Juhendid

Põlluraamat 
Põlluraamatu pidamise kord (Põllumajandusministri määrus)
Põlluraamatu täitmise näidis

Põlluraamatu täitmise juhend
Põlluraamatut peetakse paberkandjal või elektrooniliselt põllumajandusministri 9. aprilli 2003. a määruse nr 36 "Põlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord" alusel. Nimetatud määruse lisana on kinnitatud põlluraamatu vormi näidis. Põlluraamatu pidamisel võib selle vorm erineda määruse lisas toodud põlluraamatu vormist tingimusel, et see kajastab täpselt eelnimetatud määruse § 3 lõikes 1 andmeid, ülejäänud punktide 2, 3, 4 ja 5 andmed võib paigutada põlluraamatu vormi selle pidaja soovi kohaselt.

Põlluraamatut peavad pidama kõik põllumajandustootjad. Põlluraamatut peetakse põllumassiivide ja põldude lõikes, milledel antud aastal töid tehti. Põllumajandustootjal on vajalik märkida kõik tehtud tööd ja kasutatud materjalid kogu haritaval maal.
Põlluraamatusse tehakse sissekanded hiljemalt 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates töö tegemisest või tööde lõpetamisest. Põlluraamatu pindala arvestust peetakse täpsusega 0,1 ha.
Kõik põllul tehtud tööd kantakse põlluraamatusse nende kuupäevalises järjestuses. Kui ühte tööd tehti mitmel päeval järjest, siis märgitakse ajavahemik (kuupäevad).
Põllumassiivi või selle osa üleminekul uuele valdajale kuulub vastava põllumassiivi või selle osa andmeid sisaldav põlluraamatu osa üleandmisele uuele valdajale. Uus valdaja jätkab selles osas põlluraamatu pidamist.
Põllumassiivi 11-kohalisi numberkoode saadakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) piirkondlike büroode registri spetsialistidelt. Põllumajandustootjail, kelle põllumassiivid asuvad Saare, Hiiu, Lääne, Viljandi, Tartu, Lääne-Viru, Valga ja Ida-Viru maakonnas on see võimalus 15. aprillist 2003. a.
Kõikide maakondade põllumajandustootjail on alates 1. märtsist 2004. a põllumassiivi numberkoodid kättesaadavad PRIA piirkondlikest büroodest.

Juhul kui põllumajandustootjal mullastikukaarti ei ole võib ta seda hankida Maaameti Katastri Keskarhiivist, Mustamäe tee 51, Tallinn.

Väetiste arvutamisel toimeaineks kasutada Hennu Nurmekivi (Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus) poolt koostatud juhendmaterjali "Põllukultuuride väetamine," 2002.

Põlluraamatus kasutatud mõistete selgitus

• Põllumassiiv on maastikul selgelt eristuvate püsivate objektidega piiratud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust, looduslikust rohumaast või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljajäetud maatükist.
•  Põld on ühtne maa-ala, millel üks põllumajandustootja kasvatab põllumajanduskultuuri ühte taimeliiki või mitut taimeliiki segukülvis või hoiab seda kesas.
• Virts on loomade vedelad väljaheited koos sõnnikust välja nõrgunud vedelikega.

Põlluraamatu täitmine
Põlluraamatut täidetakse kogu haritava maa kohta, millel põllumassiivid asuvad. Täidetakse kasvatatavate kultuuride osas, milleks on: kõik teraviljad kaasa arvatud tritikale, tatar jt, kaunviljad, kartul, raps, rüps, kiu- ja õlilina, mais, söödajuurvili, üheaastased heinad, köögiviljad, maitsetaimed, dekoratiivtaimed, külvatud heintaimed olenemata otstarbest ning kesade (kasutuses nii must- kui ka haljaväetiskesana) ja mitmeaastaste istandike osas.

Põlluraamatu avalehele kantakse põllumajandustootja üldandmed:

• põllumajandustootja täielik nimi, ärinimi või füüsilisest isikust ettevõtja nimi;
• isikukood; äriregistri või maksukohuslaste registri kood;
• asukoht (küla, alev, alevik, maakond, vald või linn);
• kontaktandmed (telefon, faksi number, e-posti aadress).

