Est | Eng | Rus
AvalehtMinisteeriumPõhivaldkonnadÕigusloomeÜhispoliitikadPressAvalik teaveKontaktid
» Põhivaldkonnad » Toiduohutus » Alavaldkonnad » Toiduga kokkupuutuvad materjalid
print sisukaart
Põhivaldkonnad
 
Viited
  Maaelu
  Põllumajandus ja toiduturg
  Kalamajandus
  Taimetervis
  Toiduohutus
Uudised ja teated
Üldosa ja põhimõtted
Õigusaktid
Alavaldkonnad
Ettevõttest teavitamine ja ettevõtte tunnustamine
Enesekontroll
Codex Alimentarius
Järelevalve
Laborid, meetodid
Import, eksport, kauplemine
Toiduhügieen, säilitamine
Mikrobioloogilised nõuded
Märgistamine
Lisa-, lõhna- ja maitseained
Toidulisandid
Töötlemisviisid
Saasteained
Toiduga kokkupuutuvad materjalid
Toidugruppide erinõuded
Euroopa Toiduohutusamet
Infomaterjalid, juhendid
Uuringud, statistika
Korduma Kippuvad Küsimused
Kasulikke linke
  Loomade tervis, heaolu ja aretus
  Teadus, arendus ja nõuanne
  Biomass ja bioenergia
  Toetused ja riigiabi
  Nõuetele vastavus
  Koolitused

Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed

Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed

Toiduga kokkupuutuvad materjalid on sellised materjalid ja esemed, mis on ette nähtud kokkupuutumiseks toiduga; mis juba puutuvad toiduga kokku ja on selleks ette nähtud; mille puhul võib eeldada, et need puutuvad toiduga kokku või eraldavad toitu oma koostisosi. Toiduga kokkupuutuvad materjalid on toidupakendid, aga ka söögiriistad ja -nõud ning toiduga kokkupuutuvad tööstuslikud seadmed, konteinerid jne.

Toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete üldnõue on nende piisav inertsus, et neist ei kanduks toitu aineid kogustes, mis võiksid ohustada inimese tervist või halvendada toidu organoleptilisi omadusi.

Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete üldnõuded tulenevad toiduseadusest ning vahetult kohaldatavast ELi määrusest 1935/2004/EÜ, erinõuded Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määrusest nr 156 ning ELi määrustest 1895/2005/EÜ, 2023/2006/EÜ, 282/2008/EÜ ja 10/2011/EL.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (EÜT L 338, 27.10.2004 lk 4-17)

Määruse eesmärk on tagada siseturu tõhus toimimine toiduga otse või kaudselt kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete ühenduse turule toomise osas ning ühtlasi luua alus inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse kõrge taseme kindlustamiseks.

Määruses on kehtestatud üldnõuded kõikidele toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalidele ja esemetele, sealhulgas aktiivsetele ja intelligentsetele materjalidele ja esemetele. Määrust ei kohaldata antiikesemete, katte- või pindmaterjalide nagu juustukoorikud, lihatooteid või puuvilju katvad materjalid, mis moodustavad toidu osa ning mida võib koos nendega süüa, ning ühis- ja eraveevärgi püsiosade suhtes.

Lisaks üldnõuetele sätestatakse määrusega materjalide märgistamise nõuded ning materjali ja eseme tootja poolt väljastatava vastavusdeklaratsiooni olemasolu nõue, millega tõendatakse materjali ja eseme vastavust õigusaktiga esitatud nõuetele. Uue aine kasutuselevõtt toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutamiseks peab toimuma vastavalt määruses toodud protseduurile.

Toidu aktiivseks säilitamiseks või parandamiseks loodud uut liiki materjalid ja esemed (aktiivsed materjalid ja esemed) ei ole erinevalt senistest toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalidest ja esemetest oma ehituse poolest inertsed. Toiduga kokkupuutuvad aktiivsed materjalid ja esemed on ette nähtud pakendatud toidu säilimisaja pikendamiseks või nende seisukorra säilitamiseks või parandamiseks. Need on kavandatud sisaldama koostisosi, mis eritavad aineid pakendatud toitu või toitu ümbritsevasse keskkonda või absorbeerivad aineid toidust või toitu ümbritsevast keskkonnast. Teised uut liiki materjalid ja esemed on loodud toidu seisukorra jälgimiseks (intelligentsed materjalid ja esemed). Toiduga kokkupuutuvad intelligentsed materjalid ja esemed jälgivad pakendatud toidu seisukorda või toitu ümbritsevat keskkonda. Mõlemat liiki materjalid ja esemed võivad toiduga kokku puutuda. Seepärast on selguse ja õiguskindluse huvides laiendatud antud määrusega kohaldamisala toiduga kokkupuutuvatele aktiivsetele ja intelligentsetele materjalidele ja esemetele ning kehtestatud põhinõuded nende kasutamise kohta. Lisaks töötab Euroopa Komisjon toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete valdkonna töögrupiga välja aktiivsetele ja intelligentsetele materjalidele ja esemetele erimäärust, mis käsitleb nende materjalide ja esemete ohutuse hindamisega, loa andmisega toiduainetööstuses kasutamiseks ja järelevalvega seotud erinõudeid.

Juhime tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1935/2004 artiklit 17 "Jälgitavus" kohaldatakse alates 27. oktoobrist 2006. a.

Nimetatud artikli kohaselt tuleb tagada materjalide ja esemete jälgitavus igas etapis, et hõlbustada nende kontrollimist, defektsete esemete turult tagasikutsumist, tarbijate teavitamist ning vastutuse määratlemist. Ettevõtjatel peavad olemas olema süsteemid ja menetlused, mis võimaldavad tuvastada ettevõtteid, millest ja millistele on materjale ja esemeid või materjalide ja esemete valmistamisel kasutatud aineid ja saadusi tarnitud. See teave tuleb nõudmise korral esitada järelevalveasutustele. Turule viidavad materjalid ja esemed peavad olema tuvastatavad märgistuse või asjaomase dokumentatsiooni või teabe kaudu.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2023/2006 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta (ELT L 384, 29,12, 2006, lk 75-78)

22. detsembril 2006. a kiideti Euroopa Liidu Komisjonis heaks määrus toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta. Alus määruse kehtestamiseks tuleneb toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete raammäärusest (1935/2004). Hea tootmistava põhimõtete kehtestamine on vajalik teatava ühtsuse saavutamiseks, kuna praegu järgitakse vaid mõnedes materjalide tööstussektorites head tootmistava. Seetõttu kohaldatakse määrust kõigi toiduga kokkupuutuvate materjalide valmistamis-, töötlemis- ja turustamisetappide suhtes kuni lähtematerjali tootmiseni. Lähtematerjali tootmine jääb määruse reguleerimisulatusest välja.

Määruses nõutakse, et toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamisega tegelev ettevõtja tegutseks kooskõlas heade tootmistavade üldiste ja üksikasjaliste nõuetega. Üldised nõuded hõlmavad kvaliteedi tagamise süsteemi ja kvaliteedi kontrolli süsteemi kehtestamist, nende süsteemide rakendamist ja järgimist, samuti asjakohase dokumentatsiooni pidamist ja säilitamist. Täpsemad nõuded esitatakse materjalide ja esemete trükkimise ning trükitud materjalide ja esemete käsitlemise ja ladustamise suhtes.

Määrusega 2008/282/EÜ lisati hea tootmistava määrusesse ringlusplasti protsesside kvaliteedi tagamise süsteemi käsitlev osa, mis sisaldab üksikasju, mida kvaliteedi tagamise süsteem peab sisaldama ringlusplasti protsesside puhul.

Määrust kohaldatakse 1. augustist 2008. a.

Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määrus nr 156 "Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavate nõuete, nende gruppide kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite kinnitamine" (avaldatud RT I 1999, 50, 549; muudetud aktidega 2001, 27, 152; 2003, 52, 357; 2005, 19, 112; 41, 337; 2006, 5, 25;48, 368; 2007, 64, 402; 2009, 7, 46).

Määruses on kehtestatud olenevalt materjali tüübist, kas lubatud koostisainete loetelu, teatud koostisaine lubatud sisaldus materjalis või kui eelnimetatute kehtestamine ei ole põhjendatud, siis teatud kindlate ainete toitu migreerumise piirnormid. Lisaks eelnevale sisaldab määrus ka materjalide ohutuse katsetamise meetodeid. Määrusega kehtestatakse erinõuded järgmistele materjaligruppidele: keraamika, plastmass, regenereeritud tsellulooskile ning vinüülkloriidi monomeeri sisaldavad materjalid.

