Loomade märgistamine
Loomade identifitseerimine on oluline vahend loomataudide ärahoidmise ja tõrje korraldamiseks aga ka toiduahela jälgitavuse tagamiseks. Eriti oluliseks sai loomade identifitseerimise küsimus seoses veiste spongioosse entsefalopaatia ehk hullulehmatõve leviku tõttu. Loomade liikumisel ühes farmist või ühest riigist teise tuleb tagada, et loomad oleksid identifitseeritavad ja registreeritud nii, et loomataudi puhkemise või loomadest valmistatud toidu põhjustatud probleemide korral oleks võimalik kindlaks teha tema päritolufarm ja kõik võimalikud kohad, kus loom võis kokku puutuda teiste loomadega.
Vastavalt Loomatauditõrje seadusele on loomaomanik kohustatud tagama oma koduloomade identifitseeritavuse vastavalt kehtivatele nõuetele. Põllumajandusloomade omanik on kohustatud pidama oma põllumajandusloomade kohta arvestust ja registreerima nad õigusaktides sätestatud korras riiklikus registris. Koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamist korraldab kohalik omavalitsus.
Loomade identifitseerimisviisid on looma märgistamine, looma kirjeldamine või looma kuuluvuse määratlemine. Looma märgistamine on tema varustamine eristamist võimaldava püsiva ning kordumatu kunstliku tunnusega. Looma kirjeldamist tema eristamise eesmärgil kasutatakse loomade puhul, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada. Loomad, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada ja kelle kohta ei saa selle loomaliigi isendite suure välise sarnasuse tõttu koostada kirjeldust, identifitseeritakse nende kuuluvuse kaudu.
Veiseid, lambaid ja kitsi märgistatakse kahe identse kõrvamärgiga, millel on looma kordumatu identifitseerimisnumber. Veiste identifitseeritavust aitab tagada ka veisepass.
Sigu märgistatakse ehitise numbriga, milles nad on sündinud, kasutades tätoveeringut või ühte kõrvamärki.
Hobuslasi märgistatakse kaela piirkonna naha alla süstitava elektroonilise märgistusvahendi e. transpondriga. Lisaks aitab hobuslase identifitseeritavust tagada eluaegne ja kordumatu unikaalne elunumber (UELN kood) ning hobuslase pass.
Karjast on lubatud välja viia vaid põllumajanduslooma, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud.
Vastavalt andmekogude seadusele on põllumajandusministri ettepanekul asutatud riiklik põllumajandusloomade register, mille ülesandeks on korrastatud andmekogu loomise kaudu ennetada ja likvideerida loomade nakkushaigusi ning kaitsta inimest loomadega ühiste ja loomade kaudu levivate haiguste eest.
Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2000. a määrus nr 184
(RT I 2000, 45, 284; 2001, 8, 40; 91, 547; 2003, 61, 400; 2004, 33, 229; 2008, 33, 205; 2009, 64,424)
Põllumajandusministri 21. detsembri 2009. a määrus nr 128
(RTL, 29.12.2009, 98, 1457 )
Põllumajandusloomade identifitseerimiseks nad märgistatakse ning registreeritakse põllumajandusloomade registris. Registri volitatud töötleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Veiste identifitseerimine ja registreerimine, veisepassi väljastamine ning veiste arvestuse pidamine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 1760/2000/EÜ, millega kehtestatakse veiste identifitseerimise ja registreerimise ning veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise reeglid (Euroopa Ühenduse Teataja L 204, 11.08.2000, lk 1-10).
Määruses sätestatakse märgistamisele kuuluvate põllumajandusloomade liigid, nende märgistamise kord, kitse, lamba ja veise kõrvamärgi ning sea märgistuse kirjeldused, põllumajandusloomade registreerimise kord ja veisepassi väljastamise ja täitmise nõuded, Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatud või ühendusevälisest riigist imporditud põllumajandusloomade registreerimise kord, põllumajandusloomade registreerimistunnistuse väljastamise kord, põllumajandusloomade üle arvestuse pidamise kord ning määruse lisas veisepassi vorm.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega on sätestatud veiste identifitseerimise ja registreerimise nõuded, sealhulgas piiraeg looma kõrvamärkidega märgistamiseks, veisepassi väljastamiseks ja loomade vedaja peetava arvestuse nõuded.
Nõukogu määrusega kehtestatakse nõuded identifitseerimise ja registreerimise süsteemile, määratletakse, millised loomad ja millal peavad neile nõuetele vastama, näidatakse lubatud märgistusviisid, esitatakse nõuded loomapidajale tema ettevõttes peetava arvestuse kohta ja nõuded loomade liikumise registreerimise kohta.
Komisjoni määrusega kehtestatakse hobuslaste identifitseerimise ja registreerimise nõuded, sealhulgas passi väljastamisele, transpondri paigaldamisele, andmete kogumisele, nõuded hobuslase passi vormile, kus pööratakse tähelepanu, kas hobuslane on mõeldud inimtoiduks või mitte.
EU määruste hilisemad muudatused leiad siin ja edaspidi, avades EU määruse lingi ja klikates valikut Bibliograafiline teade valikus Konsolideeritud redaktsioonid leiad viimase kehtiva versiooni.
Lisateave:
Kairi Hüüdma,
Loomatervise büroo peaspetsialist
Toidu- ja veterinaarosakond
625 6569,
kairi dot hyydma at agri dot ee
viimati uuendatud: 25.03.2011
agri.ee