Põllumajandussaaduste ja -toodete kaubandus 2001. a I kvartalis

Käesoleva aasta I kvartali jooksul eksporditi põllumajandussaadusi (EKN 1-24) 1009,9 mln krooni ja imporditi 1606,3 mln krooni eest. Ekspordimaht on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 73,8% ning impordimaht siseturu tarbeks 26,7%.

Käesoleva aasta I kvartali ekspordimahust moodustasid 4/5 järgmised tootegrupid: kala ja kalatooted 48%, piimatooted 19,7%, liha ja lihatooted 7,1% ning karastus- ja alkohoolsed joogid 6,0%. Kala ja kalatoodete ekspordimaht on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 80%. Peamised kaubanduspartnerid on Ukraina (16,0%), Holland (9,5%), Venemaa (8,0%), Šveits (7,4%), Saksamaa (6,8%) ja Taani (5,1%). Piimasaaduste ekspordimaht on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 2,1 korda. Peamised kaubanduspartnerid on Holland (46,2%), Venemaa (7,1%), Alžeeria (7,0%), Leedu (6,9%), Läti (6,5%) ja Saksamaa (6,2%). Liha ja lihasaaduste ekspordimaht on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 31%. Peamised kaubanduspartnerid on Läti (60,5%), Leedu (30,1%) Ukraina (2,8%), Venemaa (1,6%) ja Malta (1,5%).   Liha ekspordimahtude dünaamika

	Liha kokku t (0201- 0210)			sh sealiha t (0203)
Aasta	Kokku	sh Läti	sh Leedu	kokku	sh Läti	sh Leedu
1999	7412,1	3954,7	2877,2	3397,6	1268,5	2103,8
2000	8884,3	4433	4071	5518,4	2698,4	2757,5
2000 I kv	2151,4	1146,8	884,9	1337,3	655,7	666,8
2001 I kv	2290	1400,2	825,4	1262	860,5	379,5

Karastus- ja alkohoolsete jookide ekspordimaht on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 72,7%. Peamised kaubanduspartnerid on Läti (45,6%), Leedu (41,8%), Soome (4,8%), Ameerika Ühendriigid (3,4%) ja Ukraina (1,3%).

Põllumajandussaaduste peamised impordiartiklid siseturu jaoks on olnud liha ja lihatooted (13,3%), karastus- ja alkohoolsed joogid (8,6%), kala ja kalatooted (7,8%), puuviljad, marjad ja pähklid (7,2%), muud toidukaubad (grupp 21-5,7%), loomasööt (5,7%), piim ja piimatooted (5,4%) ning kohv ja maitseained (5,4%). Teravilja, jahu ja jahutoodete (grupid 10, 11 ja 19) import moodustab 10,3%.

	EKSPORT				IMPORT
	1999 I kv	2000 I kv	2001 I kv	Muutus % 2001 I kv/ 2000 I kv	1999 I kv	2000 I kv	2001 I kv	Muutus % 2001 I kv/ 2000 I kv
EFTA	17,4	38,1	38,2	0,3	27,2	31,9	22,9	-28,2
EL	184,0	184,9	290,6	57,2	635,2	799,4	956,4	19,6
Läti, Leedu, Ukraina	335,7	265,6	361,7	36,2	94,0	102,6	167,8	63,5
Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Türgi, Poola, Ungari, Fääri saared	16,0	18,0	16,7	-7,2	113,5	132,4	204,5	54,5
Muud riigid	156,1	74,5	302,7*	306,3	236,5	201,6	254,7	26,3
sh Venemaa	71,9	35,1	60,9	73,5	45,9	49,2	75,9	54,3
Kokku	709,2	581,1	1009,9	73,8	1106,4	1267,9	1606,3	26,7

