Loomade kaitse tapmisel ja hukkamisel 

Põllumajandusministri 22. mai 2002. a määrusega nr 35 „Nõuded põllumajanduslooma uimastamise, tapmise ja hukkamise ning neid teostavate isikute koolitusele, lubatud uimastamis- ja tapmisvahendid ning lubatud uimastamis- ja tapmismeetodid loomaliikide kaupa“ (RTL 2002, 74, 1128 - RTL 2005, 120, 1874) kehtestatakse nõuded põllumajandusloomade uimastamisele, tapmisele ja neid teostavate isikute koolitusele, lubatud uimastamis- ja tapmisvahendid ning lubatud uimastamis- ja tapmismeetodid loomaliikide kaupa. Eraldi peatükis kehtestatakse nõuded karusloomade tapmisele ning nõuded loomade uimastamist ja tapmist läbiviivate isikute koolitusele.

Põllumajandusministri 28. juuni 2001. a määrusega nr 45 “Nõuded põllumajanduslooma tapaeelse pidamise ja kohtlemise kohta” kehtestatakse nõuded põllumajanduslooma tapaeelse pidamise ja kohtlemise kohta tapamajas.

Põllumajandusministri 2. mai 2001. a määrus nr 31 „Ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote hukkamise kord“ (RTL 2001, 57, 788 - RTL 2005, 120, 1877)

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusega nr 266 “Looma religioossel eesmärgil tapmise korraldamise ja läbiviimise kord” kehtestatakse looma religioossel eemärgil tapmise ja läbiviimise kord. Sellise tapmise juures peab viibima järelevalve ametnik ning eelnevalt tuleb taotleda selleks ka luba veterinaar- ja toiduametist.