Eesti Piimatööstuse 2000 a. I ja II kvartali ülevaade
Piimatööstuste arv ja paiknemine Eestis, töötajate arv ja palk Eestis oli 2000. a I poolaastal Veterinaar- ja Toiduameti andmetel 44 ettevõtet, neist suurettevõtteid 26, keskmisi ja väikeettevõtteid kokku 18. Maakonniti jaotusid ettevõtted järgmiselt:
Keskmine töötajate arv piimatööstuses on 2000. a II kvartalis võrreldes I kvartaliga pisut kasvanud, kuid üldiselt jätkub 1998. a teisest poolest alanud langustendents. 2000. a II kvartalis oli Eesti piimatööstuses keskmiselt 3229 töötajat. |
Joonis 1. Töötajate keskmine arv Eesti piimatööstuses Allikas: “Tööstus”, ESA kvartalibülletään Keskmine brutopalk on üldiselt püsinud viimase kahe aasta jooksul samal tasemel. Väike langus oli 1999. a I kvartalis, sealt edasi on piimatööstuses palk pisut tõusnud ning jõudis 2000. a II kvartalis peaaegu samale tasemele töötleva tööstuse ja kogu riigi keskmise palgaga. |
Joonis 3. Toorpiima tootmine Eestis 1993. a I kv-2000. a II kv Allikas: “Loomakasvatus”, Eesti Statistikaamet Samas on suurenenud keskmine piimatoodang lehma kohta, mis 2000. a I kvartalis oli 946 tonni ja 1999. a I kvartalis 942 tonni lehma kohta, näitaja on suurenenud 4%, võrreldes samade aastate II kvartaleid, on kasv olnud 5%. Lehmade arv Eestis on pidevalt vähenenud. Näiteks 1993. a I kvartaliga võrreldes on lehmade arv 2000. a I kvartaliks vähenenud 57%. 1999. a I ja II kvartaliga võrreldes on kahanemisprotsent 2000. a samal perioodil vastavalt 13% ja 11%. Piimatöötlemisettevõtted ostsid 2000. a I kvartalis kokku 86 243 tonni piima, mis on 5% vähem kui 1999. a samal ajal. 2000. a II kvartalis osteti piimatöölemisettevõtete poolt kokku 105 507 tonni piima, mis on 12% vähem, kui 1999. a II kvartalis. Kokkuostetud piimast oli kogu 2000. a kolme esimese kvartali vältel 82% eliit- või kõrgema sordi piim ning 15% esimese sordi piim (I ja II kvartalis vastavalt 82% ja 15%, III kvartalis 83% ja 15%). Piima rasvasus oli keskmiselt 3,8% (3,9%, 3,7% ja 3,8%). |
Joonis 4. Toorpiima kvaliteet Eestis 1995-2000 Allikas: “Loomakasvatus”, ESA kvartalibülletään Piima kokkuostuhinnad on peale aastast madalseisu praeguseks jõudnud jälle 1997. a tasemele. 1999. a märtsi 1.43 krooni asemel maksti 2000.a. märtis piimaliitri eest 2.69, seega tõusis piima kokkuostuhind aastaga 88%. Võrreldes aga näiteks 1998. a märtsiga oli hind 2000. a märtsis 5% madalam. Märtsikuust alates langes kokkuostuhind taas kuni augustini, mil algas uus hinnatõus ning oktoobris maksti paljudes tööstustes piimaliitri eest juba 3 krooni. |
Joonis 6. Eesti piimatöötlemisettevõtete kogukasum kehtivates hindades 1999. a I kvartal kuni 2000. a II kvartal. Allikas: “Tööstus”, ESA kvartalibülletään Toodang on kehtivates hindades viimase aasta jooksul püsinud üsna stabiilselt samal tasemel. 2000. a I kvartalis on toodang tõusnud 512,7 miljoni kroonini 1999. a I kvartali 470,6 miljonilt, mis teeb juurdekasvu suuruseks 9% 2000. a II kvartalis. Toodangu kõrgtase oli 1997. a teisel poolel – 1998. a. kui toodang kehtivates hindades küündis 870 miljoni kroonini. Realiseerimise netokäive oli kehtivates hindades väljendatuna 2000. a I kvartalis (710,5 miljonit krooni) 29% suurem kui 1999. a I kvartalis (552 miljonit krooni). Realiseerimise netokäive on seega olnud suurem, kui toodang kehtivates hindades, mida on näha ka jooniselt. |