Komisjoni määrus nr 1895/2005 teatavate epoksüderivaatide kasutamise piirangu kohta toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalides ja esemetes (EÜT L 302, 19.11.2005 lk 28-32)

Määrust kohaldatakse materjalide ja esemete suhtes, mille valmistamisel on kasutatud või mis sisaldavad üht või mitut järgmist ainet:

  1. 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)propaan-bis(2,3-epoksüpropüül)eeter, (edaspidi BADGE) ning selle teatavad derivaadid;
  2. bis(hüdroksüfenüül)metaan-bis(2,3-epoksüpropüül)eetrid, (edaspidi BFDGE);
  3. muud novolakkglütsidüüleetrid, (edaspidi NOGE).

Määruse lisas 1 on kehtestatud BADGE ja selle teatavate derivaatidele erimigratsiooni piirnormid. Määruse nr 1935/2004 artikli 16 kohaselt tuleb BADGE ja selle derivaatide sisaldusega materjalidele ja esemetele turustamiseteppidel, v a jaemüügietappidel, lisada kirjalik vastavusdeklaratsioon. BFDGE ja NOGE kasutamine ja esinemine materjalides ja esemete valmistamisel on keelatud.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006. a. Nõuetele vastavusse viimiseks on antud üleminekuajad.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 372/2007, millega sätestatakse ajutised erimigratsiooni piirnormid toiduga kokkupuutuvate kaante tihendites kasutatavate plastifikaatorite suhtes (muudetud määrusega (EÜ) nr 597/2008)

Määrusega sätestatakse piirnormid 7 plastifikaatorile, mida kaanetihendeis peamiselt kasutatakse. Nende piirnormide kehtestamise vajadus tulenes toiduohutuse uuringute käigus peamiselt rasvastes toitudes leitud plasttihendiga kaantest migreerunud plastifikaatorite küllalt suurest sisaldusest, samuti sellest, et plasttihendiga kaante olukord ei olnud siiani selge. Senises sõnastuses plastmaterjalide raamdirektiivi 2002/72/EÜ kohaldati materjalide ja esemete ja nende osade suhtes, mis koosnevad ainult plastist või on tehtud kahest või enamast kihist, mis koosnevad ainult plastist. Seega võidi metallkaante plastist tihendeid vaadelda kui eseme ainult plastist koosnevat osa (kuulub direktiivi 2002/72 kohaldamisalasse) või kui metallpinnal olevat plast¬katet (ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalasse). Tulenevalt sellest, et liikmesriigid rakendasid seda direktiivi erinevalt, muudeti sõnastust, et oleks selge, et kaante tihendid kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse. Direktiivi sätetega kohanemiseks nähti ette teatud ajavahemik, mis algselt pidi lõppema 2008. a 1. juulil, pärast mida oleks tohtinud toota ja ühendusse importida vaid direktiivis toodud ja määruse piirnormidega võrreldes väiksematele piirnormidele vastavaid kaasi. Arvestades 2008. aasta alguses selgunud asjaolu, et direktiivi nõuetele vastavaid kaasi ei suudeta 1. juuliks piisavalt toota, otsustati pikendada määruse kehtivusaega 2009. aasta 30. aprillini. Seega võib määruse 372/2007 nõuetele vastavate plasttihendiga kaante tootmist ja importimist jätkata 2009. aasta 30. aprillini.

Määrus jõustus 2007. aasta 22. aprillil, määruse muudatus 2008. aasta 1. juulil, määrus tervikuna kehtib 2009. aasta 30. aprillini. Pärast seda tähtpäeva kohaldatakse direktiivist 2007/19/EÜ tulenevaid piirnorme. Direktiivi nõuetega on arvestatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määruses nr 156 „Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavate nõuete, nende gruppide kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite kinnitamine“.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 282/2008/EÜ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete kohta ning komisjoni määruse (EÜ) nr 2023/2006 muutmise kohta (ELT L nr 86, 28.03.2008, lk 9-18).

Määrust kohaldatakse toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjale ja –esemete suhtes (mis on reguleeritud direktiiviga 2002/72/EÜ), mis sisaldavad mehaaniliselt töödelduna (näiteks peenestamine, puhastamine, sulatamine) ringlusse võetud plasti. Plastijäätmetest keemilise depolümeerimise tulemusena saadud monomeerid ja oligomeerid määruse reguleerimisalasse ei kuulu, kuna neid käsitatakse samamoodi kui keemilise sünteesi abil toodetud monomeere, mis on reguleeritud ELi direktiiviga 2002/72/EÜ (mille nõuded on üle võetud Vabariigi Valitsuse 1999. a 17. mai määruse nr 156 tervikteksti). Määrust ei kohaldata funktsionaalse plasttõkkekihi kasutatava ringlussevõetud plasti suhtes.

