Ülevaade mesindussektorist Eestis

Mesinduse jõudsam areng Eestis algas käesoleva sajandi alguses raamtarude kasutuselevõtuga.
Enne Teist Maailmasõda peeti Eestis mesilasi üsna laialdaselt. Nii oli 1939. aastal Eestis 110 000 mesilasperet ja mesindus andis taludele täiendavat tulu. Teine Maailmasõda oli mesindusele laastav - järele jäi vaid 17 000 mesilasperet, kuid entusiastide ja riigi koostöö tulemusena oli 1974. aastaks taas 106 000 mesilasperet, varroatoositõve tagajärjel oli 1990. aastaks järel vaid ca 45 300 peret. Statistikaameti andmetel oli 1996. aastal Eesti mesilastes järel vähem kui 20 000 mesilasperet.

Üheksakümnendate aastate teisel poole suurenes huvi mesinduse kui loodussõbraliku tegevuse ja maalähedase ettevõtlusvõimaluse vastu. 2001. aastal põllumajandusloenduse andmetel peeti 7 561 põllumajanduslikus majapidamises ja kodumajapidamises kokku 47 512 mesilasperet.
 

Allikas: Statistikaamet

 Socio Uuringikeskuse poolt läbiviidud “Eest mee eratarbijate uuring 2005” selgus, et keskmine mee tarbimine perekonna kohta oli 2000. aastal 4,11 kg. 2005. aastal oli tarbimine tõusnud 4,56 kg-ni.

Mee keskmine jaehind Eesti turgudel Eesti Konjunktuuriinstituut http://www.ki.ee/

Mesindus Euroopa Liidus
Enne 2004. aasta laienemist oli Euroopa Liidu liikmesriikides kokku ligi 8,7 miljonit mesilasperet ning enam kui 470 000 mesinikku, neist 15 270 ehk 3% professionaale.
Seoses laienemisega suurenes mesilasperede üldarv Euroopa Liidus ligikaudu 3,0 miljoni võrra ehk umbes 25 % võrra. Suurimad “mesindusmaad” EL-s on Hispaania, Saksamaa ja Ungari.
Maailma meetoodang oli 2005. aastal 1 381 000 tonni. Pärast 2004. aastat sai EL-st, peale Hiinat, teine tootja maailmas. 2005. aastal tootis EL 174 000 tonni mett.
2006. aasta lõpus oli EL kokku 13 602 719 mesilasperet, millest Eesti mesilasperede arv moodustas 0,2%.

Mesindusprogramm

Euroopa Liidus alustati mee tootmise ja turustamise täiustamise reguleerimist 1997. aastal. Hindamaks rakendatud meetmete mõju Euroopa Liidus, võeti 2001. aastal veebruaris vastu Esimene raport, teine raport võeti vastu jaanuaris 2004. aastal ning kolmas raport  2007. aastal.
Juba mõnda aega on püütud ühist põllumajanduspoliitikat reguleerivat keskkonda lihtsustada, mille tulemusena võeti 2007. aastal vastu ühise turukorralduse ühtne määrus, millega muude määruste hulgas tühistati ka nõukogu määrus (EÜ) nr 797/2004 mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamiseks võetavate meetmete kohta.

Mesindusprogrammiga seotud küsimusi arutatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide esindajatest koosnevas Linnuliha ja kanamunade korralduskomitees.

Euroopa Liidu mesindusprogrammi reguleerivad kaks õigusakti, mis on koostatud mee tootmise ja turustamise arendamiseks Euroopa Liidu liikmesriikides. Peale ühise turukorralduse ühtse määruse, kehtib komisjoni määrus (EÜ) nr 917/2004, 29. aprill 2004, mesinduse valdkonnas võetavaid abinõusid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 797/2004 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta

Nimetatud määruste kohaselt on liikmesriigil võimalus esitada Euroopa Komisjonile 3 aastane mesindusprogramm, mis võib hõlmata alljärgnevaid meetmeid:
• tehnilist abi mesinikele ja mesinike ühendustele;
• varroatoosi;
• mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimist;
• meetmed mee füüsikalis-keemilisi analüüse tegevate laborite toetamiseks;
• toetusmeetmed mesitarude hulga suurendamiseks ühenduses,
• koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate rakendusuuringute programmide täitmisele.

