Alkoholi turukorraldus Eestis

Alkoholi käitlemine

Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.

Alkoholi käitlemiseks loetakse alkoholi tootmist, importi, eksporti, hulgi- ja jaemüüki ning alkoholi hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil. Alkoholi käitlemise siseriiklikud nõuded on peamiselt kehtestatud alkoholiseadusega või selle alusel antud määrustega. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka näiteks toidu, reklaami, pakendi ja maksudega seotud nõuetele, paljud neist kohalduvad ka alkoholi käitlemise suhtes.

Alkoholi käitlemise juures tuleb arvestada, et lisaks siseriiklikele õigusaktidele reguleerivad valdkonda ka tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad Euroopa Liidu määrused. Nendes määrustes sätestatud nõudeid tuleb järgida sama hoolikalt kui siseriiklike õigusaktide nõudeid. Olulisemate siseriiklikke ja Euroopa Liidu õigusaktide nimekirja leiate õigusaktide viite alt.

Alkoholi käitlemise küsimuste korraldamine on jagatud mitme ministeeriumi vahel. Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad eelkõige küsimused, mis seonduvad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja ühiste turukorralduste rakendamisega ning alkoholi kui toidu ohutuse, kvaliteedi ja nõuetekohasuse tagamisega.

Põllumajandusministeerium tegeleb eeltoodud piirides peamiselt valdkonna korraldamise üldiste küsimustega, nt kogub ja analüüsib andmeid alkoholi käitlemise kohta, töötab välja õigusaktide eelnõud ning on alkoholiregistri vastutav töötleja. Valdkonna üksikküsimustega tegeleb Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas peamiselt Veterinaar- ja Toiduamet, kes muu hulgas korraldab ja teostab riiklikku järelevalvet ning täidab riikliku alkoholiregistri volitatud töötleja ülesandeid.

 

Riiklik alkoholiregister

Riiklik alkoholiregister on andmekogu, kus töödeldakse korrastatult andmeid Eestis käideldava alkoholi kohta, et tagada efektiivne ja tõhus järelevalve ning tarbijale ohutu ja nõuetele vastav alkohol. Käideldav alkohol peab üldjuhul olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse, erandid sellest nõudest sätestab seadus (nt katsetuste käigus tootmine, tutvumiseks ja tutvustamiseks saamine).

Riikliku alkoholiregistri vastutava töötleja ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium ning volitatud töötleja ülesandeid Veterinaar- ja Toiduamet. Taotlus alkoholi kandmiseks riiklikku alkoholiregistrisse tuleb esitada Veterinaar- ja Toiduametile ning see peab vastama põllumajandusministri määrusega kehtestatud vorminõuetele. Enne taotluse esitamist tuleb tasuda riigilõivu 150 krooni. Kui Veterinaar- ja Toiduamet keeldub registrikande tegemisest, võib selle otsuse peale esitada vaide 15 päeva jooksul Põllumajandusministeeriumile.

Riikliku alkoholiregistri kanne kehtib viis aastat ning seda on võimalik ka pikendada, kui vähemalt 30 päeva enne kande aegumist esitatakse Veterinaar- ja Toiduametile asjakohane taotlus. Registrikande pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 50 krooni.

Riikliku alkoholiregistri kande tegemisega seotud täpsemate küsimuste korral palume pöörduda otse Veterinaar- ja Toiduameti poole.


Veinituru ühine korraldus

Euroopa Liidus kehtib veinituru ühine korraldus ning veini käitlemise küsimused on Euroopa Liidu määrustega reguleeritud väga detailselt alates viinamarjade kasvatamisest ja lõpetades märgistamise nõuetega. Eesmärgiga parandada Euroopa Liidu veinitootjate konkurentsivõimet, muuta nõuded selgemaks ja efektiivsemaks ning säilitada veinitootmise parimad traditsioonid, reformiti veinituru ühist korraldust 2008. a.

Et veinituru ühise korralduse raames käsitatakse veinina üksnes viinamarjast toodetud veini, mida Eestis ei toodeta, on Eesti jaoks olulised pigem kauplemise ja märgistamise küsimused.

Veini käitleja peab edastama Veterinaar- ja Toiduametile iga kuu 15. kuupäevaks aruande paberkandjal või elektrooniliselt tema poolt eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud tarbijapakendis veini kohta. Aruannet ei pea edastama käitleja, kes teostab ainult jaemüüki. Täpsema teabe leiate Veterinaar- ja Toiduameti veebilehelt.

Alates 1. augustist 2008. a ei nõuta kauplemisel kolmandate riikidega enam impordi ja ekspordi litsentse, kuid vajalik on saatedokument VI 1. Täpsema teabe leiate Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.


Piiritusjoogid

Viimastel aastatel on Euroopa Liiduga liitunud mitmed riigid, kus piiritusjookide tootmine on oluline majandusharu. Tänu sellele on Euroopa Liit hakanud järjest enam pöörama tähelepanu ka piiritusjookide käitlemise küsimustele.

2008. a võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008, mis reguleerib piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse küsimusi. Senikehtinud nõuetele vastavaid piiritusjooke, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 110/2008 sätestatud nõuetele enam ei vasta, võib toota kuni 20. maini 2009. a ning turustada kuni varude ammendumiseni.

Muu hulgas võimaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide tootjal taotleda piiritusjoogi geograafilise tähise kaitsmist Euroopa Liidu tasemel. Taotluse peab tootja saatma Euroopa Komisjonile liikmesriigi vahendusel, seetõttu on põllumajandusminister kehtestanud määrusega asjakohase siseriikliku korra.

Viina käitleja peab edastama Veterinaar- ja Toiduametile iga kuu 15. kuupäevaks aruande paberkandjal või elektrooniliselt tema poolt eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud tarbijapakendis viina kohta. Aruannet ei pea edastama käitleja, kes teostab ainult jaemüüki. Täpsema teabe leiate Veterinaar- ja Toiduameti veebilehelt.


Muu

Alates 2003. aastast kehtib Euroopa Liidus põllumajanduslikku päritolu etüülalkoholi turukorraldus. Valdkond on reguleeritud  nõukogu määrusega (EÜ) nr 670/2003 ja  komisjoni määrusega (EÜ) nr 2336/2003.

Aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinil põhinevatele jookide ning veinikokteilide defineerimine, märgistamine ja kirjeldamine on reguleeritud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1601/91

Puuvilja- ja marjaveini (sh siider ja perry), õlu, muu alkohoolse joogi ning sake määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määrusega nr 134 ”Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded”.