Toiduga kokkupuuteks kasutatavad ringlusse võetud plastist materjalid ja esemed peavad vastama direktiivi 2002/72/EÜ nõuetele ning lisaks sellele peab ringlusse võetud plast pärinema lubatud ringlussevõtu protsessist, mida juhitakse kvaliteedikontrolli süsteemi abil.

Loa saamiseks tuleb ringlussevõtu protsessi puhul tõendada, et see on suuteline vähendama protsessis kasutatava plasti võimalikku saastumist määrani, mille puhul sellist plasti sisaldavad materjalid ja esemed vastavad määruse 1935/2004/EÜ (raammäärus) artikli 3 nõuetele (materjal ega ese ei tohi ohustada inimeste tervist, põhjustada toidu koostises vastuvõetamatuid muutusi ega põhjustada selle organo¬leptiliste omaduste halvenemist). Seetõttu on loa saamise tingimusteks, et ringlussevõtu protsessi sisendplastina kasutataks toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjale ja –esemeid, et nii sisendplasti kui ka protsessi tulemusena saadud ringlusse võetud plasti kvaliteet oleks kontrollitud ning ringlusse võetud plasti kasutamise tingimused oleksid määratletud.

Protsessi lubamise, loa muutmise, peatamise ja tühistamise protseduurid on sarnased raammääruses kirjeldatud plasti koostisainete lubamisega, kuid on kohandatud protsesside lubamiseks. Määruse kohaselt tuleb esitada loataotlus koos tehnilise toimikuga kohalikule järelevalveasutusele (kelleks Eestis on Veterinaar- ja Toiduamet), kes edastab selle protsessi ohutuse hindamiseks Euroopa toiduohutusametile (edaspidi EFSA). EFSA peab 6 kuu jooksul alates taotluse saamisest andma oma arvamuse ning juhul kui see on positiivne, siis valmistab Komisjon viivitamata ette vastava taotlejale suunatud otsuse õigusakti eelnõu, mis komitee¬menetluse korras vastu võetakse. Lubatud ringlussevõtu protsessid kantakse ühenduse registrisse, mida peab Komisjon. Loa valdaja peab teavitama järelevalveasutust kohast, kus kasutatakse ringlussevõtu protsessi. Lubatud protsessi võib kasutada ka teises ettevõttes (tehases) juhul, kui täidetakse neid tingimusi, mis on loas kirjas.

Seda, millised andmed tuleb tehnilises toimikus esitada, täpsustatakse EFSA koostatud juhendis, mis tuleb avaldada hiljemalt 6 kuu pärast alates eelnõu avaldamisest.

Ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete ringlussevõetud plasti sisalduse märgistus on vabatahtlik. Juhul kui ringlussevõetud plasti sisaldust soovitakse näidata, peab märgistus vastama ISO standardi 14021 või samaväärse standardi nõuetele (ISO standard 14021 on üle võetud Eesti standardiks "Keskkonnamärgised- ja teatised. Isedeklareeritavad keskkonnaväited (II tüüpi keskkonnamärgistamine)" EVS-EN ISO 14021:2002 ning on kättesaadav Eesti Standardikeskusest).

Lisaks direktiivis 2002/72/EÜ toodud vastavusdeklaratsioonis nõutule tuleb ringlusplasti sisaldavate materjalide ja esemete puhul deklareerida, et kasutatud on ainult lubatud protsessist pärit ringlusplasti ning näidata ära ringlusprotsessi number ühenduse registris. Ringlussevõetud plasti vastavusdeklaratsioonis peab sisaldama kinnitust selle kohta, et ringlussevõtu protsessi kohta on väljastatud luba ning et sisendplast, ringlussevõtu protsess ja ringlussevõetud plast vastavad loa nõuetele, samuti selle kohta, et sisse on seatud määruse 2023/2006 nõuete kohane kvaliteeditagamise süsteem.

