Märgistamine

• Toidu märgistamise üldnõuded
• Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited
• Märgistamise erinõuded toidugruppide kaupa
• Lisateave

Toidu märgistamise üldnõuded

Toidu märgistamise üldnõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruses nr 324 „Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord” (RT I 2003, 83, 562; 2004, 63, 442; 2005, 3, 10; 16, 96; 64, 493; 2008, 2, 14;  2009, 19, 128; 2009, 26, 163) terviktekst. Määruses kehtestatakse nõuded tarbijale ja toitlustusettevõtjale üleandmiseks ettenähtud toidu märgistamise kohta, ning toidupartii tähistamise nõuded. Määruses loetletakse teave, mis peab olema märgistusel esitatud ning juhud, millistel kehtivad erandid üldistest nõuetest. Samuti nimetatakse, kuidas peab märgistama ja kuidas muul viisil märgistusel nõutavat teavet edastama. Määruses käsitatakse märgistusena kõiki toiduga seonduvaid sõnu, andmeid, kaubamärke, margitoodete nimetusi ja pilte või sümboleid, mis on tootega kaasas oleval või tootele viitaval pakendil, dokumendil, sedelil, etiketil või kaelasildil.

Märgistamise nõuete kehtestamise põhieesmärgiks on tarbijale vajaliku informatsiooni kättesaadavuse tagamine ning seeläbi tarbija huvide kaitsmine. Toidupartii tähistamise ning märgistusele partii tähistuse esitamise reguleerimise eesmärgiks on tagada toidu parem jälgitavus kogu käitlemisahela jooksul. Käitlejad võivad lisaks kehtestatud kohustuslikule teabele esitada märgistusel igasugust teavet eeldusel, et see on nõuetega kooskõlas, täpne ja ei vii tarbijat eksiarvamusele. Vastavalt Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603; 2004, 27, 177; 34, 236; 2006, 28, 211; 2007, 1, 1; 2007, 22, 114; 2008, 16, 115; 2009, 49, 331; 2009, 64, 423; 2010, 22, 108; 2010, 72, 542; 19.01.2011, 21) terviktekst. Terviktekst § 39 ei tohi toidu märgistus ja märgistamise meetodid, samuti toidu reklaam ning esitlemine viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele.

Määrusega reguleeritakse peamiselt sellise toidu märgistamist, mis on tarbija juuresolekuta pakendatud kinnisesse müügipakendisse. Antakse ka nõuded, kuidas esitada nõutav teave toidu puhul, mis on pakendamata, pakendatakse kaupluses või ostja soovil. Lisaks üldistele toidu märgistusele esitatavatele nõuetele tuleb teatud toidugruppide puhul järgida täiendavalt märgistamise erinõudeid. Märgistamise erinõuded on kehtestatud näiteks eritoitudele, külmutatud toidule, meele, mahlatoodetele jt toodetele, millede loetelu ja viited vastavatele õigusaktidele on esitatud selle teksti lõpus. Toidu märgistamise üldised nõuded laienevad ka alkohoolsetele jookidele, milliste märgistamise kohta on erinõuded kehtestatud alkoholiseaduse alusel.

Märgistamise määruse § 10 esitatakse nõuded koostisosa koguse protsendilise esitamise kohta. Nende nõuete kohta antakse selgitusi juhendis “Juhend koostisosa koguse märkimise kohta”.

Lihal põhineva toote lihasisalduse arvutamist selgitatakse juhendis “Koostisosana esitatava liha rasvasisalduse piirmäärad ja valmistoote lihasisalduse arvutamine".

Vastavalt märgistamise määruse § 2 lõike 3 punktile 9 peab toidu märgistusel esitama päritolumaa- või piirkonna, kui selle puudumine võib tarbijat oluliselt eksitada. Selle punkti nõuet selgitatakse juhendis "Toidu märgistusel antav teave päritolumaa kohta".

17. jaanuaril 2005. a võttis Vabariigi Valitsus vastu toidu märgistamise korra muutmise määruse. Peamiseks eesmärgiks oli teha Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrusesse nr 324 “Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord” muudatused, mille tulemusel on tarbijatele tagatud enam teavet toidus sisalduvate koostisosade kohta. Olulisima muudatusena tunnistatakse sisuliselt kehtetuks 25% reegel liitkoostisosade koostisosade esitamise kohta. Eesmärgiks on tagada tarbijale senisest täpsem teave toidu koostisosade kohta, kuna üha enam esineb inimestel mõne toitaine talumatust või toiduallergiat. Toiduallergiate sagenemise tõttu muudetakse kohustuslikuks allergiat põhjustada võivate koostisosade esitamine märgistusel. Allergiat põhjustada võivate koostisosade loetelu on kehtestatud määrusesse lisatavas lisas 2. Loetelus nimetatud koostisosad või nendest saadud koostisosad tuleb alati märgistusel esitada, nende suhtes ei kohaldata koostisosade esitamise erijuhtusid. Kõiki määruse muutmisest tulenevaid uusi nõudeid selgitame lähemalt tekstis “Märgistamise korra muudatus”.