- Avalehele märgitakse sissekannete tegija ees- ja perekonnanimi ning sissekande aasta.
- Juhul, kui põld või põllud on võetud rendile, siis märgitakse eraldi kellelt võetud, sõlmitud rendilepingu number, kuupäev ja pindala.
- Põlluraamatu tabelisse "Põllumassiivide nimetused või numbrid ja numberkoodid" märgitakse kasutatavate põllumassiivide nimetused või numbrid, mis on siinjuures põllumassiivi tähiseks.
- Märkida tuleb põllumassiivi pindala hektarites (täpsusega 0,1 ha) ning põllumassiivi numberkood.
- Tabelile "Põllumassiivi üldandmed" lisatakse põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:10 000, väiksema kui 0,5 ha suuruse põllu korral on soovitav kasutada maakasutuse kaarti mõõtkavas 1: 5000. Põllumassiivi kaarti võib asendada mõnes muus mõõtkavas sobiva maakasutuse kaartiga.

Põllumassiivi üldandmed punkti 2 märgitakse põllumassiivide kohta kehtivad kitsendused, mis piiravad antud alal põllumajandustootja majanduslikku või muud tegevust. Näiteks kui põllumassiivile või selle osale on kehtestatud tavalisest väiksemad piirnormid pestitsiidide, väetiste kasutamiseks (vt "Ranna ja kalda kaitse seadus" § 12 punkt 1).
Punkt 3 märgitakse mulla liik, punkt 4 mulla lõimis ja punkt 5 mulla boniteet hindepunktides olemasolevate mullastikukaartide alusel. Näiteks leostunud muld, küllastunud gleimuld, õhuke madalsoomuld jne.
Punkt 6 maaparandushoiu töödena märgitakse kogu teave maaparanduse või selle uuendamise kohta, teostamise aastate lõikes alapunktides 6.1, 6.2 ja 6.3 tehtud tööde maht kilomeetrites ning maaparanduse liik näiteks lahtine kraavitus, drenaaž jne.
Punkt 7 lupjamistööd alapunktide 7.1, 7.2 ja 7.3 lõikes, millesse märgitakse lupjamistööde teostamise aasta, lubiväetise laotamise määr tonni hektari kohta, kasutatud lubiväetise ehk meliorandi nimetus.
Punkt 8 märgitakse mullaproovi analüüsi andmed, mille annab välja akrediteeritud laboratoorium.

Põllumassiivi üldandmeid punktides 1...8 täpsustatakse vastavalt andmete muutustele.

Punkt 9 märgitakse põllu number põllumajandustootja põldude järjestuses antud aastal alates numbrist 1, 2, 3 jne. Soovitav on põllule jätta sama number ka järgmistel aastatel.
Punkt 10 märgitakse põllu pindala.
Punkti 11 märgitakse kalendriaastal külvatav põllukultuur. Kui pärast eelmise kultuuri koristamist algavad tööd uue kultuuri heaks – näiteks väetamine või talivilja külv, siis need pannakse kirja juba uuele tööde lehele. Siis märgitakse põllukultuuriks talvituma jääv kultuur (taliteraviljad, põldheinad, taliraps jne). Eelmisel aastal külvatud ja talvituma jäänud põllukultuuride andmeid täiendatakse järgmisel ja ka järgnevatel aastatel kuni antud põllul või selle osal algab ettevalmistus uue kultuuri kasvatamiseks.
Põllukultuuri külviks kasutatud seemne sort, kategooria, seemnetunnistuse number ja külvisenorm kg/ha märgitakse külvitöödega samale reale. Kui kasvatatakse põllul erinevate kultuuride segusid, siis märgitakse näiteks segude puhul valdav liik seemnesegus ja külvisenorm kokku.

Punkt 12.1 märgitakse plaanitav saak (aidakaalus) tonnides hektari kohta aluseks võttes mullaviljakust, väetamistaset, kasutada olevat tehnikat ning muid tingimusi. Tegelik saak märgitakse saadud toodangu (peale kuivatamist, sorteerimist jne) mõõtmise või kaalumise teel.
Punkt 12.2 märgitakse tegelikult saadud saak tonnides hektari kohta aidakaalus. Rohumaade saak märgitakse tonnides kõikide niidete summana. Juhul, kui põllumajandustootja seda soovib, võib saaki arvestada ka kuivaine tonnides laboratoorsete analüüside alusel. Karjamaa saaki arvestatakse zootehnilise arvestuse teel lehmade piimatoodangu ja teiste mäletsejaliste loomade kehamassi alusel kasutades vajadusel põllumajandusteaduste kandidaat Jaan Liivi koostatud väljaannet "Juhend karjamaasaagi zootehniliseks arvestamiseks", 1970, Tallinn (J. Liiv Võrumaa Talupidajate Liit, kontakttelefon 078 21 253 või 05 279 706).