Ringlussevõetud plastide ohutuse saab tagada ainult siis, kui ringlussevõtu protsessi käigus toodetakse reprodutseeritava kvaliteediga ringlussevõetud plasti. Seda saab kontrollida tõhusa kvaliteeditagamise süsteemi abil. Seetõttu muudetakse selle määrusega ka määrust 2023/2006/EÜ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete hea tootmistava kohta. Hea tootmistava määrusesse lisatakse ringlusplasti protsesside kvaliteedi tagamise süsteemi käsitlev osa, mis sisaldab üksikasju, mida kvaliteedi tagamise süsteem peab sisaldama ringlus¬plasti protsesside puhul.

Ringlussevõtu tehase kontroll toimub vastavalt määruse 882/2004 reeglitele ning hõlmab kontrollimeetodina eelkõige selle artikli 10 määratletud auditit. Kontrollitakse, kas ringlussevõtu protsess vastab lubatud protsessile ning kas kvaliteeditagamise süsteem on sisse seatud.

Ringlussevõtu protsesside lubamise üleminekumeetmetena nähakse ette, et loataotlusi saab esitada 1,5 aasta jooksul alates EFSA juhendi avaldamisest. EFSA avaldas juhendi loataotluste esitamiseks 2008. aasta 1. juulil. Pärast EFSA arvamuste saamist selle perioodi jooksul laekunud taotluste kohta, esitab Komisjon 6 kuu jooksul toiduahela ja loomatervise alalisele komiteele protsessi lubamise või lubamisest keeldumise otsuste eelnõud. Arvestades asjaolu, et EFSA arvamuste saamiseks võib minimaalselt kuluda 6 kuud, võidakse lubatud ringlussevõtu protsesside register avaldada alles 3 aasta pärast arvates määruse avaldamisest.

Määrus jõustus 17. aprillil 2008. a. Artikleid ringlussevõetud plasti nõuete, lubatud protsesside registri, ametlike kontrollide ja deklaratsiooni kohta kohaldatakse pärast seda, kui on langetatud otsused nende protsesside kohta, mille jaoks üleminekuperioodil on taotletud luba.

Komisjoni määrus (EL) nr 10/2011, millega kehtestatakse nõuded toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja –toodete kohta.

Määrus kehtestati selguse huvides kuna kehtivat direktiivi 2002/72/EÜ on kuus korda oluliselt muudetud. Määruse reguleerimisala on laiendatud mitmest materjalist mitmekihilistele esemetele. Direktiiv 2002/72 kohaldatakse materjalide ja toodete suhtes, mis on valmistatud plastist ning kaante plastitihendite suhtes. Viimastel aastatel kasutatakse lisaks plastmaterjalidele ja –toodetele ka mitmest materjalist mitmekihilistes toodetes.

Direktiiv 2002/72 sisaldab mitmesuguseid loetelusid monomeeridest või muudest lähteainetest ka lisaainetest, mida on lubatud kasutada plastmaterjalide ja –toodete valmistamiseks. Monomeeride, uude lähte- ja lisaainete Euroopa Liidu loetelu on nüüd täielik; see tähendab, et on lubatud kasutada vaid Euroopa Liidu tasandil lubatud aineid. Kuna teatavaid aineid saab kasutada nii monomeeri kui ka muu lähte- ja lisaainena, on avaldatud ühine lubatud aine loetelu, märkides nende lubatud otstarbe.

Viimastel aastatel on välja töötatud toiduga kokku puutuvaid plastmaterjale ja –tooteid, mis koosnevad mitme materjali kombinatsioonist, et saavutada optimaalne funktsionaalsus ja toidu kaitse, vähendades samas pakendijäätmete kogust. Nimetatud mitmest materjalist mitmekihilistes materjalides ja toodetes peab plastikihtide koostis vastama samadele nõuetele, mis on kehtestatud sellistele plastikihtide koostisele, kus materjale ei kombineerita.

Määrusega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2002/72 ning 80/766/EMÜ, 81/432/EMÜ (direktiivid, mis kehtestavad analüüsimeetodid vinüülkloriidi monomeeri sisalduse kontrollimiseks toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalides ja –toodetes).

Komisjoni määrus (EL) nr 284/2011, Hiina Rahvavabariigi ja Hongkongi erihalduspiirkonnast pärit või sealt lähetatud polüamiidist ja melamiinist valmistatud plastist köögitarvete impordi eritingimuste ja üksikasjalik kord.