18. märtsil 2005. a vastu võetud toidu märgistamise korra muudatusega parandati viiteviga, mis oli Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2005. a määruses nr 5 “Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruse nr 324 “Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord” muutmine”. Nimetatud määruse §-s 2 on õige viidata punkti 9 asemel punktile 11. Seega säte, mis annab energiasisalduse arvutamise koefitsiendi salatrimide puhul, jõustus 15. veebruarist 2005. a ning selle rakendamiseks ei antud üleminekuaega.

25. novembril 2005. a vastu võetud ja sama aasta 25. detsembril jõustunud toidu märgistamise korra muudatuse tulemusena saab tarbija teatud toitude puhul, mille müügipakendi märgistusel ei nõuta koostisosade loetelu esitamist, teavet toidus sisalduvate allergiat põhjustada võivate koostisosade kohta. Nendeks toitudeks on märgistamise korra § 3 lõikes 4 nimetatud toidud, mille müügipakendi suurima külje pindala on alla 10 cm², korduvkasutamiseks mõeldud püsivalt märgistatud, kuid ilma etiketita klaaspudelites joogid ja ilupakendis toidud nagu väikesed kujud või suveniirid. Märgistamise korra alusel oli siiani kohustus nende toitude märgistusel esitada vaid toidu nimetus, netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev.

3. jaanuaril 2008. a vastu võetud toidu märgistamise korra muudatusega täiendati allergiat põhjustada võivate koostisosade loetelu ja täpsustati erandite loetelu ainetest, mis Euroopa Toiduohutusameti (European Food Safety Authority, EFSA) hinnangul allergiat siiski ei põhjusta. Samuti tehti muudatus, et viia märgistamise kord vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta. Varem pidi toitumisalase väite esitamisel lähtuma märgistamise korra tingimustest, kuid nüüd kohaldatakse selle esitamise suhtes määruse nr 1924/2006 nõudeid.

26. märtsi 2009. a toidu märgistamise korra muudatus sätestab ensüümide ja suitsutuspreparaatide märgistamise nõuded ning lisateabe nõude teatud toiduvärve sisaldavatele toitudele. Ensüümid tähistatakse sarnaselt toidu lisaainetele alates 20.01.2010 funktsionaalrühma nimetusega, millele järgneb ensüümi nimetus. Enne 20.01.2010 turule viidud või märgistatud tooteid, mis ei vasta ensüümide märgistamise nõuetele, võib turustada kuni kauba lõppemiseni. Suitsutuspreparaat tähistatakse alates 20.01.2011 sõnaga „suitsutuspreparaat“ või sõnad „toidust/toidurühmast/lähtematerjalist toodetud suitsutuspreparaat“, samuti on üleminekuaeg turule viidud toodete lõpuni müümiseks. Lisaks kehtestati, et toiduvärve E 102, E 104, E 110, E 122, E 124, E 129 sisaldavate toitude puhul esitatakse märgistusel silmapaistvasse kohta selgesti loetavalt lisateave Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 24 kohaselt: „Toiduvärvi(de) nimetus või E-number: võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele.“ Nõue ei kehti alkohoolsete jookide puhul. Nimetatud nõue on kohustuslik alates 20.07.2010, enne seda kuupäeva turule viidud või märgistatud määruse muudatusele mittevastavaid tooteid võib turustada kuni kauba lõppemiseni.

14. mail 2009. a vastu võetud toidu märgistamise korra muutmise eesmärk oli viia määrus vastavusse toitumisalase teabe märgistamist muutva Euroopa Komisjoni direktiiviga 2008/100/EÜ. Sätestatakse kiudaine mõiste ning antakse energiasisalduse arvutamise koefitsiendid kiudainele ja erütritoolile. Täiendatakse märgistusel esitatavate vitamiinide ja mineraaltoitainete loetelu ning nende päevaseid täiskasvanud inimesele soovitatavaid koguseid. Lisaks on muudetud mitmete olemasolevate vitamiinide ja mineraaltoitainete päevaseid soovitatavaid koguseid. Vastavalt direktiivile antakse üleminekuaeg, mille kohaselt ei tohi määruse muudatusele mittevastavat toitu müüa alates 31. oktoobrist 2012. a.

22. novembril 2011. a ilmus Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1169/2011 toidualase teabe kohta (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18-63). Määruses sätestatakse toidualast teavet, eelkõige toidu märgistamist reguleerivad üldpõhimõtted, nõuded ja käitleja vastutus. Määrust kohaldatakse igasuguse lõpptarbijale ette nähtud toidu suhtes, sh toitlustusettevõtete poolt tarnitava toidu ja toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud toidu suhtes.

Kuigi jäävad kehtima olemasolevad nõuded, sisaldab määrus ka olulisi uusi nõudeid. Uued nõuded muutuvad kohustuslikuks alates 13. detsembrist 2014. a, toitumisalase teabe nõuded alates 13. detsembrist 2016. a. Enne nimetatud kuupäevi turule viidud või märgistatud tooteid, mis ei vasta määruse nõuetele, võib turustada kuni varude lõppemiseni. Toitumisalane teave, mis kantakse märgistusele ajavahemikul 13.12.2014-13.12.2016 vabatahtlikult, peab olema kooskõlas uute nõuetega.

• Lühiülevaade määruse 1169/2011 uute nõuete kohta

Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited

Toitumis- ja tervisealase väite esitamist toidu märgistusel ja muul viisil kaubandusliku teabe edastamisel reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9-25. NB! Vt ka muudatusi).

Toitumisalane väide on väide toidu toitaineliste omaduste, näiteks energia-, rasva- või vitamiinisisalduse kohta.

Tervisealane väide annab mõista, et toidu ja tervise vahel on seos. Väide võib olla sõnaline, graafiline, pildiline või sümboliline. Määrust kohaldatakse ka väitena tõlgendatava kaubamärgi suhtes.

Väite esitamine on vabatahtlik ja määrus ei puuduta tooteid, mille puhul toitumis- või tervisealaseid väiteid ei kasutata.

Õigusakti väljatöötamise tingis aina suurenev toodete hulk, mida soovitakse märgistada ja reklaamida väidetega, samuti on tarbijad üha enam huvitatud oma toitumisest ning selle seosest tervisega. Määruse eesmärk on muuta toidu märgistus tarbijale usaldusväärsemaks ning luua toidukäitlejaile Euroopa Liidus ühtsed alused toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamiseks, seega võrdsemad konkurentsitingimused. Määruses on sätestatud, mis tingimustel tohib toitumis- või tervisealast väidet esitada ning millised on sellega kaasnevad märgistusnõuded. Oluline põhimõte määruses on, et väite kasutamine peab olema teaduslikult põhjendatud. Enne määruse jõustumist oli valdkond reguleeritud peamiselt liikmesriikide tasandil, mis erinevuste tõttu tekitas probleeme tarbija ja tervise kaitsel, toidukaupade vabal liikumisel ning siseturu tõhusal toimimisel.

Määruses nr 1924/2006 on toodud toitumisalaste väidete loetelu ning nende esitamise kriteeriumid – näiteks, mida võib nimetada madala rasvasisaldusega, kõrge kiudainesisaldusega või suhkruvabaks tooteks. Varem ei olnud piisavalt täpseid nõudeid, millele peab toit vastama, kui selle kohta soovitakse esitada toitumisalast väidet.

Tervisealaste väidete loetelu on osaliselt veel koostamisel. Kuni nimekirja vastuvõtmiseni tohib teatud tervisealaseid väiteid kasutada vastavalt üleminekumeetmetele ja kooskõlas määrusega, kuid teatud tervisealaseid väiteid ei tohi kasutusele võtta enne, kui nende esitamiseks on luba antud.

Peale heakskiitmisprotseduuri läbimist võib esitada haigestumise riski vähendamise väidet, mis varem oli sisuliselt keelatud. Endiselt kehtib siiski märgistamise direktiivis 2000/13/EÜ ja toiduseaduse § 39 lõikes 1 toodud keeld omistada toidule haigusi tõkestavat, ravivat või leevendavat toimet.

Tervisealase väite heakskiitmisprotseduur on toodud määruses nr 1924/2006. Mida taotlus täpsemalt sisaldama peab, on kirjeldatud komisjoni määruses (EÜ) nr 353/2008, 18. aprill 2008, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad selle kohta, kuidas taotleda tervisealaste väidete esitamise lubasid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklis 15 sätestatu kohaselt (ELT L 109, 19.4.2008, lk 11-16).

Vältimaks olukorda, kus väited võiksid varjata toidu üldist toiteväärtust, kehtestatakse tulevikus toitainelised põhijooned, millele toit peab väite kasutamiseks vastama.

Määrus nr 1924/2006 jõustus 20. jaanuaril 2007 ning seda kohaldatakse alates 1. juulist 2007. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused on Eestis vahetult kohaldatavad.

Määruse nr 1924/2006 sisu on täpsemalt selgitatud ning lingid abimaterjalidele on toodud toidukäitlejale mõeldud määruse 1924/2006 juhendis. Lisaks, Euroopa Komisjoni kodulehe toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitlevas osas asub mõnda määruse sätet selgitav määruse nr 1924/2006 rakendamise juhend ning artiklis 20 sätestatud informatiivse eesmärgiga toitumis- ja tervisealaste väidete ühenduse register. Teadusliku info ja juhenditega ning Euroopa Toiduohutusameti rolliga saab tutvuda Euroopa Toiduohutusameti kodulehel.

Märgistamise erinõuded toidugruppide kaupa

Lisaks eelkirjeldatule on teatud toidugruppide kohta kehtestatud märgistamise erinõuded. Märgistamise erinõudeid leiate järgmistest Vabariigi Valitsuse määrustest ja Euroopa Liidu määrustest:

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määrus nr 81 “Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord” (RT I 2000, 23, 131; 66, 428; 2002, 40, 248; 2003, 72, 482; 2005, 3, 9; 28, 206) terviktekst;

Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 1999. a määrus nr 292 “Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine” (RT I 1999, 74, 702; 2004, 60, 424) terviktekst;

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2000. a määrus nr 106 “Külmutatud toidu käitlemise ja märgistamise erinõuded” (RT I 2000, 27, 162; 2004, 35, 246; 2005, 53, 429) terviktekst;

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrus nr 198 “Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu koostis- ja kvaliteedinõuded ning selle valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord ” (RT I 2000, 49, 314; 2002, 51, 319) terviktekst;

Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2000. a määrus nr 228 “Kohviekstrakti ja siguriekstrakti koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded ” (RT I 2000, 59, 387; 2004, 27, 186) terviktekst;

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määrus nr 451 “Kakao- ja šokolaaditoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded” (RT I 2005, 16, 96; 2007, 48, 334) terviktekst;

Vabariigi Valitsuse 26. märtsi 2002. a määrus nr 114 “Kaseiini ja kaseinaatide koostis- ja kvaliteedinõuded, märgistamise erinõuded ning proovide võtmise ja analüüsimise meetodid” (RT I 2002, 31, 185);

Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2002. a määrus nr 275 “Toidutoorme ja toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise ning sel viisil töödeldud toidutoorme ja toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded” (RT I 2002, 74, 443; 2004, 4, 20) terviktekst;

Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a määrus nr 369 “Suhkrutoodete koostis- ja kvaliteedinõuded, märgistamise erinõuded ning analüüsimise meetodid” (RT I 2002, 100, 587);

Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2003. a määrus nr 172 “Kondenspiimade ja piimapulbrite koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded, kondenspiimadest ja piimapulbritest proovide võtmise ja proovide analüüsimise meetodid” (RT I 2003, 46, 327; 77, 519) terviktekst;

Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2004. a määrus nr 41 “Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded” (RT I 2004, 11, 66);

Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2004. a määrus nr 55 “Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded” (RT I 2004, 12, 85; 2008, 2, 14);

Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 165 “Toidulisandi koostis- ja

kvaliteedinõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded” (RT I 2004, 40, 268; 2006, 52, 390) terviktekst;

Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 170 “Džemmi, želee, marmelaadi ja magustatud kastanipüree koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded” (RT I 2004, 40, 272);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrus 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toidu ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 268, 18/10/2003, lk 24–28);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrus 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18/10/2003, lk 1–23);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrus 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.08.2000 lk 1-10);

Euroopa Komisjoni määrus 1825/2000, milles sätestatakse määruse 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veiseliha ja veiselihatoodete märgistamisega (EÜT L 216, 26.08.2000 lk 8-12);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (EÜT L 354 31.12.2008 lk 34-50).

Lisateave

Lisateave toidu üldnõuete kohta

Külli Johanson
toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist
tel 625 6508
e-post kylli dot johanson at agri dot ee

Lisateave toiduga seotud väidete kohta

Juta Jaama toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist
tel 625 6547
e-post juta dot jaama at agri dot ee