Joonis 7. Müük ja tootmine kehtivates hindades 1995-2000. Allikas: “Tööstus”, ESA kvartalibülletään See, et müük ületab toodangu, viitab varude olemasolule. Varude maksumus 2000. a I kvartalis oli 105,8 miljonit krooni, mis on 26% vähem, kui 1999. a I kvartalis (142,7 miljonit krooni). Areng on toimunud positiivses suunas, kui arvestada sellega, et 1998. a III kvartalis oli laos seisva valmistoodangu maksumuseks 319,5 miljonit krooni, mis oli ilmselt põhjustatud Venemaa majanduskriisist. 2000. a II kvartalis on jälle näha varude suurenemise tendentsi. Varude maksumus oli 120,3 miljonit krooni, seega on varud suurenud kvartaliga 12,5%. |
Joonis 9. Ekspordi osa müügis 1995-2000
Allikas: “Tööstus”, ESA kvartalibülletään
Joonis 10. Eesti piimatöötlemisettevõtete toodang, eksport ja kogukasum kehtivates hindades Allikas: “Tööstus”, ESA kvartalibülletään Koguseliselt on näha toodangu järsku vähemist 1998. aastal, seda peamiselt täispiimatoodete osas, mille põhjuseks oli ilmselt Venemaa majanduskriis, kuid peale toonast langust pole tootmine enam endisi mahtusid saavutanud, vaid on nüüd stabiilselt 60-70 tuhat tonni. Vähehaaval suureneb aga jäätisetootmine, teiste toodete osas märkimisväärseid muutusi toimunud ei ole. |
Tabel 1. Välisinvesteeringute vood põllumajandusse aastail 1994-1999 (tuhat krooni)
Joonis 12. Kulude struktuur Eesti piimatööstuses 1999 ja 2000. a I poolaastal
Allikas: “Tööstus”, ESA kvartalibülletään
Joonis 13. Kulude struktuur Eesti piimatööstuses 1995-2000 Allikas: “Tööstus”, ESA kvartalibülletään Huvitav areng on toimunud piimatööstuse investeeringutes põhivarasse. Kui 1999. a I kvartalis olid investeerinugd peaaegu olematud (106 tuhat krooni, seejuures kogu investeering tehti seadmetesse), siis järgmisel perioodil (1999. a II kvartalis) investeeriti põhivarasse juba 90,6 miljonit krooni, millest 90% moodustasid investeeringud seadmetesse. 1999. a III kvartalis investeeringud vähenesid 66% 31,2 miljoni kroonini, kusjuures seekord tehti koguinvesteeringust 76% hoonetesse. 1999. a viimases kvartalis investeeringute kogumaht võrreldes eelmise perioodiga oluliselt ei muutunud (30,7 miljonit krooni), kuid nüüd olid osad vahetunud investeeringute suunatuses, nimelt oli 67% investeeringutest suunatud seadmetesse. 2000. a algas investeeringute suuruse poolest küll paremini kui 1999. a, kuid investeeringud jäid umbes poole võrra väiksemaks 1999. a viimaste perioodide investeeringutest (17,5 miljonit). Põhiosa investeeringutest suunati ka 2000. a alguses seadmete kaasajastamisse. II kvartalis investeeringud pisut suurenesid võrreldes eelmise perioodiga 24,4 miljoni kroonini, suurem osa (69%) investeeriti seadmetesse. Seadmete uuendamine on olnud esimene samm tööstuse ELi nõuetele vastavusse viimisel, peale seadmete väljavahetamist hakatakse alles hoonetesse investeerima. |