Eritingimused ja üksikasjalik kord on sätestatud kuna mitmete hoiatuste ja märkuste edastamist läbi RASFF süsteemi (toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem) Hiina Rahvavabariigist ja Hongkongist Euroopa Liitu toodud toiduga kokkupuutuvaid materjale, millest eraldub toitu või toidusimulanti kemikaale koguses, mis ei ole kooskõlas liidu õigusaktidega.

Selleks, et võimalikult vähendada terviseohtusid, mida võivad põhjustada polüamiidist ja melamiinist valmistatud köögitarvete kontrollimist, tuleks igale sellisele saadetisele lisada asjaomased dokumendid, sealhulgas analüüsitulemused ning importijad peaksid esitama enne saadetise saabumist eelteatise selle kohta, mida saadetis sisaldab ja millal see saabub.

Antud toodete kontrollimine hõlmab dokumentide, identsuse ja füüsilist kontrollimist.

Hiinast ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud polüamiidist ja melamiinist valmistatud köögitarbed loetakse vabaks ringluseks alles siis, kui kõik kontrollimised on tehtud ja tulemused teada.

Toiduga kokkupuutuvad aktiivsed ja intelligentsed materjalid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 450/2009 toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete kohta (ELT L 135, 30.05.2009, lk 3-11).

Tehnoloogiline progressi tulemusena on loodud nn aktiivsed ja intelligentsed toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed. Aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemetena käsitatakse määruse tähenduses selliseid toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid, mis pakendatud toidu seisukorda jälgivad (intelligentsed materjalid ja esemed) või pakendatud toitu või seda ümbritsevasse keskkonda kas eritavad aineid või absorbeerivad neid (aktiivsed materjalid ja esemed). Siia hulka kuuluvad pakendid, mis pikendavad toidu säilivust (aktiivsed pakendid) või reageerivad, kui toit ei ole enam kõlblik (intelligentsed pakendid), näiteks pakendi värvimuutuse kaudu. Laias laastus võib aktiivsed pakendid jagada eritavateks (näiteks eritavad toitu säilitusaineid) ja absorbeerivateks (näiteks absorbeerivad pakendatud toidu keskkonnast hapnikku) pakenditeks.

Määruses sätestatakse nõuded aktiivsete ja intelligentsete materjalide ning esemete ohutu kasutamise tagamiseks lisaks määruse 1935/2004 nõuetele.

Täpsemalt katavad need nõuded:

  • aktiivsetes ja intelligentsetes materjalides kasutatavate ainete lubamise;
  • suhte materjalispetsiifilistesse nõuetesse, näiteks plastmaterjalide nõuetesse;
  • ekslikult toiduks pidada võidavate osade märgistamise;
  • vastavusdeklaratsioonis esitatava teabe.

Osaliselt olid aktiivsed ja intelligentsed materjalid ja esemed reguleeritud ka enne seda määrust. Toiduga kokkupuutuvate materjalide raammääruses 1935/2004/EÜ on aktiivsed ja intelligentsed materjalid defineeritud kui pakendatud toidu säilitamiseks või pakendatud toidu seisukorra parandamiseks või pakendatud toidu seisukorra jälgimiseks ettenähtud materjalid ja esemed. Raammääruse kohaselt tohib aktiivsest eritavast materjalist toitu erituda ainult sellist ainet, mis vastab toidu koostisosale kehtestatud nõuetele (näiteks toidu lisaaine) ja sellist ainet vaadeldakse kui toidu koostisosa. Sätestatud on ka tarbija eksitamise keeld nii aktiivsete materjalide puhul (materjalid ega esemed ei tohi põhjustada toidus tarbijaid eksitavaid toidu koostise või organoleptika muutusi, näiteks riknemise varjamine) kui ka intelligentsete materjalide puhul (materjalid ei tohi anda eksitavat teavet toidu seisukorra kohta). Raammääruses on esitatud nõue aktiivsete ja intelligentsete materjalide märgistamise kohta, mille kohaselt peab sellistel materjalidel olema piisav märgistus, et aru saada, et tegemist on aktiivsete ja intelligentsete materjalidega ning et oleks võimalik eristada selliste materjalide või esemete ekslikult söödavaks pidada võidavaid osi.

