Põllumajanduse ja maaelu arengu toetused

Toetuste maksmise alused

Põllumajandusminis-teeriumi haldusalas rakendatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames välja töötatud alljärgnevaid põllumajanduse ja maaelu arengu toetusskeeme:
 - Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) toetused;
 - Ühtne pindalatoetus ja täiendavad otsetoetused põllukultuuride ja loomade kasvatamise eest;
 - Turukorraldus, millega saavutatakse administratiivselt määratud hindadele lähedane tase ja stabiilsus.
Lisaks rakendatakse Eestis mitmeid siseriiklikke toetusi (nt põllumajandusloomade aretustoetus, turuarendustoetus, praktikatoetus, põllumajandustootja asendamise toetus), mida rahastatakse ainult  Eesti riigieelarvest.
Lisaks tegeleb Põllumajandusministeerium ka kalandusvaldkonna toetustega (http://www.agri.ee/ekf/).

Erinevate toetuste eesmärkidest on pikemalt võimalik lugeda siit...

Toetuste maksmise alused
Nimetatud toetusi on võimalik taotleda  mitme erineva valdkonna kohta kehtestatud korra ja tingimuste kohaselt. Euroopa Liidu toetuste rakendamise jaoks on välja töötatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ÜPP seadus), mille raames on kehtestatud ÜPP toetuste raamistik.

Toetuste jaotus eesmärgi ja tähenduse järgi:
1. Investeeringutoetused (rahastatakse MAK 2007–2013-st ja RAK-ist):
- põllu- ja metsamajanduse, toiduainetööstuse ning kalamajanduse   moderniseerimiseks ja tootmise vastavusse viimiseks keskkonna- ning toiduohutuse nõuetega. Toetuste eesmärk on tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja hüvitada kulutusi, mis on seotud keskkonna ja toiduohutuse reeglite täitmisega;
- majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkondades;
- maapiirkondade infrastruktuuride arenguks.

2. Keskkonna- ja ebasoodsate alade toetused ning ELi nõuetega kohanemise toetused – sisuliselt hüvitised põllumajandustootjatele “roheliste teenuste” eest (rahastatakse MAK 2007–2013-st ja MAK 2004–2006-st) – toetustega stimuleeritakse põllumajandustootjaid vähendama mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist – säästma loodust. Toetus katab napilt piirangutest põhjustatud tulude vähenemise. Toetustest saab kasu kogu ühiskond. Paljud end liberaalseteks nimetavad riigid ei kasuta keskkonda säästvaid tootmismeetodeid ja suurendavad “tulu” loodusressursside – mullahuumuse ja puhta vee – kulutamise või reostamise arvel.

3. Tulutoetused:
- põllumajandusliku tootmisega tegelevate väikese sissetulekuga majapidamiste, millel puuduvad võimalused majandustegevuse laiendamiseks, sissetulekute toetused (rahastatakse MAK 2004–2006-st);
- pindalatoetused, põllumajanduskultuuride ja loomade kasvatamise eest (rahastatakse ÜPP rakendamise seaduse alusel). Kõigis arenenud riikides hüvitatakse põllumajandusettevõtetele erinevate toetusmeetoditega täiendavaid kulutusi, mis on põhjustatud põllumajandusliku tootmise eripärast. Põllumajanduses kasutatakse looduslikel põhjustel suurt osa põhivarast perioodiliselt, keskmiselt 2–3 kuud aastas, mis halvendab oluliselt konkurentsivõimet ja majanduslikke võimalusi. Samuti hüvitatakse maade hooldamise kulud. Tuleviku vajadusi ja toiduainete nõudluse kasvu arvestades on vaja säilitada põllumaade viljakus. Tänu 2004. aastal rakendatud pindalatoetustele võeti taaskasutusele enam kui 120 000 ha umbrohtunud ja võsastunud põllumaad.

4. Põllumajandussaaduste töötlemise, kasutuse ja eksporditoetused, tootjaorganisatsioonide toetused (rahastatakse ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel);

5. Siseriiklikud toetused: põllumajandusloomade aretustoetus, turuarendustoetus, praktikatoetus, põllumajandustootja asendamise toetus. Siseriiklikke toetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest.