Lamba- ja kitseliha turukorraldus

Lamba- ja kitseliha ühist turgu reguleeritakse Euroopa Liidus otsetoetuste ,  sekkumiskokkuostu  ja  eraladustamise  ning impordi tariifikvootidega .
Viimastel aastatel on püütud ühist põllumajanduspoliitikat reguleerivat keskkonda lihtsustada, mille tulemusena võeti 2007. aastal vastu ühise turukorralduse ühtne määrus , millega muude määruste hulgas tühistati ka nõukogu määrus (EÜ) nr 2529/2001 lamba-ja kitselihaturu ühise korralduse kohta.
2003. aastal reformiti otsetoetuste maksmise süsteemi ning otsetoetuste rakendamine oli sellest aastast reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1782/2003. Määruse rakendamisest saadud kogemused näitasid, et toetusmehhanismide mõningaid aspekte tuleks kohandada, eelkõige laiendades otsetoetuste lahtisidumist tootmisest ning lihtsustades ühtse otsemaksete kava toimimist. Seega kõnealune määrus asendati eelnevat arvesse võttes 2009. aastal  nõukogu määrusega (EÜ) nr 73/2009.

Eesti lihakäitlemisettevõtted, kus tapetakse aastas keskmiselt vähemalt 500 lammast, on kohustatud klassifitseerima lambarümbad vastavalt Euroopas kehtivale SEUROP-klassifikatsioonile, mille tulemusel kujuneb liha tootjahind vastavalt selle kvaliteedile. Tootjahindasid jagab Eesti Konjunktuuriinstituut . Euroopa Liidu lambaliha tootjahinnad leiab siit.

Brüsselis käib koos põllumajandusturgude ühise turukorralduse loomakasvatussaaduste korralduskomitee, kus käsitletakse lamba-ja kitselihaturu reguleerimisega seotud küsimusi. Komitee koosneb liikmesriikide esindajatest ning seda korraldab ja juhib Euroopa Komisjon. Komitee kokkuvõtetega saab tutvuda  siin.

Lamba- ja kitseliha turukorraldusega seotud seadusandlus

EL määrused, mis puudutavad lamba-ja kitseliha turukorraldust on saadaval Eur-Lexist.

Siseriiklikud määrused lambaliha turukorraldusabinõude rakendamiseks on kehtestatud  alusel Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ning on järgmised:

Väliskaubandus

•  Põllumajandusministri 27. aprilli 2004. a määrus nr 76

 „Impordi- ja ekspordilitsentsi ning eksporditoetuse ja seestöötlemise sertifikaadi taotlemise ja menetlemise täpsem kord ning eksporditoetuse taotluse vorm”
(RTL 2004, 53, 907)

Eraladustamine ja sekkumiskokkuost

•  Põllumajandusministri 10. aprilli 2008. a määrus nr 32

 „Põllumajandustoodete kokkuostu täpsem kord, teravilja veokulude hüvitamise piirmäär, nõuded sekkumiskeskuse ja -lao kohta ning pakkumise vorm”
(RTL 2008, 31, 455)

•  Põllumajandusministri 17. juuni 2009. a määrus nr 67

„Põllumajandustoodete eraladustamise täpsem kord, nõuded hoiu- ja säilitusruumide kohta, milles eraladustatavaid põllumajandustooteid hoitakse, ning pakkumise ja eraladustamislepingu sõlmimise taotluse vorm”
(RTL 2009, 49, 713)

Turuinfo kogumine ja rümpade kvaliteediklasside määramine

• Põllumajandusministri 1. juuni 2005. a määrus nr 61

„Põllumajandustoodete turuinfo esitamise, kogumise, töötlemise ja edastamise täpsemad nõuded ja kord, esitatavate andmete kontrollimise kord ning andmeid esitavate isikute nimekiri”
(RTL 2005, 63, 914)

• Põllumajandusministri 26. aprilli 2004. a määrus nr 68

„Lambarümpade kvaliteediklasside täpsemad nõuded ning nõuetele vastavuse määramise ulatus ja kord ning rümpade kvaliteediklasse määrava isiku tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ”
(RTL 2004, 107, 1660)

Otsetoetus

• Põllumajandusministri 22. veebruari 2008. a määrus nr 15

„Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”
(RTL 2008, 18, 265)