Lihatööstussektori 2000 aasta ülevaade

Liha ja lihatooteid toodeti käesoleva aasta I poolel 656842 tuhande krooni väärtuses, mis moodustas kogu tööstustoodangust 3,3% ja toiduainetööstuse toodangust 15,7 %. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel on Eestis 262 lihatöötlemisettevõtet (17 II astme lihatöötlemisettevõtet ja 245 III astme lihatöötlusettevõtet). II astme ettevõtted on enamasti kompleksettevõtted. 8 ettevõtet omavad tapamaja, viies neist tapetakse nii veiseid kui ka sigu, ühes ainult veiseid ja ühes ainult sigu. Üks ettevõte tapab linde regulaarselt ja üks teeb seda teenustööna vastavalt tellimustele. Konserve toodetakse neljas II astme ettevõttes. Üks ettevõte on külmhoone, kus säilitatakse liha ja lihatooteid ning toodetakse külmutatud lihasaadusi. III astme ettevõtetest on tapamaju 181, lihatooteid toodetakse 39 ettevõttes, 17 III astme ettevõtet on segaettevõtted ja tegelevad nii tapmise kui ka lihatoodete tootmisega. Tabel.1. Ettevõtete jaotus maakonniti (Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet):

Maakond	Ettevõtteid	%
Valgamaa	7	2,9
Saaremaa	9	3,7
Tartumaa	23	9,4
Jõgevamaa	26	10,6
Ida-Virumaa	11	4,8
Hiiumaa	4	1,6
Võrumaa	5	2,0
Viljandimaa	28	11,4
Harjumaa	38	15,5
Raplamaa	11	4,5
Põlvamaa	7	2,9
Pärnumaa	18	7,3
Läänemaa	12	4,9
Järvamaa	28	11,4
Lääne-Virumaa	18	7,3
Kokku	245	100

Töötajate arv ja palk

Lihatööstusettevõtetes töötas 2000. aasta II kvartali seisuga 1837 töötajat, mis moodustab kogu töötlevas tööstuses hõivatud töötajatest 2,3%. Lihatööstusettevõtetes töötavate inimeste arv on viimase viie aasta jooksul vähenenud rohkem kui poole võrra, see on tingitud paljude ettevõtete tegevuse lõpetamisest ja vähem tööjõumahukate seadmete kasutuselevõtust. Kuna on ette näha nende tendentside jätkumist, siis võib prognoosida lihasektoris töötavate inimeste arvu vähenemist ka edaspidi. (vt joonis 1). Lihatööstusettevõtetes makstav palk on viimasel kahel aastal olnud väga ebastabiilne. Võrrelduna kogu töötleva tööstuse keskmise brutopalgaga on lihatööstuses keskmiselt makstav brutopalk statistika kohaselt pidevalt oluliselt kõrgem. Keskmine lihatööstuse töötajate brutopalk kuus oli II kvartalil 5483 krooni.      Loomade kokkuost 2000 esimesed 9 kuud     2000. aasta esimesel üheksal kuul osteti kokku 21 890 tonni liha, mis on 6% vähem, kui eelmisel aastal sama perioodiga.     Veiseliha osteti kokku 5 094 tonni, keskmise hinnaga 17,15 kr/kg. Veiseliha keskmine kokkuostuhind on alates aasta algusest näidanud tõusutendentsi (I kvartal – 15, 7 kr/kg, III kvartal 18,6kr/kg). Võrrelduna eelmise aastaga on esimesel üheksal kuul ostetud kokku veiseliha 25% vähem. Sigade kokkuost käesoleva aasta esimesel üheksal kuul kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9,4% ja oli 11 629 tonni. Sealihakokkuostu kasvule on kaasa aidanud tõusev kokkuostuhind (vt joonis 4). Keskmine kokkuostuhind 2000. aasta üheksal esimesel kuul oli 21,9 kr/kg. Linnuliha osteti 2000. aasta kahel esimesel kvartalil kokku 24 374 tonni, keskmine hind oli 16,8 kr/kg. Linnuliha hind on võrreldes eelmise aastaga tunduvalt langenud ja näitab veelgi langustendentsi. (Allikas:Statistikaamet,Loomakasvatus2000 nr. 3)   Tootmine I poolaastal     2000. aasta esimesel poolaastal toodeti liha (ka I kat rupskid) 10,8 tuhat tonni, s.o võrreldes 1999. aasta esimese poolaastaga ligikaudu samapalju; vorsti tootmine kasvas 16% võrra ja oli 15,7 tuhat tonni. Lihakonserve toodeti 2000. aasta I poolaastal 565 tuhat tingkarpi, mis on 42% võrra vähem, kui 1999. aasta samal perioodil. (Allikas: Statistikaamet, Tööstus 2000 nr) 2)     2000. aasta esimesel poolaastal toodeti liha ja lihatooteid rahaliselt 656 842 tuhande krooni (võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasv 25%) ja realiseeriti 644 362 tuhande krooni väärtuses (võrreldes eelmise esimese poolaastaga kasv 22%). Liha ja lihatoodete tootmine ja müük on jõudnud tasemele, kus see oli 1998. aastal, enne Venemaa turu äralangemist. Arvestades kasvavat nõudlust liha ja lihatoodete järele ning rahva eelistust kodumaal toodetule, võib prognoosida antud valdkonnas toodangu ja müügi kasvu. Liha import 9 kuud     2000.aasta esimese üheksa kuuga imporditi veiseliha kokku 2 214,4 tonni, 50 397 tuhande krooni väärtuses. Impordi maht on kasvanud võrreldes 1999. aasta sama perioodiga 158% võrra. Ainuüksi III kvartalis imporditud veiseliha hulk võrdus 1999 aastal imporditud veiseliha kogusega. Imporditava veiseliha käesoleva aasta esimese kolme kvartali keskmine hind oli 22,76 kr/kg. Suurem osa imporditavast veiselihast pärineb Leedust (72,3%). Sealiha on käesoleva aasta esimese üheksa kuuga imporditud 8 832,7 tonni, mis on 400 tonni võrra suurem kogus, mis eelmisel aastal samaks ajaks. 2000. aasta esimese üheksa kuu keskmine sealiha hind oli 19,43 kr/kg. Sealiha on vaadeldava perioodi jooksul imporditud enam Taanist (31,4%), Soomest (18,2%) ja Poolast (15,5%). Linnuliha on esimesel kolmel kvartalil imporditud 13 819,4 tonni. Linnuliha keskmine hind käesoleva aasta esimesel kolmel kvartalil oli 10,8 kr/kg. Suurem osa linnuliha impordist tuleb USAst (41,7%) ja Taanist (31,9%).   Liha eksport 9 kuud       2000. aasta esimesel poolaastal eksporditi liha ja lihatooteid 93 624 tuhande krooni väärtuses, mis moodustas 14% kogumüügist. 2000. aasta jaanuaris - septembris eksporditi veiseliha kokku 177,1 tonni mis on võrreldes 1999. aasta esimese üheksa kuuga 82% vähem. Suurem osa eksporditavast veiselihast läks Lätti (88%). Sealiha eksporditi 2000. aasta kolmel esimesel kvartalil kokku 4 212,1 tonni, mis on 41% suurem kui eelmisel aastal sama ajaga. Sealiha eksporditi peamiselt Leetu (50,5%) ja Lätti (48,3%). Linnuliha eksporditi 2000. aasta esimesel üheksal kuul 1 698,6 tonni, 5% rohkem kui 1999. aasta sama perioodiga. Ka linnuliha ekspordil olid peamisteks sihtriikideks Läti (64,5%) ja Leedu (34,6%).