus riietusruumides	BC
Pääs riietusruumidesse käitlemisruume läbimata	BD
Eraldi ruum pakkematerjali ja pakendite hoidmiseks	CA
Pakkendamine toimub eraldatuna käitlemisruumist	CB

Nagu eespoololevalt jooniselt näha, pole ükski nõue 100protsendiliselt täidetud. Küll võib aga öelda, et sellised nõuded nagu kätepesu võimalus riietusruumides, puhastusvahendite hoidmise ruumid ja nõuetekohane valgustus, on suurelt jaolt täidetud. Paljudele ettevõttetele võib aga probleemiks kujuneda käitlemisruumides hügieeninõuetele vastavad põrandad, seinad, laed ja uksed, samuti nõuetekohane ventilatsioon kuna need nõuded peaks täidetud olema juba 2001. aasta 1. jaanuariks. Samuti tuleks ettevõtetel tõsisemalt tegeleda enesekontrolli nõuetega, mis jõustuvad 2002.aastal, kuid nagu küsitlusest selgus, on HACCP (Hazard Analysis and Critical Control Point) dokumenteeritud vaid 45%-l ettevõtetel.   Investeeringud 1999. aastal investeerisid 20 küsitlusele vastanud ettevõtet 28,1 miljoni krooni ulatuses. Investeeringute jagunemine on näha juuresolevalt jooniselt.

2000. aasta investeeringute mahuks kujuneb vastanud ettevõtete hinnangul ligi 22,5 miljonit krooni. Investeeringuvajadused kõigi hügieenieeskirjas ette nähtud nõuete täitmiseks on 52,6 miljonit krooni ja ettevõtted suudavad sellest ise katta keskmiselt 45%.