Programmid tuleb koostada tihedas koostöös erialaorganisatsioonidega ja mesindusühendustega.
Ühendus finantseerib 50% kulutustest, mida liikmesriigid teevad riiklikes programmides ettenähtud meetmetele. Programmide ühendusepoolset finantseerimist piiratakse lähtudes iga liikmesriigi osast ühenduse mesilasperede koguarvus.

Eesti esitas mais 2004. aastal Euroopa Komisjonile “Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riikliku programmi 01.09.2004-31.08.2004” ja sai heakskiidu augustis 2004.
Mesindusprogramm koosnes kolmest meetmest: tehniline abi, varroatoosi tõrje ning profülaktika ja mee kvaliteedi hindamine.


3. aastase mesindusprogrammi kokkuvõte

Eesti esitas 2007. aastal Euroopa Komisjonile “Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riikliku programmi 01.09.2007-31.08.2010” ning sai heakskiidu 2007. aasta augustis.

Esitatud programm hõlmab kokku nelja meedet:

• tehniline abi mesinikele ja mesinike ühendusele;
• varroatoosi tõrje ja profülaktika;
• mee kvaliteedi hindamine ja juhtimine;
• mesilasperede arvukuse suurendamise arendustööd.

Tehnilise abi eesmärgiks on laiendada mesinduse kandepinda. Arendatakse edasi kõrgema tootlikkuse tasemegamesinduslikke tootmisvõtteid ning tehnilisi ja tehnoloogilisi lahendusi. Proovitakse tõsta toodetava mee kvaliteeti, propageerides selleks mesilates mee tootmisel ja käitlemisel kvaliteeti säästvaid ja parandavaid mee käitlemise tehnilisi ja tehnoloogilisi lahendusi.

Propageeritakse efektiivsemaid meetodeid õietolmu, vaha ja teiste mesindussaaduste toodangu suurendamiseks ning tootekvaliteedi parandamiseks.

Tootearendusega soovitakse parandada mee ja teiste mesindussaaduste turustamist.

Rakendatakse mee tootmise progressiivseid tehnoloogilisi lahendusi, kasutades sealjuures korpustarudel põhinevat tehnoloogiat. Arendatakse edasi mesinikele suunatud mesindusalase teavitamise ja nõuande võimalusi nii paberkandjal kui elektroonsete teabelevi kanalite kaudu, sealhulgas mesindusalase veebilehe abil

Varroatoositõrje meetme peamine eesmärk on vähendada varroatoosi tõttu mesilasperede nõrgenemisest ja hukkumisest tekkivaid kahjusid, samuti parandada mee tootmise tasuvust ning suurendada meetoodangut.

Jätkata Eesti kliimatingimustesse sobivate efektiivsete ja ökonoomsete varroatoosi tõrje meetodite väljatöötamist, testimist, kasutades mitte-pestitsiidseid tõrjevahendeid;

Püütakse parandada mee tootmise tasuvust, vähendades efektiivse tõrje abil või vähese varroatoositundlikkusega mesilasliinide kasutamisega mesilasperede nõrgenemisest või hukkumisest tekkivaid kahjusid.

Mee kvaliteedi hindamise ja juhtimise meetme peamiseks eesmärgiks on Eestis toodetava ja turustatava mee kvaliteedi tõstmine ning toiduohutuse nõuete tagamine, mis aitab arendada ja korrastada meeturgu.

Mesilasperede arvukuse suurendamise arendustöö meetme peamine eesmärk on Eestis mesilasperede arvukuse ja meetootmise potentsiaali suurendamine, rakendades selleks mesilaste tõuparanduse ja talve- ning haiguskindluse parandamise võtteid.

Kooskõlas kõnealuste Euroopa Liidu määruste põhimõtetega on programmi rakendajaks Eesti Mesinike Liit, kes ühendab mesindusega tegelevaid põllumajandustootjaid või neid ühendavaid mittetulundusühinguid, ja kes peaks oma tegevusse kaasama kõiki mesindusega tegelevaid põllumajandustootjaid.

Informatsiooni rakendunud ning rakendatava mesindusprogrammi tegemiste, uuringute kohta on kättesaadav veebilehel: www.mesindus.ee