Põllumajandustootjate ja valitsuse esindajate läbirääkimistel

20.07.2000

Täna, 20. juulil põllumajandusministeeriumis toimunud vabariigi

valitsuse komisjoni ja põllumajandustootjate esindajate

läbirääkimistel jõudsid pooled põhimõttelisele kokkuleppele

investeeringuvajaduste,samuti põllumajanduse- ja maaelutoetuste

üldsummas.



Põllumajandustootjate esinduse juhi Põllumajandus-Kaubanduskoja

nõukogu esimehe Avo Mölderi sõnul jõuti kokkuleppele 1,14

miljardi täiendava ressursi vajaduses põllumajandustootjale,

mille arvutamisel on osaliselt arvestatud ka eelmise aasta

investeeringupuudujääki. Tulude täiendav kompenseerimine on

katteks ebavõrdseist kaubandustingimustest tekkinud tulu

puudujäägile.



Põllumajandustootjad esitasid valitsusdelegatsioonile ettepaneku

kompenseerida tulupuudujääki maaelu ja põllumajandustoetuste

kogusummana järgmisel aastal 639 miljonit krooni.



Otseste toetuste kogusumma ja selle jaotuse suhtes esitab

tootjate delegatsioon oma ettepanekud järgmisel istungil.

Prioriteet otseste toetuste puhul on piimalehma otsene toetus

ja teraviljatoetus. Muude maaelutoetuste juures soovivad tootjad

taastada ka omariikliku kapitalitoetuse.



Selle aasta riigieelarves on otsetoetusteks 226, 8 miljonit krooni,

sellest piimalehma riiklikke toetusi 112,4 miljonit, teraviljatoetusi

75,9 miljonit, mahepõllundustoetusi 3,9 miljonit, ute ja

kitsekasvatustoetused 2,1 miljonit, sertifisteeritud

seemnekartulitoetusi 0,5 miljonit, sertifitseeritud heinaseemne

kasvatuse toetusi 1,5 miljonit, põllumajandusmaa lupjamise riiklikke

toetusi 14,8 miljonit, nõuandetoetusi 1,54 miljonit,

põllumajanduskindlustustoetus 1,9 miljonit ja korralduskuludeks 1,8

miljonit.



Valitsusepoolse ministeeriumidevahelise komisjoni esimehe minister

Ivari Padari sõnul liigub Eesti põllumajanduspoliitika järk-järgult

turu reguleerimise poole, Esimeste sammudena nimetas minister

seejuures tollide kehtestamist kolmandaile riikidele ja liberaalsemaid

kaubandustingimusi EL-ga 1. juulist. Samuti on kavas üle vaadata

vabakaubanduslepingud põllumajandustoodete osas ja ettevalmistamisel

on interventsioonimehhanism teravilja kokkuostuks.



“Teeme ettevalmistusi ka Eestis rakendada EL ühtset

põllumajandupoliitikat, mis vabaturumajanduse põhimõtteist oluliselt

erineb ja on äärmiselt reguleeritud valdkond”.



Läbirääkimisi peetakse põllumajandussaaduste ja -toodete turu

korraldamise seaduse alusel, eesmärgiks jõuda kokkuleppele järgmise

aasta riiklike toetuste määramise summas ja viisis.



Poolte lähtepunkt toetusvajaduse kalkuleerimisel on

põllumajandussaaduste taotlushinnad ja realiseerimismahud, mis samuti

on läbirääkimiste objekt.



Reglemendi kohaselt teavitavad avalikkust läbirääkimiste tulemustest

delegatsioonide juhid.



Läbirääkimiste lõpptähtaeg on 1. august. Läbirääkimistulemused esitab

põllumajandusminister Vabariigi Valitsusele hinnagu andmiseks ja

kokkuleppele allakirjuatmsieks volituste saamiseks 8. augustil.



Põllumajandusele ja maaelule antavad toetused Eestis olid 1996. aastal

238,6 miljonit, 1997. aastal 277,1 miljonit, 1998. aastal 815,8 miljonit

(sealhulgas ühekordne ikaldustoetus 227 miljonit krooni), 1999. aastal

635,3 miljonit ja 2000. aastal 478,8 miljonit krooni (siia on arvestatud

ka SAPARD prorgammi Eestipoolne kaasfinanatseerimine 55,7 miljoni krooni

ulatuses).