Kuigi raammääruses on aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete suhtes esitatud rida nõudeid, on siiski ka olulisi küsimusi, mis on reguleerimata, näiteks ei ole reguleeritud see, kuidas seostuvad aktiivsed ja intelligentsed materjalid muude toiduga kokkupuutuvate materjalide õigusaktidest tulenevate nõuetega. Plastide puhul tekivad küsimused, kas aktiivsetes plastmaterjalides kasutatavad ained peaksid olema plastidirektiiviga lubatud ainete hulgas ning kuidas rakendada üldmigratsiooni sätet soovitult aineid eritavate materjalide puhul. Samuti ei saa raammääruse alusel nõuda selliste materjalide puhul vastavusdeklaratsiooni esitamist.

Aktiivsete ja intelligentsete materjalide otsekohalduv määrus sätestabki nõuded aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete ohutu kasutamise tagamiseks lisaks raammääruse 1935/2004/EÜ nõuetele.

Täpsemalt katavad need nõuded:

  1. aktiivsetes ja intelligentsetes materjalides kasutatud ainete ohutuse (ainete lubamise kaudu);
  2. suhte materjalispetsiifilistesse nõuetesse, näiteks plastmaterjalide kohta;
  3. ekslikult toiduks pidada võidavate osade täpsema märgistamise;
  4. vastavusdeklaratsiooni.
  1. Aktiivsetes ja intelligentsetes materjalides kasutatud ainete ohutus.

    1. Ained, mis on mõeldud soovitult toitu erituma.

      Materjalist soovitult erituvaid aineid vaadeldakse kui toidu koostisosi. Määruse 1935/2004 kohaselt peavad materjalist toitu erituvad ained olema lubatud toidu suhtes rakendatavate õigusaktidega. Siin järgitakse põhimõtet, et kui ainet (näiteks toidu lisaainena lubatud säilitusainet) lisatakse toitu kas otse või pakendi vahendusel, siis mõlemal juhul peavad aine suhtes kehtima samad reeglid ja õigusaktid. Ka materjali kaudu lisatavate ainete lubamise reguleerimine jääb toidualaste õigusaktide piiridesse ning ainete lubamise dubleerimise vältimiseks ei ole aktiivse pakendi kontekstis erituvate ainete suhtes lubamiseskeemi ette nähtud. See tähendab, et juhul, kui soovitakse toidu säilivust mõjutada sellise ainega, mis veel ei ole lubatud toidu lisaainete õigusakti kohaselt, tuleb esmalt esitada taotlus sellise aine lubamiseks toidu lisaainena toidu lisaainete loataotluse protseduuri kohaselt ning alles pärast loa saamist võib seda kasutada aktiivse pakendi materjali koostises.

      Juhul, kui toidualastes õigusaktides on lubatud ainet toitu lisada kindla sisalduseni, ei tohi selle aine kogus toidus piirsisaldust ületada sõltumata selle aine lisamise allikast, (st norm kehtib olenemata sellest, kas aine sisaldus on saavutatud kas pakendi kaudu eritumise või otse toidule lisamise teel).

      Materjalist soovitult erituvad ained tuleb loetleda toidu koostisosade loetelus. Selleks, et toidutootja saaks seda teha, tuleb esitada teave aktiivsest pakendist erituvate ainete kohta pakendiga kaasasolevas vastavusdeklaratsioonis.

    2. Ained, mis toetavad aktiivset või intelligentset funktsiooni, kuid mis ei ole mõeldud soovitult toitu erituma (kuid mis võivad migreeruda toitu).

      Kuna nende ainete ohutust ei ole hinnatud ja need võivad toitu migreeruda soovimatult, esitatakse selles määruses samasugune loaprotseduur kui plastides kasutada lubatud ainete puhul. Need ained kuuluvad Euroopa Toiduohutuseameti (edaspidi EFSA) läbiviidava ohutusehindamise ja ühenduse loaskeemi alla. Lubatud aine loetletakse ühenduse loetelus (nn positiivne loetelu) määratledes selle tuvastamiseks vajalikud andmed (nimetus), funktsiooni ning vajaduse korral kasutamise tingimused ja piirangud. Teatud juhtudel võidakse loetellu lisada ainete kombinatsioon, seda juhul, kui ohutuse hinnang on seotud selle kombinatsiooniga tulenevalt ainete koosmõjust. Ühenduse luba ei pea taotlema ainetele, mis pakendis sisaldudes on toidust eraldatud funktsionaalse tõkkekihiga, mis vähendab aine migratsiooni kontsentratsioonini alla avastamispiiri. Funktsionaalse tõkkekihi taga olevatele ainetele tuleb luba siiski taotleda juhul, kui aine on klassifitseeritud kui tõestatud kartsinogeenne, mutageenne või reproduktiivtoksiline aine või selle kahtlusega aine või kui aine on nn nanovormis.

