Põllumajandussaaduste turg 2001. aastal

2001. aastal toimusid põllumajandussaaduste turul tervikuna positiivsed arengud. Tänu soodsale maailmaturu konjunktuurile jätkus põllumajandussaaduste tootjahindade ja toidukaupade ekspordi suhteliselt kiire kasv. 2001.aastal maksti ESA andmetel kokkuostetud piima eest 17,6% rohkem kui 2000. aastal. Kokkuostetud sealiha hind kasvas keskmiselt 15,7% , veiseliha hind 36,4%. Hindade kasv 2001.a. teisel poolaastal aeglustus. Sealiha kokkuostuhinna kasv esimesel poolaastal moodustas 25%, kuid II poolaastal vaid 5,5%, piima puhul olid samad näitajad 21% ja 14%. Eesti avatud turu tingimustes on tootjahinnad otseses sõltuvuses arengutest maailmaturul. Eriti tuntav on see piimasektoris, kus soodne ekspordikonjunktuur (paranenud kaubandustingimused Euroopa Liiduga ning kõrged piimatoodete hinnad maailmaturul) oli ka tootjahinna tõusu oluliseks teguriks. Toiduainete ja alkohoolsete jookide tarbijahinnad kasvasid võrreldes 2000.aastaga keskmiselt 7,1%.

EKN kaubagruppide 1-24 eksport suurenes 2001. aastal võrreldes eelmise aastaga 45,1% ning import 14,2%. Võrreldes 2000. aastaga vähenes põllumajandussaaduste väliskaubandusbilansi defitsiit 556,1 milj. krooni võrra ehk 18,6%.

Põllumajandussaaduste osatähtsus kogu ekspordis kasvas 8%-ni (2000.a. 5,9%), kaupade impordis moodustas põllumajandussaaduste osakaal 9,4% (2000. a. 8,6%). Endiselt eksporditi kõige enam kala ja kalatooteid - 45,2% kaubagruppide 1-24 ekspordist, kusjuures võrreldes 2000.aastaga suurenes kalatoodete eksport 1,7 korda. järgnesid piim ja piimatooted – 21,2% (kasv 25%), liha ja lihatooted – 7,9% (kasv 43%), joogid – 6,7% (kasv 34%).

Põllumajandussaaduste impordis olid suurima osatähtsusega liha ja lihatooted, moodustades 10,6% EKN kaubagruppide 1-24 impordist, järgnesid joogid – 10,5 %, kala ja kalatooted – 7,8%, puuviljad ja marjad – 7,1%, suhkur ja suhkrust kondiitritooted – 6,0%, puu- ja köögiviljakonservid – 5,0%, loomasöödad – 5,2%, kohv, tee ja maitseained – 5,1% jne.

Põllumajandussaadusi eksporditi kõige enam Euroopa Liitu (27,5%), Lätti (16,3%) ja Leetu (10,0%). Toidukaupade impordis oli endiselt ülekaalukalt esikohal Euroopa Liidust sisseveetud toodang (61,0% impordist).

Eesti põllumajanduse prioriteetse piimasektori toodangut eksporditi 2001. aastal 982,3 milj. krooni eest. Euroopa Liitu eksporditi 516,8 milj. krooni eest piimatooteid, mis moodustas 52,6% piimatoodete ekspordist. Ekspordi kasv toimus põhiliselt hindade kasvu arvel, eksporditud lõssipulbri hind oli 21% kõrgem kui 2000.aastal, täispiimapulbri hind 8%, juustu hind 12%. Igati positiivseks tuleb pidada täispiimapulbri ekspordi 3-kordset kasvu (2000.a. 3783 tonni, 2001.a. 11228 tonni), mis võimaldas kasutada ära ka piimarasva, mille realiseerimine lõssipulbri tootmise korral kaasneva produktina sageli sõltuvalt maailmaturu konjunktuurist raskustega toimub. Piimatoodete eksporti mõjutas positiivselt parema juurdepääsu saamine Euroopa Liidu turule suurenenud ekspordikvootide ja paljude piimatöötlemisettevõtete tunnustamise kaudu. Nii suurenes juustu eksport Euroopa Liitu möödunud aastal 2950 tonnini, 2000. aastal eksporditi Euroopa Liitu 1551 tonni juustu ja 1999.aastal vaid 9 tonni. Piimapulbrit eksporditi ka üsna olulistes kogustes (41% piimapulbri ekspordist) erinevatesse Aafrika ja Aasia riikidesse (LAV, Nigeeria, Alžeeria, Maroko, Jeemen, Iraak jne.).

Piimatooteid imporditi 2001. aastal 293,2 milj. krooni eest, suurima osatähtsusega oli sealjuures lõssipulbri import – 32,7%, järgnes juust – 31,1 % ja jäätis - 12,3%. Võrreldes eelmise aastaga vähenes lõssipulbri import 14%, või import vähenes 10%. Euroopa Liidust imporditi 42,6 % piimatoodetest, järgnes Leedu (22,9%) ja Läti (11,8%).

