Est | Eng | Rus
AvalehtMinisteeriumPõhivaldkonnadÕigusloomeÜhispoliitikadPressAvalik teaveKontaktid
» Põhivaldkonnad » Toiduohutus » Alavaldkonnad » Toidulisandid
print sisukaart
Põhivaldkonnad
 
Viited
  Maaelu
  Põllumajandus ja toiduturg
  Kalamajandus
  Taimetervis
  Toiduohutus
Uudised
Üldosa ja põhimõtted
Õigusaktid
Alavaldkonnad
Ettevõttest teavitamine ja ettevõtte tunnustamine
Enesekontroll
Codex Alimentarius
Järelevalve
Laborid, meetodid
Import, eksport, kauplemine
Toiduhügieen, säilitamine
Mikrobioloogilised nõuded
Märgistamine
Lisa-, lõhna- ja maitseained
Toidulisandid
Töötlemisviisid
Saasteained
Toiduga kokkupuutuvad materjalid
Toidugruppide erinõuded
Euroopa Toiduohutusamet
Infomaterjalid, juhendid
Uuringud, statistika
Korduma Kippuvad Küsimused
Kasulikke linke
  Loomade tervis, heaolu ja aretus
  Teadus, arendus ja nõuanne
  Biomass ja bioenergia
  Toetused ja riigiabi
  Nõuetele vastavus

Toidulisandid

Toidulisandi mõiste

Toidulisandi all mõistetakse toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Need ained võivad esineda kas üksikult või kombineeritult ning need on müügipakendisse pakendatud kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid, pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid, mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena.

Toidulisandid võivad olla näiteks vitamiinide ja mineraaltoitainete preparaadid, aga ka valgupreparaadid, rasvhapete ning taimsete ürtide preparaadid jm.

Toidulisandi koostis ja märgistus

Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrusega nr 165 “Toidulisandi koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded” (RT I 2004, 40, 268; 2006, 52, 390; 2009, 26, 163; 2010, 18, 100; terviktekst) on kehtestatud toidulisandite koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded. Määruses on määratletud, milliseid vitamiine ja mineraaltoitaineid ning millise ühendina võib toidulisandi valmistamisel kasutada. Teiste toitainete ja muude toitainelise ja füsioloogilise toimega ainete kohta määruses loetelu ei ole, järgida tuleb muudest õigusaktidest tulenevaid võimalikke piiranguid.

Lisaks nimetatud määrusega kehtestatud märgistamise nõuetele rakendub toidulisanditele Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 324 “Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord”. Kui toidulisandi kohta esitatakse toitumis- ja tervisealaseid väiteid (nt märgistusel, voldikutes, reklaamis, tooteesitlusel), siis tuleb järgida ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta. Märgistamise nõuetest on täpsemalt juttu alavaldkonnas Märgistamine. Toidulisandite nagu ka muu toidu puhul ei tohi märgistamisel ega muul viisil teabe edastamisel viidata toote haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele.

Toidulisandi määrust ei rakendata ravimi suhtes Ravimiseaduse mõistes. Üheks oluliseks aluseks ravimi ja toidu vahelise piiri tõmbamisel on toote eesmärk ehk milleks see mõeldud on – see tähendab, et sõltuvalt toote eesmärgist võib sama koostisega toode ühel juhul kuuluda ravimi, teisel juhul toidu alla.

Toidulisandi määrusele mittevastavaid tooteid võis valmistada ja turustada 1. augustini 2005.

31. detsembril 2009 lõppes Vabariigi Valitsuse määruse nr 165 § 4 lõikes 2 sätestatud erand, mille kohaselt võis teatud tingimustel kasutada toidulisandis ka neid vitamiini- ja mineraaltoitaineühendeid, mis ei olnud toodud kasutada lubatud ainete nimekirjas. Erandiga hõlmatud ained (nimekiri Euroopa Komisjoni kodulehel) läbisid Euroopa Toiduohutusameti teadusliku hindamise ning osa aineid lisati kasutada lubatud ainete loetelusse. See on toodud komisjoni määruses (EÜ) nr 1170/2009, 30. november 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1925/2006 seoses loeteludega, milles on esitatud vitamiinid ja mineraaltoitained ja nende ühendid, mida võib lisada toidule, sealhulgas toidulisanditele (ELT L 314, 1.12.2009, lk 36-42). Vastavalt sellele määrusele muudeti ka Vabariigi Valitsuse määrust nr 165.

Toidulisandi turule viimine

Toidulisandi esmakordsel turuleviimisel tuleb sellest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit. Selle jaoks edastab toidulisandi turuleviija pakendi märgistuse koos teatisega Veterinaar- ja Toiduametile. Teavitamine on tootepõhine. See tähendab, et kui keegi on konkreetse toidulisandi kohta Veterinaar- ja Toiduametile märgistuse juba esitanud, siis keegi teine seda enam tegema ei pea. Ent kui toidulisandit muudetakse (näiteks muudetakse koostist või tehakse olulisem muudatus märgistusel) tuleb teavitada uuesti. Teavitamise eesmärgiks on vaid järelevalveasutuse informeerimine turule viidavast tootest, see ei ole toote või märgistuse heakskiitmine. Toote nõuetele vastavuse eest vastutab toidukäitleja.

Toidulisandi esmakordsest turuleviimisest teavitamise nõue on sätestatud Toiduseaduse § 141 ja see säte lisati sinna Toiduseaduse ning sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega (RT I 2004, 27, 177). Vastavalt sellele muudatusele tuli alates 1. maist 2004 toidulisandi esmakordsel turuleviimisel teavitada Tervisekaitseinspektsiooni. Enne 1. maid 2004 turule viidud toidulisanditest tuli Tervisekaitseinspektsiooni teavitada hiljemalt 1. maiks 2005. Alates 1. juulist 2007 teavitatakse Veterinaar- ja Toiduametit.

Abiks tarbijale

Vaata lisaks korduma kippuvaid küsimusi ning tarbijale mõeldud toidu lisaainete ja toidulisandite teabematerjali (Põllumajandusministeerium, 2007).

Lisateave:

Siret Dreyersdorff
peaspetsialist
toiduohutuse osakond
toidu üldnõuete büroo
625 6258
siret dot dreyersdorff at agri dot ee


viimati uuendatud: 13.05.2013
Küsitlus