      EFSA avaldab 6 kuu jooksul pärast määruse jõustumist aktiivses ja intelligentses komponendis kasutatava aine loataotluse esitamise juhendi, mis täpsustab andmeid, mida taotleja peab esitama. Taotluse esitamiseks on aega 18 kuud pärast EFSA juhendi avalikustamist. Komisjon avalikustab oma veebilehel registri nende ainete kohta, mille suhtes on esitatud nõuetekohane taotlus. Pärast seda, kui EFSA on hinnanud kõiki nõuetekohaseid taotlusi, valmistab komisjon ette meetme eelnõu nende lubamiseks või sellest keeldumiseks.

  2. Suhe teistesse materjalispetsiifilistesse nõuetesse.

    Määrus käsitleb ainult aktiivset ja intelligentset funktsiooni põhjustavat koostisosa ja ei reguleeri põhimaterjali (nn passiivne materjal), milles koostisosa sisaldub. Siin mõeldakse põhimaterjali all keraamikat, regenereeritud tsellulooskilet ja plasti, mille kohta on kehtestatud ühenduse erimeetmed, kuid ka paberit, kummit, metalli ja teisi materjale, mis võivad olla reguleeritud liikmesriigi tasandil. Näiteks absorbeeriva plastmaterjali puhul peab põhimaterjalina kasutatav plast olema toodetud kooskõlas plastile esitatavate nõuetega, ning absorbeeriv koostisosa neist ainetest, mis on kooskõlas aktiivsete ja intelligentsete materjalide määrusega.

    Kui materjalispetsiifilises meetmes, näiteks plastidirektiivis, nähakse ette üldmigratsiooni piirnorm, siis eritava materjali puhul ei arvestata soovitult eritunud aine kogust mõõdetud üldmigratsiooni väärtuse hulka.

  3. Ekslikult toiduks pidada võidavate osade märgistamine.

    Aktiivsete ja intelligentsete materjalide mittesöödavad osad, mida võidakse ekslikult pidada toiduks, peavad olema märgistatud sõnadega „mitte süüa“ (tähekõrgusega 3 mm) ja peavad olema varustatud söömist keelava sümboliga (sümbol kujutab mittesöödavat eset suhu pistvast inimesest tehtud joonistust, millele on peale tõmmatud tegevust keelav rist), kui see on tehniliselt võimalik. Näitena selliste mittesöödavate osade kohta võib tuua pakendi, mis lisaks toidule sisaldab näiteks hapnikku absorbeerivate ainete pakikest, mida võidakse pidada maitseainete pakikeseks.

  4. Vastavusdeklaratsioon.

    Vastavusdeklaratsioon peab olema kaasas aktiivsete ja intelligentsete materjalidega, materjalide tootmiseks vajalike aktiivset ja intelligentset funktsiooni põhjustavate komponentidega ja sellist komponenti moodustavate ainetega. Vastavusdeklaratsioonis tuleb esitada teave aktiivsete ja intelligentsete materjalide tõhususe ja kohasuse kohta, teave selliste ainete kohta, mille suhtes kehtivad piirangud (nii aktiivsete ja intelligentsete materjalide määruses kui ka toidu õigusaktides), ning piisav teave soovitult erituva aine kohta, et võimaldada järgmisel ettevõtjal tagada vastavust piirangutele toidu õigusaktides, sealhulgas toidu märgistamise nõuetele.

Määruses esitatud üleminekusätted annavad vastavusdeklaratsiooni ja märgistamise lisanõuetega kohanemiseks aega 6 kuud. Määruse jõustumise hetkel turul olevaid raammääruse nõuete kohaselt märgistatud aktiivseid ja intelligentseid materjale on lubatud müüa varude lõppemiseni.

Määrus jõustub 2009. a 18. juunil.

Lisateave:

Külli Suurvarik
peaspetsialist
toidu- ja veterinaarosakond
toiduohutuse büroo
tel 6256 570
e-mail kylli dot suurvarik at agri dot ee


viimati uuendatud: 21.06.2011
Küsitlus