Punkti 13 alapunktides 13.1, 13.2, 13.3, 13.4, 13.5 ja 13.6 märkida kõik põllul tehtud tööd, teostaja, tööde pindala millel töid teostati ja kasutatud materjalid. Kasutatud väetiste puhul tehakse sissekanded nii füüsilises kaalus kui ka toimeainena. Sissekanne tehakse ka haljasväetiste kasutamise korral.
Kui põllul kasutati taimekaitsevahendeid (olenemata kas tõrje tehti tootja enda poolt või laskis teha teenuskorras) umbrohu-, haiguste ja kahjurite tõrjeks tuleb teha vastavad märked põlluraamatusse. Märgitakse kasutatud keemilise taimekaitsevahendi nimetus. Kui pritsimisel kasutati paagisegu, märgitakse mõlema komponendi nimetus (näiteks MCPA + Banvel 4S). Keemilise taimekaitsevahendi kulunorm (kg/ha või l/ha). Kui pritsiti paagiseguga, märgitakse mõlema komponendi kulunorm (näiteks 0,15 + 0,8 l/ha). Samas teha märge seemnete puhtimise kohta.
Märkida taimekaitsetöid teostanu nimi ja taimekaitsetunnistuse number kui kasutati taimekaitsetunnistuse alusel turustatud taimekaitsevahendeid.
Nii umbrohtumuse (ka tuulekaeraga saastatuse) korral teeb põllumajandustootja vastava märke märkusete lahtrisse. Põllu umbrohtumuse aste märgitakse %-des, hinnates seda kogemuslikult visuaalsel vaatlemisel.
Umbrohtumus määratakse enne keemilise umbrohutõrje tegemist (näiteks teraviljadel kolmanda lehe faasis).
Kui heintaimeseemnete külvil on kasutatud ka mügarbakterpreparaati või on ostetud seeme, mis on eelnevalt mügarbakteritega nakatatud (mügarbakterkultuuri segamine külvisega) või kui on kasutatud erinevate kultuuride töötlemiseks muid bakterpreparaate või külvatud puhitud seemet, siis tehakse samuti vastav märge.
Punkt 13.5. Materjali liik. Märgitakse näiteks tahesõnnik, vedel sõnnik, mis liigitatakse kuivainesisalduse järgi. Kui on kasutatud kas kahte erinevat orgaanilise väetise liiki või sama orgaanilist väetist mitmel erineval korral jaotatult, siis tehakse kanded kuupäevalises järjestuses. Punktis 13.5 märgitakse ka näiteks mineraalväetise nimi (tüüpnimetus) ja toimeaine sisaldus %-des (näiteks: ammooniumnitraat 34,4%; Kemira Power 22; Classic Brand 16-16-21). Edaspidistes arvutustes peab aga arvestama, kas tegemist on puhta elemediga ehk NPK või tuhaelemendiga ehk oksiidiga P2O5 või K2O.
Punktis 13.8, 13,9 või 13.10 märgitakse väetiste kogustega antud toiteelemendid puhta elemendina vastavalt kas N, P või K kg/ha. Kõik ühele põllukultuurile antavad väetised, mis anti pärast eelvilja koristust kuni antud kultuuri koristuseni, tuleb kanda ühele lehele. Selline märkimisviis võimaldab paremini jälgida konkreetsele põllukultuurile antud toimeainete kogust, et saada kätte plaanitav saak.
Lisatakse täiendav märge kasutatud materjali osas kui näiteks põllukultuuri väetamiseks kasutati muid toiteelemente sisaldavaid aineid või ainete segusid, mis ei kuulu mineraalväetiste, orgaanilisteks väetiste, meliorantide ja bakterväetiste hulka.

Käesoleva juhendile on lisatud põlluraamatu täitmise näidis, millega saate tutvuda siin.

„Põllul, laudas, meiereis” maaelu ülesandevihik alg- ja keskastme koolilastele