Põllumajanduslik riigiabi
Riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 107-109. Artikli 107 lõige 1 sätestab, et riigiabi on ühisturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu. Riigiabi konkreetset definitsiooni leping ei anna. Seega tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga lähtuda sellest, kas abi vastab kõigile neljale alljärgnevale tingimusele:
Tuleb silmas pidada, et riigiabiga on tegemist juhul kui abi antakse ettevõtjale, kes on riigiabi kontekstis majandustegevusega tegelev mis tahes isik olenemata tema õiguslikust vormist. Riigiabi võib anda erinevates vormides: toetused, sooduslaenud, riigigarantiid, maksusoodustused jne. Riigiabi reeglid on õiguslik raamistik abimeetmete väljatöötamiseks. Tulenevalt põllumajandussektori eripärast on riigiabi reeglite kohaldamisel ELTL-s tehtud põllumajandussektorile erand artikli 42 alusel, millega on EL Nõukogule antud pädevus otsustada, millistel juhtudel kohaldatakse riigiabi reegleid. Kuna põllumajanduspoliitika on Euroopa Liidus ühine poliitika, siis selle raames rakendatakse ühistel otsekohalduvate alustel põhinevaid teatud abimeetmeid, mis riigiabi alla ei kuulu. Seega, kõik Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antavad toetused ja muud abimeetmed ei ole õiguslikult põllumajanduslik riigiabi, näiteks:
Põllumajandustoodete esmatootjatele riigiabi andmist koordineerib Põllumajandusministeerium vastavalt maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 3. peatükile. Kontakt: Põllumajandusturu korraldamise osakond, juhataja asetäitja Kristel Maidre (telefon 6256 119, e-post kristel dot maidre at agri dot ee). Muudes sektorites, sh põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks antavat riigiabi (nn üldist ehk horisontaalset riigiabi) koordineerib Rahandusministeerium (kontakt: riigiabi at fin dot ee) vastavalt konkurentsiseaduse 6. peatükile. viimati uuendatud: 30.06.2011 |