Liha tootmismaht Eestis ei kata siseturu vajadusi ning seetõttu on import olulise tähtsusega siseturu nõudluse rahuldamisel. Liha ja lihatoodete import suurenes võrreldes 2000. aastaga rahalises väljenduses 16%, kusjuures imporditud veiseliha hind oli võrreldes eelmise aastaga kõrgem 15%, sealiha hind 12 % ja linnuliha hind 19%. Nii sea- kui veiseliha import tonnides vähenes 4%, linnuliha import suurenes 20%. Kõige rohkem imporditi liha ja lihatooteid Taanist (25,9%), Soomest (15,7%) ja Poolast (13%). Kiiresti on kasvanud liha import Poolast ja Tšehhist – veiseliha puhul oli nende riikide osatähtsus 2001.aastal 89%, 2000.aastal 4%; imporditud sealihast pärines Poolast ja Tšehhist 18%. Pärast tollitariifide rakendamist vähenes 2000.aastal liha import riikidest, mille suhtes tollitariife rakendati, kuid 2001.aastal on paljudel juhtudel import nendest riikidest uuesti taastunud (Kanada, Austraalia). Kahtlemata ei ole rakendatud 10%-line tollimaks turgu kaitsva iseloomuga, mistõttu toimus vaid lühiajaline impordi ümbersuundumine. Arengud lihaturul on sõltunud suurel määral ka maailmas levivate loomataudide tõkestamiseks rakendatavatest meetmetest, mis oluliselt mõjutavad hindu maailmaturul.

Liha ja lihatoodete eksport suurenes 2001.aastal rahalises väljenduses 1,4 korda. Liha ja lihatoodete eksportimisel oli Läti ja Leedu turu osakaal 90%.

Teravilja ja teraviljatoodete import vähenes võrreldes eelmise aastaga koguseliselt 22%. 2000.aastal imporditi 225,7 tuh. tonni teravilja ja teraviljatooteid, 2001.aastal aga 176,8 tuh. tonni. Imporditud nisu hind kasvas 3,5%, rukki hind 8%, nisujahu hind 12%. Teravilja eksport suurenes võrreldes eelmise aastaga 2 korda, sealhulgas rukki eksport 3,5 korda ja kaera eksport 7 korda. Ülalkirjeldatud arengud mõjutavad soodsalt ka tootjahindade dünaamikat Eestis, kus on jälgitav teatud hinnatõus.

Tollimaksud põllumajandussaadustele, mida Eestisse imporditakse riikidest, kellega meil puuduvad vabakaubanduslepingud, rakendati teist aastat, kuid nende mõju importi piiravana puudub. On toimunud vaid kaubanduse ümbersuundumine, kuid mitte impordi vähenemine. Tollimaksu laekus riigieelarvesse vaid 40 miljonit krooni planeeritud 63 miljoni krooni asemel.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Põllumajandusministeeriumi tellimuse põhjal läbiviidud uuringutest selgub, et toidukaupade siseturg on üldiselt positiivselt häälestatud kodumaiste kaupade suhtes ning eestimaiseid toidukaupu eelistavad 83% küsitletuist.

Kahtlemata on sellele kaas aidanud nõudlusele vastava sortimendi kujundamine ning paranev toodete kvaliteet. Võrdlus varasemate uurimistöödega näitab, et kuue aastaga on hoiak kodumaiste toidukaupade eelistamise kasuks muutunud kõigis vanusegruppides ning eriti positiivseks tuleks pidada muutust noorimate vastajate hulgas. Võrreldes varasemate aastatega oli täheldatav elanike kasvanud huvi toidukaupade päritolu suhtes. Rahulolematust väljendati kodumaise kauba väljapaneku suhtes, kus igal kolmandal perel oli kodumaise kauba kauplustes ülesleidmisega kauplustes raskusi.

Kõige edukamad turu võitjate seas rahalise käibe alusel on olnud kodumaine jäätis ja jogurt (vt graafik).

Kõige rohkem on viimaste aastate jooksul laienenud kodumaiste kaupade sortiment (nimetuste arv keskmiselt kauplustes) jäätise, jogurti, kohupiima, keeduvorstide, suitsuvorstide, suitsuliha, leiva, küpsiste, viina ja mahlade osas. Tugeva konkurentsi tingimustes on Eesti toiduainetööstuse ettevõtted toonud lettidele kümneid uusi tooteid. Tallinnas on sortimendi laienemine sageli toimunud just kallite kaupade, maapiirkondades, kus tarbija on hinnatundlikum, aga odavate arvel. Muude võrdsete tingimuste korral on Eesti toidukaupadel kergem turul edu saavutada kui välismaistel, kuid siinjuures tuleb silmas pidada, et iga toote puhul on olemas hinnapiir, millest alates hakkab tarbija käitumisel otsustavat rolli mängima hind.

Ehkki 2001. aastal oli jälgitav nii sise- kui ka välisnõudluse kasv ka toidusektoris, on põllumajandussaaduste turg tervikuna siiski äärmiselt ebastabiilne ning Eesti turu väiksuse ja avatuse tõttu peegelduvad siin ka koheselt muudatused maailmaturu konjunktuuris.