* - ka eksport vabatsooni

2000. aasta 1. jaanuarist hakkasid kehtima enamsoodustusrežiimi tollitariifid piiratud arvule imporditavatele põllumajandussaadustele, mis pärinevad riikidest, millega Eestil puuduvad vabakaubanduslepingud. Nimetatud asjaolu põhjustas 2000. aasta I kvartali impordimahtude vähenemise 1999. aasta I kvartali suhtes 14,8%. 2001. aasta I kvartali impordimahud nimetatud riikidest on kasvanud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 26,3% ning 1999. a I kvartaliga võrreldes 7,7%. Nendest riikidest, millega Eestil pole sõlmitud vabakaubanduslepinguid, imporditakse põllumajandussaadustest värsket ja külmutatud kala (grupp 03) 18,6%, puuvilju, marju ja pähkleid (grupp 08) 18,4%, liha ja söödavaid subprodukte (grupp 02) 16,8%, karastus- ja alkohoolseid jooke (grupp 22) 10,4%, piimasaadusi (grupp 04) 7,3% ning kohvi ja maitseaineid (grupp 09) 5,4%.   Vaatamata rakendunud tollimaksumääradele on käesoleval aastal Kanadast imporditud sealiha eelmise aasta sama perioodi 24, 4 tonni asemel 714,1 tonni. Võrreldes eelmise aastaga on Kanadast imporditud sealiha maksumus 9% kallim. Kasvanud on ka imporditud linnuliha kogus (42,5%) ja hind (53,4%). Enamasti näitab hindade analüüs kolmandatest riikidest kasvutendentse eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.   Põllumajandussaadusi on eksporditud enim riikidesse, mis ei rakenda Eesti suhtes tollitariife. Läti, Leedu ja Ukraina turule jõuab Eesti ekspordist 35,8%. Euroopa Liidu liikmesriikide turule jõuab Eesti toodangust 28,8%, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 57% tänu eelmise aasta 1. juulist jõustunud soodsamale kaubandusrežiimile Eesti ja EL vahel. Venemaa majandus on hakanud taas paranema, elanike ostujõud kasvama ning kaubavahetus elavnema. Käesoleva aasta I kvartali ekspordimaht Venemaale on kasvanud 73,5% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes, kuid jääb maha 1999. aasta I kvartali mahust 15,3%.   Impordimahud EFTA liikmesriikidest on vähenenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 28,2%, kasvanud EL liikmesriikidest 19,6% ning Lätist, Leedust ja Ukrainast 63,5%. Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Türgi, Poola ja Ungari päritolu kaupade impordimaht on kasvanud 54,5% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Kasvanud on veiseliha, sealiha ja linnuliha import nendest riikidest.   Mõnede põllumajandussaaduste impordihinnad kvartalite lõikes, kr/t

	1999				2000				2001
	I	II	III	IV	I	II	III	IV	I
Veiseliha	12923	23246	28882	46141	20127	22310	24789	31516	27231
Sealiha	12140	12446	15411	17814	17090	19065	21118	21752	21513
Linnuliha	10353	9820	10667	10516	9472	10726	11743	13492	12945
Nisu	1109	1251	1240	1653	1669	1824	1851	2003	1925
Rukis	1040	988	1060	1145	1178	1203	1597	1605	1515
Oder	1533	1738	1528	1353	1769	1991	2092	2412	3549
Kaer	961	3051		1833	1576	2809			10982

Eesti Konjunktuuriinstituudi uurimusest selgub, et Eestis toodetud toidukaubad on elanike hulgas hinnatud tervislikkuse ja meelepäraste maitseomaduste tõttu. Aasta-aastalt kasvab Eesti elanike hulgas kodumaiseid toidukaupu eelistavate tarbijate osakaal. Leitakse, et kodumaise kauba eelistamine on Eestile majanduslikult kasulik (kokku 54% küsitletutest). Elanikkond on muutunud toidukaupade valikul asjatundlikumaks ning soovib, et töötlejad püüaksid säilitada toodete kvaliteedi- ja maitseomaduste stabiilsuse. Tuntakse huvi toodete päritolu vastu, mille kohta kauplustes puudub sageli info.