Ülevaade mesindussektorist Eestis

Ülevaade mesindussektorist Eestis

Eesti mesindusel on ligi kahesaja aasta pikkune ajalugu, mil mesindus on olnud põllumajanduse ja maaelu osaks. Jõudsam areng algas käesoleva sajandi alguses raamtarude kasutuselevõtuga.

Enne Teist Maailmasõda peeti Eestis mesilasi üsna laialdaselt. 1939. aastal oli Eestis 110 000 mesilasperet ja mesindus andis taludele täiendavat tulu. Teine Maailmasõda oli mesindusele laastav - järele jäi vaid 17 000 mesilasperet, kuid entusiastide ja riigi koostöö tulemusena oli 1974. aastaks taas 106 000 mesilasperet, varroatoosi tagajärjel oli 1990. aastaks järel vaid ca 45 300 peret. Statistikaameti andmetel oli 1996. aastal Eesti mesilastes järel vähem kui 20 000 mesilasperet.

Üheksakümnendate aastate teisel poolel suurenes huvi mesinduse kui loodussõbraliku tegevuse ja maalähedase ettevõtlusvõimaluse vastu. 2010. aastal peeti põllumajanduslikes majapidamistes ja kodumajapidamistes kokku 28 300 mesilasperet.

Allikas: Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tarbiti Eestis perioodil oktoober 2009 - september 2010 0,61 kg mett inimese kohta.

Mee keskmised jaehinnad Eesti turgudel leiate TNS EMORI kodulehelt.

Mesindusprogramm

Euroopa Liidus alustati mee tootmise ja turustamise täiustamise reguleerimist 1997. aastal. Hindamaks rakendatud meetmete mõju Euroopa Liidus, esitab Euroopa Komisjon iga kolme aasta järel raporti mesindussektori meetmete rakendamise kohta. Viimane raport anti välja 2010. aastal.

• Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile, milles käsitletakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 105 ja sellele järgnevate artiklite kohaldamist (PDF)

Juba mõnda aega on püütud ühist põllumajanduspoliitikat reguleerivat keskkonda lihtsustada, mille tulemusena võeti 2007. aastal vastu nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid. Lisaks nimetatud õigusaktile reguleerib Euroopa Liidu mesindusprogrammi komisjoni määrus (EÜ) nr 917/2004, 29. aprill 2004, mesinduse valdkonnas võetavaid abinõusid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 797/2004 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta.

• Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007 , millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 917/2004, 29. aprill 2004, mesinduse valdkonnas võetavaid abinõusid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 797/2004 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta

Nimetatud määruste kohaselt on liikmesriigil võimalus esitada Euroopa Komisjonile 3 aastane mesindusprogramm, mis võib hõlmata alljärgnevaid meetmeid:

• tehniline abi mesinikele ja mesinike rühmitustele;
• varroatoositõrje;
• mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimine;
• meetmed mee füüsikalis-keemilisi analüüse tegevate laborite toetamiseks;
• toetusmeetmed mesilasperede arvu suurendamiseks ühenduses;
• koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate rakendusuuringute programmide täitmisele.

Programmid tuleb koostada tihedas koostöös erialaorganisatsioonidega ja mesindusühendustega.

Euroopa Liit finantseerib 50% kulutustest, mida liikmesriigid teevad riiklikes programmides ettenähtud meetmetele. Programmide ühendusepoolset finantseerimist piiratakse lähtudes iga liikmesriigi osast ühenduse mesilasperede koguarvus.

Eestis on Mesindusprogrammi rakendatud 2004. aastast. Programm koostatakse kolmeaastaseks perioodiks, seega on praegu käimas kolmas programmperiood.

• Programmperioodi 2007-2010 lõpparuanne (DOC-formaadis)

Kolmas programmperiood 01.09.2010-31.08.2013

• Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riiklik programm 01.09.2010-31.08.2013 (DOC-formaadis)

"Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riiklik programm 01.09.2010-31.08.2013” hõlmab nelja meedet:

• tehniline abi mesinikele ja mesinike ühendusele;
• varroatoosi tõrje ja profülaktika;
• mee kvaliteedi hindamine ja juhtimine;
• mesilasperede arvukuse suurendamise arendustöö.

Tehnilise abi eesmärk on tugevdada mesindussektori jätkusuutlikkust ja laiendada mesinduse kandepinda. Soovitakse tõsta toodetava mee kvaliteeti, propageerides selleks mesilates mee tootmisel ja käitlemisel kvaliteeti säästvaid ja parandavaid lahendusi. Keskendutakse õppustele ja teabelevile, arendatakse edasi mesinikele suunatud mesindusalase teavitamise ja nõuande võimalusi nii paberkandjal kui elektroonsete teabelevi kanalite kaudu, sealhulgas mesindusalase veebilehe abil. Tugevdatakse mesinike ja mesinike ühenduste koostööd.

Varroatoositõrje meetme eesmärk on vähendada varroatoosi tõttu mesilasperede nõrgenemisest ja hukkumisest tekkivaid kahjusid, samuti parandada mee tootmise tasuvust ning suurendada meetoodangut. Jätkata Eesti kliimatingimustesse sobivate efektiivsete ja ökonoomsete varroatoosi seire ja tõrje meetodite väljatöötamist, testimist, kasutades loodusõbralikke mitte-pestitsiidseid tõrjevahendeid.

Mee kvaliteedi hindamise ja juhtimise meetme eesmärk on Eestis toodetava ja turustatava mee kvaliteedi tõstmine ning toiduohutuse nõuete tagamine, mis aitab arendada ja korrastada meeturgu.

Mesilasperede arvukuse suurendamise arendustöö meetme eesmärk on Eestis mesilasperede arvukuse ja meetootmise potentsiaali suurendamine, rakendades selleks mesilaste tõuparanduse ja talve- ning haiguskindluse parandamise võtteid.

Kooskõlas kõnealuste Euroopa Liidu määruste põhimõtetega on programmi rakendajaks Eesti Mesinike Liit koostöös Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu ja Saaremaa Meetootjate Ühinguga.

Teave rakendunud ning rakendatava mesindusprogrammi kohta on kättesaadav mesindusprogrammi veebilehtedel http://www.mesindusprogramm.eu/ ja http://www.mesindusprogramm.ee/.