Mahepõllumajandus

Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on selline põllumajanduslik tootmisviis, kus pööratakse suurt tähelepanu keskkonnahoiule ja ökoloogilisele tasakaalule.

Mahepõllumajandus hõlmab endas nii taime- ja loomakasvatust, mesindust kui ka vesiviljelust. Kasvatatud saaduseid võib kasutada nii toiduks kui söödaks.

Taime- ja loomakasvatuses, töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel kehtivad mahepõllumajanduses ranged reeglid. Geneetiliselt muundatud organisme (GMO) ja nendest või nende abil valmistatud tooteid mahepõllumajanduses kasutada ei tohi.

Mahetöötlemisel kasutatakse mahepõllumajandusest pärit toorainet ja toit säilitatakse võimalikult naturaalsena. Mahetöötlemisel on lubatud kasutada vaid piiratud arvu valdavalt looduslikke lisa- ja abiaineid.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium suunab mahepõllumajanduse valdkonna arengut Eestis. Sel eesmärgil koostab ministeerium arengukavasid ja viib neid ellu, töötab välja valdkonna õigusakte ja riiklikke abinõusid ning korraldab nende rakendamist. Samuti teeb ministeerium koostööd teiste riikidega ja osaleb valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses.

Valdkonna arendamiseks töötab ministeerium välja arengukavad, kaasates ka asjakohaseid huvigruppe.

Järelevalve

Mahepõllumajandusele viitava märgistusega võib turustada üksnes riikliku järelevalve all ja nõuetele vastavalt toodetud kaupa. Kõiki mahepõllumajandusega tegelevaid ettevõtteid kontrollitakse regulaarselt vähemalt üks kord aastas. Mahepõllumajanduslikku taime- ja loomakasvatust, töötlemist, turustamist ja toitlustamist kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet.

Loe lisa

Mahepõllumajanduse register

Kõik maheettevõtted on kantud mahepõllumajanduse registrisse, mis on kättesaadav Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel. Ettevõte peab tasuma registrisse kandmise, ettevõtte tunnustamise ja järelevalvetoimingute eest riigilõivu.

Loe lisa

Metsmustikas varrel.

Mahetaimekasvatus

Mahetaimekasvatus on loodushoidlik tootmisviis, mis säilitab liigirikkuse ja puhta vee,  kuna ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid. Selle asemel säilitatakse ja parandatakse mullaviljakust orgaaniliste väetistega – näiteks sõnnik, kompost, haljasväetised – ning liblikõieliste kultuuridega.

Taimekahjureid aitavad kontrolli all hoida sobiv külvikord, lubatud looduslikud taimekaitsevahendid, kahjustuskindlamad sordid, kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine ja mehaanilised tõrjevõtted. Tänu sellele ei jää taimedesse ka taimekaitsevahendite jääke.

Mahetaimekasvatuse üks osa on maitse- ja ravimtaimede ning seente korje looduslikelt aladelt.

Mägiveis rannaniidul.

Maheloomakasvatus

Maheloomakasvatuse eesmärk ei ole loomade kiire kasv ja maksimaalne toodang, vaid toodangu kõrge kvaliteet ning loomade heaolu tagamine.

Maheloomakasvatuses peavad loomad saama süüa mahesööta, rahuldada kõiki oma loomuomaseid vajadusi ja viibida õues.

Loomadele ei tohi anda paljunemise reguleerimiseks hormoonpreparaate ega kasvu või toodangu suurendamiseks mõeldud aineid. Antibiootikumide ja teiste keemiliselt sünteesitud veterinaarravimite kasutamine haiguste ennetamiseks on keelatud, kuid haigestunud looma tuleb siiski ravida.

Mesinik kärge kontrollimas.

Mahemesindus

Mahemesindusega tegelemisel peab mesila asuma paigas, mida 3 kilomeetri raadiuses ümbritsevad põhiliselt mahepõllumajanduslikud või looduslikud alad. See nõue ei kehti piirkondade suhtes, kus ei ole õitsvaid taimi või kus tarud on puhkeolekus.

Talvitamiseks tuleb tarudesse jätta piisav mee- ja õietolmuvaru.

Mesilaste söötmiseks on mahemesinduses lubatud kasutada vaid mahemett või mahesuhkrut. Kärjepõhjade valmistamiseks tuleb kasutada mahemesindusest pärinevat vaha.

Haiguste ennetamist ja veterinaarravi tehakse üksnes mahepõllumajanduses kasutada lubatud vahenditega.

Märgistamine

Isikul, kelle tegevus on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ning vastab kehtivatele nõuetele, on õigus toidu või toote märgistusel viitada selle mahepõllumajanduslikule päritolule.