Joonis 14. Piimatööstuse investeeringud põhivarasse 1999.aastal ja 2000.a. I poolaastal Allikas: “Tööstus”, ESA kvartalibülletään Eesti piimatööstustest on praeguseks ELi nõuetele vastavaks tunnistatud 7 ettevõtet, mis s omavad õigust eksportida oma toodangut Euroopa Liitu. Need on AS Tapila Laeva Meierei, AS Põlva Piim, AS Rapla Dairy, TÜ E-Piim Põltsamaa Meierei ja Järva-Jaani Meierei, AS Võru Juust ning AS Rakvere Piim Annikvere jaoskond. 2000. aasta jooksul on ELi tunnustuse saanud kolm ettevõtet, 1999. a ja 1998. a tunnustati 2 ettevõtet. Ülejäänud ettevõtted vastavad ELi nõuetele praegu 20-95% ulatuses. Vastavalt põllumajandusministri 21. oktoobri 1999. a määrusega nr 28 (RTL, 99, 150, 2000, 135) kehtestatud piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirjale peavad kõik piimatöötlemisettevõtted 1. jaanuariks 2002 vastama eeskirjas kehtestatud nõuetele. |
Joonis 14. Eesti piimatöötlemisettevõtete vastavus EL nõuetele, võimsuste kasutamine ja investeeringute vajadus 2000. a. Lisandväärtus töötaja kohta on sesoonne näitaja, kuna see on seotud varutava toorainega ja töötajate arv on läbi aasta üldiselt sama. Näitaja on seega kõrgem aasta keskel, II ja eriti III kvartalis, madalam talveperioodil, I-IV kvartalis. 2000. a I kvartalis oli lisandväärtus töötaja kohta 14,8 tuhat krooni, mis võrreldes 1999. a I kvartaliga on 33% madalam. II kvartali näitaja oli samuti madalam kui 1999.a samal ajal - 18%. Võrreldes 1999. aastaga on 2000. a lisandväärtus töötaja kohta oluliselt madalam, kuna vähenenud on ka töötajate arv.
Allikas: eksperthinnang
Joonis 16. Eesti piimatööstuste bilansimaht 1995-2000 Allikas: “Tööstus”, ESA kvartalibülletään
Piimatoodete kaubandus
2000. a 9 kuuga eksporditi põllumajandussaadusi ja –tooteid 2,2 miljardi krooni eest. Piimatoodete osa koguekspordis on jäänud enam-vähem samaks, olles 25%. Peamine osa piimatooteid eksporditi Euroopa Liitu (65%), riikidest Hollandisse (40% piimatoodete ekspordist) ja Saksamaale (17%), olulised partnerid olid ka Läti (11%) ja Venemaa (7%). Leedu osa oli veidi üle 4%, Iraaki viidi 3,8% ja Taisse 3% piimatoodetest. Riikidesse, millega Eestil on vabakaubanduslepingud, läks 80% piimatoodete ekspordist. Peamised ekspordiartiklid olid lõssipulber (39,5% kogu piimatoodete ekspordist), või (22%), juust (16%) ja piimapulber (12%). Eksporditud piimatoodetest 99,5% oli valmistatud Eestis. 