Allikas: Veterinaar- ja Toiduinspektsioon

Liha kvaliteet Veiseliha tootmine on Eestis praegu kõrvalharuks piimatootmisele. Intensiivse söötmise tulemusena on piimatõugu veistel saavutatav küll hea kasvukiirus, kuid lihajõudlus on halb. Probleemiks on suur rasvaladestus rümpadel ja halb lihasus. Rümpadest saadakse suhteliselt vähe punast liha ja luude osakaal on liialt suur. Eestis toodetava sealiha kvaliteet on suhteliselt madal ja ebastabiilne - tailiha sisaldus on väga kõikuv, PSE-liha tase on kõrge. Samuti ei toimi searümpade klassifitseerimine tailihasisalduse järgi (vastavat aparatuuri tailihasisalduse mõõtmiseks omavad 3 tööstust).   Lihatöötlemisettevõtete vastavus EL-i nõuetele Joonisel 9 on toodud nii tapamaja kui ka lihatoodete ettevõtete vastavuse hinnang hügieeni- ja struktuurinõuetele. Käesoleval ajal vastab 2 suure võimsusega tapamaja 80 kuni 90% ulatuses EL-i nõuetele, ülejäänud umbes 20% ulatuses. Samas kasutatakse nendes kahes ettevõttes tapavõimsustest vaid umbes 20%. Kolm suure võimsusega ettevõtete grupis olevat tööstust vastavad EL-i väikeettevõtte nõuetele ning töötlemismahu alandamisel vastavad EL-i mõistes väikeettevõtte nõuetele. Lihatoodete tootmisel vastavad kolme suure võimsusega ettevõtte töötlemistingimused EL-i nõuetele 80% ulatuses, ülejäänutel on nõuetele vastavus 20 kuni 70%.

Allikas: Veterinaar- ja Toiduinspektsioon, eksperthinnang 1999. aastal toodeti 643 568 tonni piima, millest piimatöötlemisettevõtted ostsid 394 722 tonni. Piimatöötlemisettevõtete poolt kokkuostetava piima kogus vähenes 26% eelmise aastaga võrreldes.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Suurema osa toorpiimast ostis kokku 6 kuni 8 ettevõtet. Aastatega on paranenud toorpiima kvaliteet. Suurem osa müüdavast toorpiimast toodetakse suurtes põllumajandusettevõtetes, kus umbes 40% farmidest kasutavad tänapäevaseid piimajahutusseadmeid. 1999. aastal kokkuostetud piimast vastas 79% eliit- või kõrgema sordi nõuetele.

Allikas: ESA “Loomakasvatus”

Piimatööstuste töötlemisvõimsusi hinnatakse ligikaudu 900 000 kuni 1 000 000 tonnile piimale aastas. Kõrge sesoonsuse (keskmiselt 1:2) tõttu on piimatööstustel probleeme töötlemisvõimsuste ärakasutamisega, kuna transpordi-, töötlemis- ja ladustamisvõimalused peavad olema piisavad töötamiseks piima varumise kõrgperioodil. Käesoleval ajal vastab täielikult EL-i nõuetele 4 ettevõtet, ülejäänud vastavad nõuetele 20 kuni 90% ulatuses. Alljärgneval joonisel on toodud ettevõtete nõuetele vastavuse hinnang, olemasolevate võimsuste kasutamine ning vajalike investeeringute suurus.

Allikas: Veterinaar- ja Toiduinspektsioon, eksperthinnang

Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni andmetel on Eestis registreeritud 127 kalatöötlemisettevõtet, millest 18 vastab täielikult EL-i nõuetele. Samuti on EL-i nõuetele vastavaks tunnustatud 10 kalakülmutuslaeva. Eesti kalatööstuse (eriti konservitööstuse) põhiliseks tooraineks on kohalikud Läänemere kalaliigid – räim ja kilu, moodustades kokku ca 80-85% kogu sektori tarbitavast toorainest. Üle 90% räimest ja kilust hangitakse kohalikelt kaluritelt (või osaliselt oma püügilaevastikult), kuid viimastel aastatel on suurenenud ka räime ja kilu import teistest Läänemere-äärsetest riikidest.

Allikas: Veterinaar- ja Toiduinspektsioon

Kalatöötlemisettevõtted võib nende toodangu iseloomu, tooraine ressursi ja turusuunitluse järgi jagada kolme gruppi: konservitootjad, kes kasutavad toorainena nii Balti mere kui ookeanikala ja turustavad toodangu idaturul; kiirtoidu tootmisele orienteeritud ettevõtted, kus kasutatakse toorainena imporditud pooltoodet ja toodang turustatakse ida- ja lääneturul; filee ja delikatesstoodete tootjad, kes kasutavad imporditud mageveekala, kohalikku kala ja delikatesstooret (krevett, lõhe). Toodang turustatakse lääneturul. Kõigi kolme grupi toodang on esindatud ka kohalikul turul ja katab siseturu tarbimise täielikult. Esimese grupi tootjad on olnud kõige konservatiivsemad. Omandanud erastamise käigus moraalselt ja füüsiliselt vananenud tootmisvahendid, jätkati nende ekspluateerimist piirvõimsustel. Tootearendus jäi unarusse, turusuunitlust ei muudetud, turustamist segasid raskused idaturul. Vene turu kriis tõi kaasa pankrotilaine. Teise grupi tootjatel on nüüdisaegsed tootmishooned, tehnoloogia ja sisseseade, mis võimaldab edukalt konkureerida kõigil turgudel. Kolmanda grupi ettevõtted on oma toodangu suunitlenud lääneturule ja seetõttu on tagasilöögid idaturult olnud suhteliselt tagasihoidlikud. Tootmishooned on ehitatud viimase 10 aasta jooksul ja vastavad EL-i nõuetele.

Allikas: Veterinaar- ja Toiduinspektsioon, eksperthinnang

Joonistelt on näha, et kõige rohkem EL-i nõuetele vastavaid ettevõtteid on kalafileed ning kiirtoitu valmistavate ettevõtete hulgas ning kõige vähem konserve tootvate ettevõtete hulgas. Lisaks töötlemistingimustele avaldab kalatöötlemissektorile mõju kalapüügilaevastiku olukord ja selle areng, samuti kalasadamate ja kala maaletoomispunktide vastavus EL-i nõuetele.