Mahetoode

Mahetoote märgistusel ja reklaamil võib kasutada mõisteid "mahe" ja "öko" või nende tuletisi (nt "mahepõllumajanduslik", "ökoloogiline"). Seda aga vaid juhul, kui töödeldud toidu põllumajanduslikest koostisosadest on vähemalt 95% pärit mahepõllumajandusest. Samuti peavad saadused olema kasvatatud mahepõllumajandusele ülemineku aja läbinud maal või pärinema üleminekuaja läbinud loomadelt.

Kõikidele tingimustele vastava mahetoote pakendil peab olema Euroopa Liidu mahelogo, päritolutähis ja järelevalveasutuse kood.

Olenevalt tooraine päritolust tuleb kasutada päritolutähist "Eesti põllumajandus", "ELi põllumajandus", "ELi-väline põllumajandus või "ELi-sisene/-väline põllumajandus".

Lisaks võib kasutada ka Eesti ökomärki.

Mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldav toode

Kui töödeldud toidus on mahepõllumajanduslikke koostisosi vähem kui 95%, ei või viidata mahepõllumajandusele toote müüginimetuses. Küll aga võib kasutada viidet mahepõllumajandusele koostisosa juures koostisosade loetelus. Ära tuleb märkida mahepõllumajanduslike koostisosade koguprotsent üldkogusest. Pakendil peab olema ka järelevalveasutuse kood.

Mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldavate toodete puhul ei tohi kasutada Euroopa Liidu mahelogo, päritolutähist ega Eesti riiklikku ökomärki.

Mahepõllumajandusliku toitlustamisega tegelevates ettevõtetes kasutatakse toidu valmistamisel mahepõllumajanduslikke koostisosi ja viidatakse sellele menüüs kehtivate nõuete kohaselt.

Eestis viitab mahepõllumajandusest pärinevale tootele ökomärk.

Ökomärk näitab, et toode on valmistatud ja kontrollitud Eesti mahepõllumajanduse seaduse kohaselt.

Märgistada võib põllumajandussaadusi ja -tooteid. Märki ei tohi kasutada siis, kui toote põllumajanduslikest koostisosadest on mahepõllumajanduslikke koostisosi vähem kui 95%.

Ökomärk peab vastama etalonile, mis on toodud mahepõllumajandusele viitava märgi etalonkirjelduse ja märgi kasutamise korra lisas.

Ökomärki tohib kasutada ka mustvalgena.

Pakendatud mahetoidu müümisel on kohustuslik kasutada Euroopa Liidu mahetoote logo.

Logoga samale vaateväljale peab olema lisatud järelevalveasutuse kood ja päritolutähis.

Mahetoote logo

Täpsem teave Euroopa Liidu logo kohta

Euroopa Liidu mahetoote logo: valgetest tähekestest joonistuv stiliseeritud leht helerohelisel taustal.

Toitlustamise ökomärki võivad kasutada kõik toitlustusettevõtted, kus valmistatakse mahepõllumajanduslikku toitu või mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldavat toitu ning kes on Põllumajandus- ja Toiduametit sellest teavitanud.

Märki saab kasutada, kui mahetoodete osakaal sisseostetud tooraines on igal kuul vähemalt 20 protsenti. Toitlustajal on võimalik ise valida, kuidas mahepõllumajanduslike toodete protsentuaalset osakaalu arvestada – kas ettevõttesse eelmisel kuul toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodete koguse või maksumuse põhjal. See teave esitatakse märgiga samas vaateväljas.

Märki kasutades ei ole vaja lisada Euroopa Liidu mahemärki, Eesti mahemärki ega järelevalveasutuse koodi.

Mahepõllumajanduse valdkonna järelevalveasutus Eestis on Põllumajandus- ja Toiduamet, mille koodnumber on EE-ÖKO-03.

Õiguslik alus

Eestis reguleerib mahepõllumajanduse valdkonda Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrus ühes rakendusaktidega. Lisaks sellele kehtib Eestis riigisiseselt ka mahepõllumajanduse seadus koos selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

Eesti mahepõllumajanduse seadus

Eesti mahepõllumajanduse seadus kehtestab:

  • valdkonnas tegutsemise nõuded osas, mis ei ole kehtestatud Euroopa Liidu määrustega;
  • mahepõllumajanduse riikliku järelevalve alused ja ulatuse Eestis;
  • vastutuse seaduse nõuete rikkumise eest.

Viited

Mahepõllumajanduse seadus

Seaduse täistekst ja rakendusaktid Riigi Teatajas

Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrus

Euroopa Liidus reguleeritakse mahepõllumajanduslikku tootmist ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamist määrusega (EL) 2018/848. Seda tuntakse Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrusena. Määruses on kirjeldatud mahepõllumajandusliku tootmise eesmärgid, põhimõtted ja üldised eeskirjad.

Määrusega kehtestatakse valdkonna reguleerimise ühtsed põhialused kogu Euroopa Liidu piires ning see kohaldub Eestis otse.

Viimati uuendatud 23.11.2023