1999. a sama perioodiga võrreldes on piimatoodete eksport rahalises väljenduses 12% suurenenud, selle põhjuseks on peamiselt oluliselt suurenenud eksport Euroopa Liitu. Eksport Lätisse on aga vähenenud 52% ja eksport Venemaale moodustab 51% 1999. a ekspordist. Ukraina osatähtsus on aga langenud 0,1%le. Kuna 1. juulist 2000 rakendusid Eesti põllumajandussaadustele uued kaubandustingimused kauplemisel Euroopa Liiduga ja suuremad muudatused toimusid just piimatoodete osas, on huvitav vaadata, mida uued tingimused endaga kaasa tõid. Või ning piima- ja koorepulbri osas on näha ekspordi suurenemist juba II kvartalis, mis on ilmselt põhjustatud ootusest, et kaubandustingimused paranevad. Uute kaubandustingmuste jõustumisel on kasv II kvartalis jätkunud. Või puhul on näiteks eksporditav kogus III kvartalis võrreldes I-ga üle 3 korra suurem, piima- ja koorepulbri ekspordikogus on aga kasvanud koguni 20 korda. Või puhul võib III kvartali ekspordi kasv osaliselt olla tingitud ka või tootmise sesoonsest iseloomust. |
Joonis 17. Eesti või , piima- ja koorepulbri ning lõssipulbri eksport Euroopa Liitu 1998-2000 Muude toodete, mille osas uued kaubandustingimused soodsamaks muutusid, on aga näha, et kui enne eksport Euroopa Liitu praktiliselt puudus, siis 2000. a II kvartalist on asutud aktiivselt eksportima. Juustu on võimalik kvoodile vastavas mahus eksportida ka tänu sellele, et Eestis on praeguseks juba 3 ELi nõuetele vastavat juustutööstust. |
Joonis 18. Muude kvooditoodete eksport Euroopa Liitu 1998-2000 Eesti eksporditingimuste paranemine Euroopa Liitu langes ühtlasi ajale, mil maailmaturul on piimatoodete hinnad väga soodsad ning võimaldas Eesti piimatööstustel Euroopa turule edukamalt siseneda ja seal oma koht leida. Põllumajandussaadusi imporditi 2000. a 9 kuuga kokku 4,4 miljardi krooni eest. Piimatoodete osatähtsus kogu põllumajandustoodete impordist on tõusnud 3,9%lt 1999. a 4,5%ni 2000. a. Riikidest, millele rakendatakse tolle, imporditi 11% piimatoodetest (13% 1999. a), vabakaubanduslepingu-riikidest 89% (85,5% 1999. a). Euroopa Liidust tuli 55% (64%), Lätist-Leedust 18% (15%). 9 kuu piimatoodete impordis olid tähtsamad tooted lõssipulber (32%), juust (25%), jäätis (14%) ja või (8%). 1999. a 9 kuuga võrreldes on nimetatud toodete osatähtsus oluliselt muutunud. Siis moodustas lõssipulber vaid 19%, või koguni 22% kogu piimatoodete impordist. Juustu ja jäätise osatähtsus on vähem muutunud (1999. a vastavalt 24% ja 19%). Seega on piimatoodete väliskaubandusbilanss positiivne 357,2 miljoni krooniga. See on 12,4 miljonit krooni rohkem, kui 1999. a samal ajal. Peale piimatoodete on põllumajandus- ja kalasaadustest bilanss positiivne veel kala- ja kalatoodete puhul. |
Joonis 15. Lisandväärtus töötaja kohta Eesti piimatööstuses 1995-2000 Bilansimaht Eesti piimatööstuses on pidevalt tasapisi kasvanud, esineb ka väiksemaid langusi, kuid üldjoontes on tegemist tõusutrendiga. Piimatööstuse bilansimaht oli 2000. a I kvartalis 1,8 miljardit, see on 11% suurem kui 1999. a I kvartalis. Kui mõni aasta tagasi jagunes bilansimaht peaaegu võrdselt põhi- ja käibevaraks või moodustas põhiosa käibevara, siis viimasel kahel aastal on valitsenud põhivara ülekaal. 2000. a I kvartalis moodustas põhivara piimatööstuse bilansimahust 65,5%, 1999. a I kvartalis 63%. 2000. a II kvartalis bilansimaht võrreldes eelmise perioodiga pisut tõusis ja oli 1,9 miljardit krooni, sama suur oli see näitaja ka aasta tagasi, 1999. a II kvartalis. Siis oli jaotus põhi- ja käibevara vahel 58%:42% põhivara kasuks, nüüd oli põhivara osa pisut suurem – 64%. |
