Saasteained
Toidus sisalduvaks saasteaineks on igasugune aine, mida ei ole toidule lisatud taotluslikult, vaid mis on sinna sattunud kõnealuse toidu tootmisel, esmasel töötlemisel, käitlemise ajal või keskkonnasaaste tulemusena. Siia kuuluvad näiteks hallitusseente poolt produtseeritud mükotoksiinid, põllumajandusest pärinevad väetiste komponendid, pestitsiidide jäägi, loomakasvatusest veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), 3-monokloorpropaan-1,2-diool (3-MPCD), raskmetallid (elavhõbe, metüülelavhõbe, kaadmium, plii), orgaanilised ühendid (dioksiinid, polüklooritud bifenüülid) jt. Saasteained avaldavad negatiivset mõju nii toidu kvaliteedile kui ka inimeste tervisele. Saasteainete alase olukorra kaardistamiseks on läbiviidud erinevaid seireprogramme alates 1998 aastast. Seire tulemused on aluseks Eesti positsiooni kujundamisel Euroopa Liidus, samuti on need tulemused aluseks järelevalveasutustele oma järelevalvetegevuse planeerimisel. Valdkonda reguleerivad järgmised õigusaktid: Euroopa Liidu Nõukogu määrus 315/93/EMÜ Euroopa Ühenduse poolt rakendatavate meetmete kohta toidus esinevate saasteainete suhtes (EÜT L 037, 13.02.1993, lk. 1 – 3), terviktekst Euroopa Liidu Nõukogu määruse 315/93/EMÜ eemärk on kehtestada üldised põhimõtted toidus esinevate saasteainetega seonduva reguleerimiseks Euroopa Liidus. Määruse kohaselt loetakse saasteaineteks igasuguseid aineid, mida ei ole toidule lisatud taotluslikult, vaid mis on sattunud sinna toidu tootmise (kaasa arvatud põllumajandussaaduste kasvatamine, loomakasvatus, veterinaaria vallas läbiviidud toimingud), valmistamise, töötlemise, pakendamise, veo jne käigus või keskkonnasaaste tulemusena. Saasteaineteks ei loeta aga toidu esinevaid võõrkehi nagu näiteks loomakarvad. Määrus sätestab tingimused millal ei ole saasteainetest tuleneva ohu tõttu lubatud toitu käidelda ning sätestab tingimused ja korra, kuidas nii Euroopa Liidu kui ka rahvuslikul tasandil kehtestatakse saasteainetele piirnorme. Euroopa Liidu Komisjoni määrus (EÜ) 1881/2006, millega sätestatakse teatud saasteinete piirnormid toidus (ELT L 364, 20.12.2006, lk. 5 – 24), terviktekst. Määrusega (EÜ) 1881/2006 kehtestatakse piirnormid nitraatide, mükotoksiinide, metallide, 3-MCPD, dioksiini jne osas. Piirnormid kehtestatakse nii loomsele kui ka mitteloomsele toidule ning need on toidugruppide kaupa esitatud määruse lisas. Kuivatatud, lahjendatud, töödeldud või liittoidu korral, mille jaoks ei ole konkreetseid ühenduse piirnorme kehtestatud, võetakse lisas kehtestatud piirnormide kohaldamisel arvesse saasteaine sisalduse muutusi, mis on tingitud kuivatamisest, lahjendamisest või töötlemisest; toote koostisosade suhtelist sisaldust ja analüütilist määramispiiri. Piirnormist suurema saasteainesisaldusega toitu ei tohi turule viia ei olemasoleval kujul, segatuna teise nõuetekohase toiduga ega teise toidu koostisosana. Euroopa Liidus määrus 396/2005 ühtlustab pestitsiidide jääkide piirnormid toidus. Varasemas praktikas võis esineda juhtumeid, kus sama põllukultuuri ja pestitsiidi puhul kehtisid liikmesriigiti erinevad piirnormid. Määruses on piirnormid ligikaudu 1100 pestitsiidile, mida kasutatakse praegu või on varem kasutatud Euroopa Liidus ja kolmandates riikides. Nimekirjaga on hõlmatud 315 põllumajandustoodet. Piirnormid kehtivad ka töödeldud toodetele, olles kohaldatud nii, et arvestatakse ka töötluse käigus esineva lahjendamise või kontsentreerumisega. Jääkide piirnormide kehtestamisel võetakse arvesse kõigi tarbijagruppide ohutust, kaasa arvatud imikud, lapsed ja taimetoitlased. Samuti on tagatud võrdsed konkurentsitingimused ettevõtjaile ja importijaile. Piirnormide otsingu lihtsustamiseks on Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud pestitsiidide jääkide andmebaas. Euroopa Liidu Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus 2377/90 (EMÜ). (ELT L 152, 16.6.2009, lk11-22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 470/2009 reguleerib saasteainete ühe alagrupi farmakoloogiliste toimeainete jääkidega seonduvat. Määrus sätestab üldised eeskirjad ja menetlused veterinaarravimites kasutatavate ja muude farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide ja kontrollväärtuste kehtestamiseks. Euroopa Liidu Komisjoni määrus (EÜ) 37/2010, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomses toidus sisalduvate jääkide piirnormide järgi. (ELT L15, 20.01.2010, lk 1-72) Määruse (EÜ) 37/2010 lisas kehtestatakse farmakoloogiliste toimainete loetelu jääkide piirnormide järgi. Selguse huvides on loodud kaks tabelit: üks lubatud ainete jaoks, mis hõlmab toimaineid, mille suhtes on kehtestatud jääkide piirnorm või ajutine jääkide piirnorm või jääkide piirnormi vajadus puudub ja teine keelatud ainete jaoks. Farmakoloogilised toimained on loetletud tähestikulises järjekorras. Euroopa Liidu Nõukogu (Euratom) määrus 3954/87/EMÜ toidu ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirnormide kehtestamise kohta tuuma- või kiirgusavarii korral (EÜT L 371, 30.12.1987, lk. 11 – 13), terviktekst Euroopa Liidu Nõukogu (Euratom) määrus 3954/87/EMÜ reguleerib saasteainete ühe alagrupi – radioaktiivse saastusega seonduvat tuuma- või kiirgusavarii korral. Määrus näeb ette toidu ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirnormide kehtestamise korra. Määruse lisas kehtestatakse piirnormid strontsiumi, joodi, plutooniumi ja tseesiumi erinevate isotoopide suhtes toidugruppide kaupa. Euroopa Liidu Komisjoni (Euratom) määrus 944/89/EMÜ, millega kehtestatakse vähem tähtsate toitude radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tuuma- või muu kiirgusavarii korral (L 101, 13.04.1989, lk. 17 – 18) Euroopa Liidu Komisjoni (Euratom) määrus 944/89/EMÜ on EL Nõukogu (Euratom) määrusest 3954/87/EMÜ tulenev erimäärus, mille kohaselt võivad vähem tähtsate toiduainete radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad olla 10 x suuremad eelnimetatud määruses sätestatud piirnormidest. Määrus 944/89/EMÜ lisas kehtestatakse vähem tähtsate toitudeloetelu. Lisaks: Proovivõtu- ja analüüsimeetodid teatud saasteainete määramiseks toiduainetes. Lisateave: Maia Radin,
viimati uuendatud: 03.03.2010 |