Joonis 11. Piimatoodete tootmine 1998-2000 Allikas: “Tööstus”, ESA kvartalibülletään Tootmiskulude struktuuris ei ole aasta jooksul suuri muutusi toimunud. Materjali osatähtsus tootmiskuludes oli 2000. a I kvartalis 66%, 1999. a samal ajal 64%, II kvartalis oli see vastavalt 68% ja 63%. Kütuse ja energia osatähtsus on langenud 5,3%lt 3,8%le. Tõusnud on teenuste osa 7,6%lt 14,6%le. Kulutused tööjõule on kogu tootmiskulude struktuuris aina väiksema tähtsusega. Kui 1999. a I kvartalis kulutati tööjõule 15,6% tootmiskuludest, siis 2000. a II kvartalis ainult 10,7%. Kulutused tööjõule on rahalises väljenduses jäänud samale tasemele. Tootmiskulud kokku on aastaga kasvanud poole võrra: 374,6 miljonilt kroonilt 1999. a I kvartalis 632,8 miljoni kroonini 2000. a II kvartalis. |
Joonis 8. Valmistoodang laos 1996-2000 Allikas: “Tööstus”, ESA kvartalibülletään Eksport kehtivates hindades on samuti viimasel ajal vähenenud, sama trend jätkus ka 2000. a I kvartalis. Keskmine langus viimase viie kvartali (‘99 I kv – ‘00 I kv) jooksul oli 14%. 2000. a ja 1999. a I kvartali omavahelises võrdluses oli ekspordi vähenemine 47%. 2000. a II kvartalis kasvas eksport rahalises väljenduses ja jõudis umbes samale tasemele 1999. a II kvartaliga. Eksport moodustab kogumüügist keskmiselt 36,5%, 2000. a I kvartalis oli see näitaja 21% ja 1999. a I kvartalis 35%, seega on aastaga ekspordi osa kogumüügis vähenenud 41%. Eelmise perioodi, 1999. a IV kvartaliga võrreldes oli kahanemine 16,5%. 2000. a II kvartalis oli ekspordi osa müügis 25%. |
Joonis 5. Piima kokkuostuhindade dünaamika Eestis 1995-2000 Allikas: “Põllumajandussaaduste kokkuostu- ja tootjahinnad Eestis”, Eesti Konjunktuuriinstituut Piimatöötlemisettevõtete majandusnäitajad Piimatöölemisettevõtete tegevus andis 2000. a I kvartalis kokku 15,7 miljonit krooni kahjumit, mis on 79% rohkem, kui eelmisel perioodil, 1999. a IV kvartalis, mil kahjum ulatus 8,8 miljoni kroonini, langedes sinna 1999. a III kvartali 48,8 miljonilise kasumi tasemelt. Kui võrrelda aga vaadeldavate aastate I kvartalit omavahel, siis 1999. a I kvartalis oli kasuminumber umbes sama suur kui 2000. a I kvartali kahjum – 17,5 miljonit krooni. 2000. a II kvartalis jõudis piimatööstus taas kasumisse, mille suurus oli 15 miljonit krooni. |
Joonis 2. Töötajate keskmine brutopalk kuus kogu töötlevas tööstuses ja piimatööstuses Allikas: “Tööstus”, ESA kvartalibülletään Tooraine Toorpiima toodeti 2000. a I kvartalis 132 532 tonni, mis on 11% vähem kui 1999. a samal perioodil. 2000. a II kvartalis oli toorpiima toodang 175 992 tonni, mis on 1999. a sama ajaga võrreldes 6% väiksem. Kvartaalselt on toorpiima toodang alates 1993. a I kvartalist toodud joonisel 3. |
viimati uuendatud: 09.04.2008
agri.ee